Lühiülevaade
- Mida teha imikute ja väikelaste oksendamise korral: anda vedelikku, pärast oksendamist loputada suud, jahutada otsaesist, hoida last oksendamise ajal püsti.
- Millal pöörduda arsti poole? Parimal juhul alati, kuid igal juhul püsiva oksendamise, täiendava kõhulahtisuse või palaviku, joomisest keeldumise ja väga väikeste imikute korral.
- Imikutel ja väikelastel oksendamine – riskid: liigse vedelikukaotuse tõttu dehüdratsiooni oht.
Ettevaatust.
- Vedelikukaotus oksendamise ajal võib muuta imikud loiuks ja uniseks. See võib põhjustada selle, et nad magavad söögikordi üle ja võtavad liiga vähe vedelikku. See on nõiaring, mis võib lõppeda šokiga.
- Imikutel (0 kuni 3 kuud) esinev purskelaadne oksendamine vahetult pärast sööki koos ebaeduga, viitab mao väljavoolu ahenemisele (püloori stenoos).
Imiku ja lapse oksendamine: mida teha?
Soovitatavad esmaabimeetmed imiku või imikute oksendamise korral on järgmised:
Asendage kadunud vedelik
Eriti kõhulahtisusega oksendamise korral võib organism kaotada palju vedelikku ja ka elektrolüüte (naatrium, kaalium jne). Seejärel on soovitatav manustada apteegist spetsiaalseid elektrolüütide lahuseid (WHO glükoosi ja soolade joogilahus).
Kodune ravim
Juba imikueas on osutunud tõhusaks õhuke porgandisupp (ka porgand on hea kõhulahtisuse vastu), mida annate püreesena, kergelt soolatuna ja väikeste portsjonitena suhkruga – kui teie lapsele üldse meeldib midagi süüa ja ta ei oksenda. kõik kohe uuesti üles (vt allpool).
Kui laps on äsja oksendanud, võid talle panna jaheda lapi otsaesisele (kui see talle mugav tundub) – see võib leevendada oksendamisega sageli kaasnevat iiveldust ja peapööritust.
Anna süüa vähe või üldse mitte
Ärritatud kõhtu ei tohiks koormata toiduga või kõige rohkem kerge toiduga, näiteks kuivikutega. Seega pole vahet, kui laps oksendamise ajal mõnda aega midagi ei söö – olulisem on, et ta joob piisavalt vedelikku!
Kuidas ma tean, kas mu lapsel on vedelikupuudus?
Kui laps oksendab sageli, võib tema keha kiiresti dehüdreerida. See juhtub eriti kiiresti imikutel, mis võib muuta selle väga lühikese aja jooksul ohtlikuks. Siit saate teada, kas teie lapsel on oksendamise (ja võib-olla ka kõhulahtisuse) tagajärjel tekkinud vedelikupuudus.
- Pöörake tähelepanu sellele, kui sageli teie laps oma põit tühjendab (tualettpotis või mähkmes). Urineerimise vähenemine viitab dehüdratsioonile.
- Ebapiisava vedeliku märgiks on ka see, kui teie laps nutab ilma pisaraid tulemata.
- Niiske roosa suu limaskest, niiske keel ja sülg suus viitavad sellele, et lapse kehas on piisavalt vedelikku. Seevastu kuivad, kahvatud limaskestad ja süljepuudus viitavad defitsiidile.
Imikutel ja lastel oksendamine: millal pöörduda arsti poole?
Kui imik või väikelaps oksendab ilma muid sümptomeid ilmnemata, pole tavaliselt muretsemiseks põhjust. Tõenäoliselt on see lihtsalt liiga kiiresti söönud või liiga palju segamini või võtnud külma joogi või halva toidu. Ka ootusärevus või muud põnevad kogemused võivad võsukestel oksendada.
- Laps oksendab korduvalt ka kuue tunni pärast.
- Laps keeldub joomast.
- Laps on noorem kui kuus kuud.
- Laps tundub lohutamatu või ärrituv.
- Fontanellid (pehmed alad kolju luude vahel) ulatuvad välja või näivad olevat vajunud.
- Imiku või beebi oksendamisega kaasneb palavik ja/või kõhulahtisus.
- Teie laps või imik oksendab korduvalt, näib olevat haige, kuid te ei suuda kindlaks teha põhjust (nt kõhugripp).
- Teie lapsel on tugev kõhuvalu.
- Teie laps tundub märgatavalt apaatne ja vaikne.
- Beebi või väikelaps oksendab öösel või vahetult pärast tõusmist (kainena).
- Laps oksendab verd või okse meenutab kohvipaksu või on erkrohelist.
Imiku ja lapse oksendamine: riskid
Imikutel ja lastel oksendamine: arsti läbivaatus
Kui viite lapse arsti juurde, küsib ta esmalt täpseid sümptomeid ja haiguslugu (anamneesi). Olulised küsimused hõlmavad järgmist:
- Millal laps oksendama hakkas?
- Kui tihti on ta seni oksendanud?
- Kuidas oksendamine välja näeb?
- Kuidas laps oksendab (joas, ojas vms)?
- Kas on muster? Näiteks, kas imiku oksendamine esineb öösel või teatud kellaaegadel või pärast teatud toitude söömist?
- Kas laps tarbib vedelikku?
- Kas olete hiljuti reisinud või on laps hiljuti viga saanud (kukkumine, õnnetus)?
Teatud juhtudel on vaja täiendavaid uuringuid. Vedelikupuuduse kahtluse korral võtab arst lapselt verd ja laseb seda laboris analüüsida. Elektrolüütide kontsentratsioon näitab, kas laps on dehüdreeritud ja kui jah, siis kui raske. Kui arst kahtlustab oksendamise taga teatud seisundit, näiteks ainevahetushäiret, võivad spetsiifilised vereanalüüsid anda kindluse.
Imikutel ja lastel oksendamine: ravi arsti poolt
Vältida imikutel ja lastel oksendamist
Tihti ei ole võimalik imiku või väikelapse oksendamist vältida – näiteks kui vallandajaks on viirusnakkus (nt gastroenteriit). Teatud juhtudel saab imikute ja väikelaste oksendamist siiski ära hoida:
- Reisiiiveldus: Ärge laske lapsel sõidukis raamatut või filmi vaadata. Istutage ta nii, et ta saaks aknast välja vaadata ja vajadusel reisihaiguse vastu spetsiaalset närimiskummi hankida. Varustage värsket õhku ja tehke võimalusel regulaarseid sõidupause.
- Põnevus: proovige oma last põnevate kogemuste või sündmuste ajal maha rahustada. Võtke ta sülle ja rääkige temaga rahulikult. See võib vältida põnevusest tingitud oksendamist väikelapsel või beebil.
