Lühiülevaade
- Sümptomid: silmad ja nahk muutuvad kollaseks; ajufunktsiooni häired (entsefalopaatia), mis põhjustab kontsentratsiooni ja teadvuse halvenemist; vere hüübimishäired; raskelt kaugelearenenud haiguse korral võimalik teiste organite puudulikkus.
- Haiguse kulg ja prognoos: Tavaliselt teiste krooniliste maksahaiguste tagajärg; äge vorm ilma eelneva kroonilise maksahaiguseta on palju harvem
- Ravi: sõltub maksapuudulikkuse põhjusest ja kulust, nt toksiinide võõrutusmeetmed
- Põhjus- ja riskitegurid: krooniline maksakahjustus, nt alkoholi või narkootikumide tarbimise tõttu; teatud viiruste infektsioonid (nt mitmed hepatiidiviirused); mürgistus
- Diagnoos: haiguslugu, füüsiline läbivaatus, vereanalüüsid, röntgen- või maksa ultraheliuuring
- Ennetamine: mõõdukas alkoholitarbimine, tasakaalustatud toitumine, vaktsineerimine vastavate viirusnakkuste vastu, olemasolevate krooniliste haiguste ravi
Mis on maksapuudulikkus?
Maksapuudulikkuse (maksapuudulikkuse) korral ebaõnnestuvad maksa mitmesugused funktsioonid järk-järgult. See on ohtlik, sest maks täidab organismis paljusid elutähtsaid funktsioone: see on kõige olulisem ainevahetuselund ja, kaaludes keskmiselt 1.5 kilogrammi, inimkeha suurim nääre.
Maks vastutab ka narkootikumide, alkoholi ja saasteainete lagunemise eest ("detoksifitseerimine"). Erinevad haigused, rohke alkoholi tarbimine ning suhkru- ja rasvarikas dieet koormavad pikemas perspektiivis maksa ning põhjustavad mõnikord rasvmaksa ja/või tsirroosi väljakujunemist. Maks on aga võimeline täitma suurt osa oma ülesannetest pikka aega ka oluliselt vähemate toimivate rakkude korral.
Maksapuudulikkuse korral on maks juba tõsiselt kahjustatud. Maksapuudulikkus areneb kas krooniliselt (krooniline maksapuudulikkus) või väga kiiresti, näiteks infektsiooni või mürgistuse (äge maksapuudulikkus) tõttu. Mõlemal juhul on see ohtlik seisund, mida tuleb koheselt ravida.
Millised on sümptomid?
Kui paljud maksahaigused jäävad varajases staadiumis märkamatuks, siis maksapuudulikkuse sümptomid on üsna iseloomulikud. Järgmisi sümptomeid peetakse maksapuudulikkuse peamisteks sümptomiteks:
- Silmavalged (sklera) ja limaskestad muutuvad kollaseks; haiguse edenedes omandab nahk ka kollaka värvuse. Seda nimetavad arstid kollatõbiks.
- Lisaks tekivad vere hüübimishäired, mis väljenduvad näiteks sagedases nahaaluses verejooksus. Seda nimetatakse hemorraagiliseks diateesiks.
Lisaks põhjustab maksapuudulikkus mõnikord toormaksa (foetor hepaticus) tüüpilist hingamisteede lõhna ja mõnikord valulikku ebamugavustunnet ülakõhus. Kaugelearenenud staadiumis vererõhk sageli langeb ja hingamine kiireneb. Pärast seda, kui haigestunud isik väsib üha enam ja magab peaaegu eranditult, langeb ta hepaatilise entsefalopaatia käigus nn maksakoomasse.
Maksaentsefalopaatia
Maksapuudulikkus põhjustab sageli aju talitlushäireid. Lugege selle kohta kõike artiklist Maksa entsefalopaatia.
Kuidas maksapuudulikkust ravitakse?
Äge või äge ja krooniline maksapuudulikkus nõuab viivitamatut ravi intensiivravi osakonnas. Ravi sõltub eelkõige maksakahjustuse vallandajast – seega on täpne diagnoos väga oluline. Patsiendid, kelle maksapuudulikkus on tingitud näiteks mürgistusest, saavad koheselt maoloputust ja võimalusel vastumürki. Teatud viirusnakkuste, näiteks B-hepatiidi korral on viirusevastane ravi sageli kasulik.
Maksapuudulikkus: ravi siirdamise teel
Mõnel juhul – eriti kui maks on eelnevalt kahjustatud – on elundi taastumise ja oma funktsioonide taastamise tõenäosus väike. Sel juhul viiakse patsiendid kohe siirdamiskeskusesse, kus nad saavad võimalikult kiiresti uue maksa. Vajadusel võib piisata ainult maksa vasaku sagara asendamisest (abistav osaline ortotoopne maksasiirdamine, APOLT). Ägeda maksapuudulikkuse korral vajavad maksa siirdamist umbes pooled patsientidest.
Kehavälised (kehavälised) maksaasendusprotseduurid, nagu spetsiaalne maksadialüüs, on meditsiinilise uurimise all ja ei ole veel standardravi.
