Nii vara kui võimalik: hoolduse planeerimine!
Haiguse varases ja keskmises staadiumis saavad dementsed inimesed oma igapäevaeluga enamasti siiski ise hakkama, mõnikord ka lähedaste abiga. Paljud saavad ka endiselt oma kodus elada. Varem või hiljem on aga igapäevaelus rohkem abi vaja. Seetõttu peaksid dementsed patsiendid ja nende lähedased varakult selgeks tegema, millist abi on võimalik saada ja millised eluasemevõimalused on võimalikud, kui patsient ei suuda enam iseseisvalt elada.
Dementsus: hooldus kodus
Umbes kaks kolmest dementsusega inimesest elab praegu oma kodus. Eelkõige vanemate inimeste jaoks on kodu tavaliselt elu keskpunkt. Tuttav ümbrus toob meelde mälestusi ning pakub turvalisust – tegureid, mis on dementsuse puhul eriti olulised. Seetõttu soovivad paljud dementsed patsiendid võimalikult kaua oma kodus viibida.
Dementsuse algstaadiumis pole see tavaliselt probleem. Patsiendid tulevad sageli siiski igapäevaeluga ise toime. Sugulaste abi vajavad nad vaid suurt keskendumist nõudvate tegevuste puhul (kirjavahetus võimudega, pangas käimine jne).
Dementsuse ravi planeerimine hõlmab ka selle tagamist, et patsiendi kodu oleks dementsussõbralik. See hõlmab näiteks järgmist:
- kodus ustel suured sümbolid, mis näitavad vastava ruumi kasutust (köök, vannituba, magamistuba jne)
- Läbipaistvad kapiuksed (lihtsustavad soovitud riideesemete (nt aluspesu või mantlid) leidmist)
- Ahju ümberehitamine nii, et see lülitub teatud aja möödudes ise välja (tulekahjude ja vigastuste vältimine)
- Kerged elemendid põrandas (kukkumiste vältimine)
- Puhastusvahendite ohutu ladustamine (vähendab segaduse ja mürgistuse ohtu)
- Konksude ja võtmete eemaldamine, millega saab näiteks vannitoa ust seestpoolt lukustada
Dementsusega inimese eest hoolitsemine nõuab lähedastelt suurt pühendumist ja kannatlikkust – ja seda haiguse edenedes üha enam. Seetõttu peaks perekond kaaluma, kui palju tuge nad saavad pakkuda ja millal on vaja välist abi (nt ambulatoorselt). Raviarst aitab sugulasi selle hinnangu andmisel.
Ambulatoorne abi
Dementset patsienti hooldavatel lähedastel on õigus saada ambulatoorse raviteenuse professionaalset tuge. Spetsialistid aitavad patsiendil näiteks püsti tõusta, pesta ja tualetti minna.
24-tunnine hooldus
Kui ambulatoorse ravi personali tugi ei ole piisav, kuid dementse soovib siiski oma koju jääda, võib abi olla ööpäevaringsest hooldusest. Mõnikord pakuvad kohalikud hooldusteenused sellist igakülgset hooldust. Selle igakuised kulud ulatuvad mitme tuhande euroni.
Paljude dementsusega patsientide eest hoolitsevad ka Ida-Euroopast pärit õendustöötajad. Sugulased peaksid alati järgima seaduslikku raamistikku ja võtma hooldaja seaduslikult tööle. Ebaseaduslik töötamine on kriminaalkuritegu ja selle tagajärjeks võivad olla tõsised trahvid ja sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmine.
Dementsusega patsientide hooldusrühmad
Paljudes kohtades pakutakse dementsusega patsientide rühmahooldust. Osalejad saavad regulaarselt kokku, et näiteks koos süüa, laulda, käsitööd teha või mänge mängida. Gruppe juhendavad tavaliselt vabatahtlikud. Hooldusrühmas osalemine maksab tavaliselt vaid väikese summa (nt söögi ja joogi eest).
Päevaravi
Päevahoiu kulud võivad jääda vahemikku 45–90 eurot päevas. Hoolduskindlustusfond panustab sellesse summasse kuni teatud tasemeni – olenevalt patsiendi ravitasemest. Patsiendid ja nende lähedased peavad ülejäänu ise tasuma. Oma panuse võib aga anda ka sotsiaalamet.
Lühiajaline hooldus ja asendushooldus
Kui omastehooldajad haigestuvad või vajavad näiteks puhkust, saab dementsed haiged, keda muidu hooldataks kodus, ajutiselt majutada lühiraviasutustesse.
Alternatiivina on sellistel juhtudel võimalus asendushoolduseks (asendushooldus): Dementsusega isikut hooldab seejärel ajutiselt kodus professionaalne hooldusteenus. Lühiajalise või asendushoolduse kulud katab teatud summa ulatuses hoolduskindlustusfond.
Abistatav elu
Abielu võib olla sobiv elamisvorm eakatele inimestele: siin elavad pensionärid oma eakate sõbralikes korterites majas või majade kompleksis. Olenevalt soovist või vajadustest saavad nad aga osaleda ühistoitlustusel ning kasutada majapidamisteenust (nt pesupesemisteenus) ja hooldust.
Kaugelearenenud dementsus: hooldekodu
Kui lähedastel ei ole enam võimalik dementse patsiendi igakülgset hooldust pakkuda ja ööpäevaringne hooldus ei ole taskukohane, on valikuvõimaluseks majutus hooldekodus või alternatiivsed elamisvormid (nt dementse korter).
Kodu valikul peaksid lähedased end hoolikalt kurssi viima ja pakkumisi kriitiliselt võrdlema. Lisaks tavapärastele hooldekodudele pakutakse paljudes kohtades ka spetsiaalseid elamis- ja hooldusvõimalusi dementsetele patsientidele. Sellised kodukogukonnad, elamurühmad või hooldusoaasid on kohandatud dementsusega inimeste erivajadustele ja tavaliselt on nendes 12–20 liiget. Need eriteenused pole aga odavad.
Ambulatoorse dementsusega elukohakogukonnad
Mõnel juhul võib dementsuse korter olla alternatiiviks hooldekodule. Siin elab suures korteris koos mitu dementset patsienti. Igal patsiendil on oma tuba ja tavaliselt saab ta kaasa võtta oma mööbli ja sisustuse.
Teised toad, nagu köök, elutuba ja vannituba, on ühised. Dementsusega patsientide eest hoolitsevad professionaalsed õendustöötajad.
Nüüd on kogu Saksamaal üha rohkem pakkumisi sellistele dementsetele ühiskorteritele.
Hoolduskulud
Haigekassade raviteenistus hindab dementset patsienti (pärast ravikassasse pöördumist) ja määrab talle teatud ravitaseme. Mida kõrgem on see klassifikatsioon, seda suurem on hoolduskindlustusfondi panus hoolduskuludesse.
Dementsuse ravi planeerimisel peavad lähedased arvestama nii selle toetuse suurust kui ka oma rahalisi võimalusi. Tavaliselt mõjutab see otsust, kus ja kuidas peaks dementsusega inimene elama ja tema eest hoolitsema.