Mis on kops?
Kops on keha organ, milles hapnik imendub verre õhust, mida me hingame, ja süsinikdioksiid vabaneb verest õhku. See koosneb kahest ebavõrdse suurusega tiivast, millest vasak on veidi väiksem, et jätta ruumi südamele.
Kaks kopsu on kahe peamise bronhi kaudu ühendatud hingetoruga, mille kaudu hingatav õhk siseneb kopsudesse pärast suu, nina ja kõri läbimist.
Kopsud on kaetud õhukese, sileda ja niiske koekihiga, mida nimetatakse pleuraks. Ka rinnakorvi sisekülg on vooderdatud sellise õhukese kihiga, mida nimetatakse pleuraks. Koos pleurat ja pleurat nimetatakse pleuraks. Nende vahel – nn pleuraruumis – on õhuke vedelikukile. See tagab, et kopsud ja rinnakorv liiguvad hingamisel teineteise vastu, kuid ei saa teineteisest täielikult eralduda (nagu kaks üksteise vastu asetatud märga klaaslehte – ka need “kleepuvad” üksteise külge).
Mis on kopsude funktsioon?
Sissehingatav õhk siseneb hingetoru kaudu kahte peamisse bronhi, millest kumbki viib ühte kahest kopsust. Seal hargnevad nad edasi bronhidesse ja bronhioolidesse. Bronhides ei jaota õhk mitte ainult edasi – siin püütakse kinni ka võõrkehad ja patogeenid: need kleepuvad bronhide limaskesta poolt toodetud sitke lima külge.
Paljude bronhioolide lõpus on ligikaudu 300 miljonit pisikest õhuga täidetud vesiikulit (alveoolid), mille õrnades seintes jooksevad lugematud peened veresooned (kapillaare). Tegelik gaasivahetus toimub alveoolides: sissehingatavast õhust hapnik läheb verre ja verest väljuv süsihappegaas läheb alveoolides tagasi õhku ja hingatakse koos sellega välja.
Sisse- ja väljahingamine
Sissehingamisel on vajalik aktiivne lihastöö: tööle hakkavad eelkõige diafragma ja roietevahelised lihased, aga ka rinna- ja seljalihased. Need põhjustavad rinnakorvi laienemist, mis avab passiivselt kopsud (mis ei saa rinnakorvist eralduda). Tekkiv negatiivne rõhk tõmbab sisse hingamisõhku.
Hingamissagedus ja maht
Puhkuse ajal hingame sisse ja välja umbes kümme kuni 15 korda minutis. Sissehingamiseks vajame umbes kuus kuni üheksa liitrit õhku minutis. Füüsilise töö või sporti tehes suureneb see kogus tohutult – kuni 50 kuni 100 liitrit minutis.
Kus kopsud asuvad?
Kopsud asuvad rinnus (rindkere), mille nad täidavad peaaegu täielikult. Selle kaks tiiba on koonuse kujuga, mille ots asub otse vastava rangluu all. Lai nõgus alus toetub diafragmale.
Milliseid probleeme võivad kopsud põhjustada?
Hingamisorgani terviseprobleemid mõjutavad tavaliselt hingamist ja avalduvad õhupuudusena (düspnoena). Oluliste näidete hulka kuuluvad kopsupõletik, bronhiit, bronhiaalastma, KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) ja pneumotooraks (kopsu kollaps, mis on tingitud õhu ebanormaalsest kogunemisest rinnus). Üks levinumaid vähkkasvajaid inimestel mõjutab kopse: kopsuvähk on meeste vähiga seotud surmajuhtumite kõige levinum põhjus ja naistel kolmas kõige levinum põhjus.