Haiguse kulg ja prognoos
Maksapuudulikkus on tõsine seisund, mis nõuab viivitamatut ravi. Erinevad maksafunktsioonid on organismi ellujäämiseks üliolulised – kui ravi saabub liiga hilja, on prognoos halb. Mida noorem on haigestunud isik ja mida vähem raske on põhihaigus, seda suurem on paranemise võimalus.
Maksapuudulikkus: põhjused ja riskitegurid
Põhimõtteliselt võivad maksapuudulikkuse põhjused olla väga erinevad. Maksapuudulikkusele eelneb sageli kuid või aastaid kestnud maksahaigus. Lõpuks lagunevad maksa erinevad funktsioonid, sest organism ei suuda tekkinud kahjusid enam kompenseerida. Sel juhul nimetatakse seda krooniliseks maksapuudulikkuseks ja äkilise tõsise halvenemise korral ka ägedaks krooniliseks maksapuudulikkuseks.
Krooniline maksapuudulikkus areneb sageli välja näiteks siis, kui aastaid kestnud alkoholi kuritarvitamine hävitab üha rohkem maksarakke ja kude muutub armistunud (tsirroos). Samuti on võimalik vähist tingitud maksapuudulikkus, kui maksarakud degenereeruvad või pahaloomuline kasvaja “levib” mõnest teisest elundist. Mõnel juhul võtab krooniline viirusinfektsioon, nagu C-hepatiit, ka raske kulgemise ja põhjustab lõpuks maksapuudulikkust.
Äge maksapuudulikkus tähendab maksafunktsiooni kokkuvarisemist ilma pikaajalise varasema haiguseta. Seda esineb palju harvemini. Võimalikud põhjused, miks maksapuudulikkus võib lühikese aja jooksul tekkida, on järgmised:
- Mürgistus: Enamikul juhtudel põhjustab toksiline maksakahjustus ravimite, nagu paratsetamool, või harvemini tuberkuloosiravimite ja teatud taimsete ravimite üleannustamine liiga suurtes annustes. Mürgistus seentega (nt mugul-leheseen), ravimitega (nt ecstasy) ja kemikaalidega põhjustab mõnikord ka ägeda maksapuudulikkuse.
Ägeda maksapuudulikkuse harvemad põhjused on autoimmuunne hepatiit, pärilik haigus Wilsoni tõbi ja raseduse ajal tekkivad tüsistused – äge rasvmaks ehk HELLP sündroom. Kuni 20 protsendil juhtudest jääb maksapõletiku vallandaja ebaselgeks. Seejärel räägivad arstid krüptogeensest hepatiidist.
Uuringud ja diagnoosimine
Paljud maksapuudulikkusega inimesed on teatud varasemate haigustega olnud juba pikemat aega meditsiinilisel ravil ja on teada maksatüve (krooniline maksapuudulikkus). See muudab diagnoosimise lihtsamaks. Äge maksapuudulikkus ilma eelnevate seisunditeta on vähem levinud.
Kliinilised sümptomid, nagu kollatõbi ja silmade värisemine, panevad arsti kiiresti mõtlema, et maks ei tööta korralikult. Füüsilise läbivaatuse käigus kompib ta ülemist kõhtu, et tunda, kas maks on suurenenud või vähenenud. Samuti võtab ta verd maksapuudulikkuse diagnoosimiseks. Erinevad vereanalüüsi laboratoorsed näitajad annavad alust kahtlustada kroonilist või ägedat maksapuudulikkust. Nende hulka kuuluvad näiteks muutunud hüübimisväärtused, transaminaasid, bilirubiin või ammoniaak.
Edasised uuringud sõltuvad kahtlustatavast põhjusest, sümptomitest ja maksapuudulikkuse käigust. Mõnikord võtab arst laboratoorseteks analüüsideks maksakoe proovi (maksa biopsia). Mõnikord tehakse ka pildistamisprotseduure, nagu spetsiaalne ultraheliuuring (duplekssonograafia) või rindkere röntgen.
Ühes konkreetses uuringus, "invasiivne vererõhu mõõtmine", kasutatakse mõnikord kateetrit teatud veresoonte vererõhu mõõtmiseks. Kui kahtlustatakse vedeliku kogunemist ajus (ajuturse), kasutavad arstid koljusisese rõhu mõõtmiseks sondi koljusisese väikese augu kaudu.
Maksapuudulikkus: ennetamine
- Alkoholi tarbige kindlasti mõõdukalt.
- Vältige oma dieedis liigset suhkrut ja rasva.
- Laske alati kroonilisi haigusi (nt diabeet) korralikult ravida ja kohandada.
- hoiduma uimastitest; vajadusel kasutage kindlasti steriilseid nõelu.
- Kaitske end seksuaalvahekorra ajal kondoomiga, kui te pole kindel oma seksuaalpartneri võimalikes infektsioonides.
- Enne välismaale reisimist veenduge, et teil on piisavalt vaktsineerimisi (nt A- ja B-hepatiidi vastu).
- Järgige toidu- ja joogiveehügieeni eeskirju, eriti välisreisidel.
- Kui te võtate ravimeid, järgige täpselt soovitatud annuseid. Hoidke neid lastele kättesaamatus kohas.
- Hoidu söömast seeni ja taimi, mille liigis ja päritolus sa pole kindel. Mürgistus on sagedane ägeda maksapuudulikkuse põhjus.
