Miks kilpnääre vajab joodi
Kilpnääre vajab joodi hormoonide tootmiseks – nii kilpnäärme alatalitluse kui terve kilpnäärme korral. Joodipuuduse korral võib kilpnääre suureneda (struuma, joodipuuduse struuma) ja tekkida hüpotüreoidism.
Keha peab omastama joodi toiduga. Noorukite ja täiskasvanute (kuni 50-aastaste) päevane vajadus on 200 mikrogrammi – imepisike kogus, milleni paljud inimesed siiski ei jõua. Seda seetõttu, et Saksamaa, nagu paljud teised Kesk-Euroopa riigid, on looduslik joodipuuduse piirkond: joogivesi, muld ja seega ka sellel kasvatatavad toidukultuurid on joodivaesed.
Päevase joodivajaduse katmiseks tuleks seetõttu pöörata erilist tähelepanu joodirikkale dieedile. Arstiga konsulteerides võib osutuda vajalikuks ka joodi sisaldavate toidulisandite võtmine.
Joodirikas dieet hüpotüreoidismi korral
Hashimoto türeoidiidi korral tuleks seevastu vältida väga suuri joodikoguseid. Nad võivad kiirendada haiguse kulgu. Lisateavet selle kohta saate lugeda artiklist "Hashimoto türeoidiit".
Hüpotüreoidism: toitumine raseduse ajal
Raseduse ajal suureneb vajadus joodi järele, kuna mikroelemendiga peavad olema varustatud kaks kilpnääret (ema ja loote). Rasedate naiste päevane vajadus on seega 230 mikrogrammi joodi – olenemata sellest, kas neil on kilpnäärme alatalitlus või mitte. Ainuüksi joodirikaste toitude dieet ei suuda seda nõuet täita.
Günekoloogiga konsulteerides peaksid rasedad võtma ka jooditablette, et vältida alavaru. See võib põhjustada struuma teket naisel ning aju ja närvisüsteemi arengu häireid sündimata lapsel.
Seega kehtivad rasedatele järgmised soovitused piisava joodivaru kohta:
- süüa vähemalt kaks korda nädalas merekala (kilttursk, pollock, tursk, merilest)
- juua regulaarselt piima
- kasutage ainult jodeeritud lauasoola
- eelistavad süüa jodeeritud lauasoolaga valmistatud toite
Samuti soovitavad eksperdid, et rasedad naised, kellel on autoimmuunsed kilpnäärmehaigused (nt Gravesi tõbi, Hashimoto türeoidiit), võtaksid piisavalt joodi.
Hüpotüreoidism: toitumine rinnaga toitmise ajal
Joodivajadus suureneb ka imetamise ajal, sest mikroelement kandub lapsele edasi koos emapiimaga. Imetavad naised peaksid tarbima 260 mikrogrammi joodi päevas – nii toiduga kui ka jooditablettide kujul. See kehtib nii hüpotüreoidismiga kui ka ilma selleta naiste kohta. Dieet ja täiendav joodi tarbimine peaksid järgima samu soovitusi nagu rasedatele naistele.
