Lühiülevaade
- Põhjused: välised tegurid (nt kuumus, külm, päikesevalgus), toitumine, teatud ravimid, stress ja emotsionaalne pinge, bioloogilised tegurid (nagu vanus), haigused nagu neurodermatiit, allergiad, psoriaas, kontaktekseem, jalahaavandid (haavandid alumises osas) jalad), suhkurtõbi (diabeet), hüpotüreoidism, Crohni tõbi (seedetrakti krooniline põletik), Zollingeri-Ellisoni sündroom (kõhunäärmevähk), tsöliaakia (gluteenitalumatus)
- Ravi: sõltuvalt vallandajast, nt ravimitega (näiteks kortisoon); ka põhihaiguste (nagu diabeet) ravi
- Eneseravi ja profülaktika: õige nahahooldus, päikesekaitse, talvel naha kaitsmine kuiva kütteõhu eest (nt niisutajaga), tasakaalustatud tervislik toitumine, piisav joomine, võimalikult vähe alkoholi, mitte suitsetamine, palju liikumist värskes õhus, kodused abinõud (nt avokaadoga näomask)
- Millal pöörduda arsti poole? Kui teie enda meetmed ei muuda kuiva nahka; kui nahk äkki kuivab ilma nähtava põhjuseta, põleb, ketendab, sügeleb või muutub põletikuliseks; kui esineb täiendavaid sümptomeid, nagu juuste väljalangemine, peavalu, pearinglus või iiveldus
Kuiv nahk: põhjused
Tavaliselt toodavad rasu- ja higinäärmed pidevalt õli ja vee segu, et hoida nahka elastsena. Kuiv nahk tekib siis, kui rasunäärmed eraldavad liiga vähe rasu ja niiskust siduvaid aineid. Naha talitlusvõime kannatab siis: näiteks ei suuda see enam piisavalt kaitsta keha välismõjude, nagu UV-kiirgus, haigustekitajate või mehaaniliste vigastuste eest, samuti ei suuda see täielikult reguleerida kehatemperatuuri ja veetasakaalu.
Kuiv nahk on eriti levinud näol. Samas võivad haigestuda ka sääred, sääred, jalad, käed, küünarnukid ja käsivarred.
Kuiv nahk tundub kare ja rabe. Sellel on peened poorid, see on tihe, ketendav ja sügelev. Levinud on ka punetavad alad. Kuiv nahk lõheneb kiiresti ja reageerib tundlikult külmale ja/või kuumale. Äärmuslikel juhtudel võib tekkida dehüdratsiooni ekseem: nahk rebeneb ja muutub põletikuliseks.
Välised mõjud, bioloogilised tegurid ja teatud haigused põhjustavad tavaliselt naha kuivust.
Välised tegurid
Ilm:
Ilm võib nahka ärritada. Kui higistate näiteks suvel, kaotab keha vedelikku ja nahk kuivab kiiremini. Konditsioneer ja päikesevalgus tugevdavad seda efekti.
toitumine:
Dieet mõjutab ka naha välimust. Eelkõige kuivatavad nahka alatoitumus ja sellest tulenev alakaal. Inimestel, kes joovad liiga vähe, suitsetavad palju ja/või joovad regulaarselt alkoholi, tekib kiiresti ka naha kuivus.
Stress ja emotsionaalne pinge:
Lisaks võivad stress ja emotsionaalne pinge nahka kuivatada.
Ravimid:
Kuiv nahk võib tekkida ka ravimite kõrvaltoimena, mis mõjutab organismi vedelikutasakaalu või teatud näärmete funktsioone. Nende hulka kuuluvad kortisooni sisaldavad nahakreemid, retinoidid (akne ja psoriaasi raviks), diureetikumid (vett välja uhuvad ravimid) ja kemoterapeutikumid (vähiraviks).
Vähi kiiritusravi võib samuti nahka kuivatada.
Bioloogilised tegurid
- Vanuse kasvades (alates 40. eluaastast) väheneb naha niiskusesisaldus. Lisaks seob nahk vanusega vähem niiskust ja higinäärmed toodavad vähem higi. Mõlemad tegurid kuivatavad nahka veelgi.
- Naha välimust mõjutab ka geneetiline eelsoodumus – naha kuivus on seetõttu mõnikord perekondlik.
Haigused
Teatud haigused on seotud kuiva nahaga. Kõige olulisemate hulka kuuluvad
- neurodermatiit
- allergia
- psoriaas
- Kontaktekseem (nahalööve)
- Ihtüoos (tuntud ka kui kalasoomushaigus, sarvkesta ülemise kihi pärilik haigus)
- Ulcus cruris (haavand säärel)
- Suhkurtõbi (diabeet)
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism)
- Soolehaigused (nt Crohni tõbi)
- Mao limaskesta põletik (gastriit)
- Zollinger-Ellisoni sündroom (hormooni gastriini suurenenud tootmine põhjustab maos liiga palju hapet, mille tagajärjeks on haavandid seedetraktis)
- Tsöliaakia (peensoole limaskesta krooniline haigus, mis on tingitud gluteenitalumatusest)
Kuiv nahk: ravi
Kuiva naha ravi sõltub põhjusest. Nahaarst võib näiteks välja kirjutada kortisooni sisaldavaid preparaate või soovitada spetsiaalselt Sinu nahale kohandatud ja seda niisutavaid hooldustooteid. Nad ravivad vastavalt ka selliseid haigusi nagu neurodermatiit või diabeet. Kuiva nahaga saab aga ka ise midagi ette võtta.
Nahahooldusvahendid
Kuiva naha jaoks on kõige-kõige õigem nahahooldus. Kuiva nahka tuleks pesta ainult pehmete ainetega, mis on ideaaljuhul pH-neutraalsed ja lõhnavabad. Vältige alkoholi sisaldavaid toonereid, kuna need kuivatavad nahka veelgi. Niiskuse kadumise kompenseerimiseks kandke alati kreemi kuivale nahale pärast vannis või duši all käimist.
Kuna vanemad inimesed kannatavad sageli kuiva naha all, peaksid nad rohkem tähelepanu pöörama piisavale nahahooldusele.
Toitumine
Tasakaalustatud toitumine kaitseb ka naha kuivuse eest. Värsked puu- ja köögiviljad annavad rakkudele olulisi mineraale ja vitamiine. Joo piisavalt, eelistatavalt vett, puuviljapritsmeid, puuvilja- või taimeteed. Alkoholi tasuks aga nii palju kui võimalik vältida, kuna see võib samuti nahka kuivatada. Sama kehtib ka suitsetamise kohta.
Kodused õiguskaitsevahendid
Mõned haiged vannuvad näiteks koduseid abinõusid kuiva naha korral
- kookosõli
- mandliõli
- Aloe Vera
- avokaado
- Oliiviõli
- mesi
- Porgandimahl
- Savi
Vee, roosivee või kvaliteetse õliga segatuna ja kreemi või maskina peale kantuna võivad need ained niisutada kuiva nahka ja muuta selle taas elastseks.
Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikema aja jooksul ega leevene või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.
muu
Liikuge palju värskes õhus, et soodustada naha vereringet ja vältida naha kuivust. Vältige sagedast kokkupuudet otsese päikesevalgusega. Talvel naha kuiva kütteõhu eest kaitsmiseks võite kasutada õhuniisutajaid või asetada tuppa veekausid.
Kuiv nahk: millal on vaja arsti poole pöörduda?
Peaksite konsulteerima (naha)arstiga, kui:
- oled pikka aega kannatanud naha kuivuse all ja kreemiga määrimine ei leevenda sümptomeid.
- teie nahk muutub ootamatult ilma nähtava põhjuseta kuivaks.
- tekivad ketendavad ja kuivad nahalaigud.
- nahk on valulik, punane ja põletikuline.
Täiendavad sümptomid nagu juuste väljalangemine, peavalud, pearinglus ja iiveldus, märkimisväärne kaalutõus või -kaotus, tugev janu, sagedane urineerimine, sisemine rahutus või ebatavaline ärevus muudavad arsti külastuse kiireloomuliseks.
Kuiv nahk: mida arst teeb?
Esimese sammuna tuleb koguda haiguslugu, mille käigus arst küsib teilt üksikasjalikult teie sümptomeid ja erinevaid naha välimust mõjutavaid tegureid. Võimalike küsimuste hulka kuuluvad:
- Kui kaua olete kannatanud kuiva naha all?
- Kas muutsite oma dieeti enne, kui nahk kuivas?
- Kas võtate regulaarselt ravimeid?
- Kas kuiva nahaga kaasnevad muud sümptomid?
- Kas teil on mõni konkreetne haigusseisund, näiteks allergia või diabeet?
Füüsilised uuringud
Pärast haigusloo kogumist vaatab arst teid läbi. Nahaarst keskendub muutunud nahapiirkondadele ja uurib neid luubiga või mikroskoobiga. See võimaldab tal kindlaks teha, kui niiske või rasune nahk välja näeb ja kas see on märgatavalt kare.
Laboratoorsed testid
Informatiivsed võivad olla ka spetsiaalsed vere- ja uriinianalüüsid. Nende abil saab tuvastada kõrvalekaldeid soola-vee tasakaalus, puudujääke ja hormonaalseid häireid.
Psoriaasi või ihtüoosi diagnoosimiseks võib arst kasutada koeproovi (biopsia).
Täiendavate uuringute, nagu väljaheite uuring, kolonoskoopia, ultraheli- ja röntgenuuring, abil saab naha kuivuse võimalike põhjustena välja selgitada ka mitmesugused muud haigused.
