Autonoomne närvisüsteem (VNS) kontrollib paljusid keha olulisi funktsioone. Nende hulka kuuluvad näiteks hingamine, seedimine ja ainevahetus. Seda, kas vererõhk tõuseb, veenid laienevad või sülg voolab, ei saa tahtmine mõjutada. Aju kõrgema taseme keskused ja hormoonid kontrollivad autonoomset närvisüsteemi. Koos hormoonsüsteemiga tagab see elundite korraliku toimimise. Närviimpulsse kasutatakse elundi funktsiooni kiireks kohandamiseks muutuvate vajadustega. Hormoonid tuleb esmalt vereringega sihtorganisse transportida.
Kui inimene näiteks hommikul üles tõuseb, saadab autonoomne närvisüsteem kohe signaali vererõhu tõstmiseks ja pearingluse vältimiseks. Kui inimesel on soe, tagab süsteem naha parema vereringe ja aktiveerib higinäärmeid. Närviteede kaudu edastatakse ka olulisi närviimpulsse (reflekse) elunditest ajju, näiteks põiest, südamest või soolestikust.
Närvipaelte kulgemise ja nende funktsioonide järgi eristavad arstid autonoomse närvisüsteemi kolme osa:
- Sümpaatiline närvisüsteem,
- Soole närvisüsteem (enteraalne närvisüsteem);
Sümpaatilised ja parasümpaatilised närviteed viivad kesknärvisüsteemist (KNS = aju ja seljaaju) organitesse. Need lõpevad näiteks sooleseina lihasrakkudes, südames, higinäärmetes või lihastes, mis reguleerivad pupilli laiust. Sümpaatilised ja parasümpaatilised närvisüsteemid toimivad põhimõtteliselt kehas analoogidena. Mõnedes funktsioonides täiendavad need kaks süsteemi üksteist.
Sümpaatiline närvisüsteem – võitle ja põgene
Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette füüsiliseks ja vaimseks tööks. See tagab, et süda lööb kiiremini ja tugevamalt, hingamisteed avarduvad, et võimaldada paremat hingamist ning sooletegevus on pärsitud. Lühidalt öeldes teeb sümpaatiline närvisüsteem keha valmis võitluseks või põgenemiseks.
Närvid juhivad elektrilisi impulsse. Keemiliste sõnumitoojate abil annavad nad signaale edasi teistele närvirakkudele või elundite sihtrakkudele. Sümpaatilised närvirakud suhtlevad üksteisega atsetüülkoliini ja sihtrakkudega norepinefriini abil.
Parasümpaatiline närvisüsteem – puhkamine ja seedimine
Parasümpaatiline närvisüsteem hoolitseb nii puhkeolekus kehafunktsioonide kui ka taastumise ja keha enda reservide kogumise eest. See aktiveerib seedimist, ergutab erinevaid ainevahetusprotsesse ja tagab lõõgastumise.
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskrakud paiknevad ajutüves ja seljaaju alumises osas (ristluu medulla). Sihtorganite lähedal asuvates närvisõlmedes või organites endas edastavad nad oma sõnumi teistele närvirakkudele. Parasümpaatilised närvipaelad edastavad kõik signaalid neurotransmitteri atsetüülkoliiniga.
Vastased kehas
| Orel | Sümpaatilise närvisüsteemi mõju | Parasümpaatilise närvisüsteemi mõju |
| – Silm | Õpilaste laienemine | Pupillide ahenemine ja läätse tugevam kumerus |
| - süljenäärmed | Sülje sekretsiooni vähenemine (vähe ja viskoosne sülg) | Sülje sekretsiooni suurenemine (palju ja õhukest sülge) |
| Südame löögisageduse kiirenemine | Südame löögisageduse aeglustumine | |
| – Kopsud | Bronhide laienemine ja bronhide lima vähenemine | Bronhide ahenemine ja bronhide lima suurenemine |
| - Seedetrakti | Soolestiku liikuvuse vähenemine ning mao- ja soolemahla sekretsiooni vähenemine | Suurenenud soolestiku motoorika ning suurenenud mao- ja soolemahla sekretsioon @ |
| - Pankreas | Seedemahlade sekretsiooni vähenemine | Suurenenud seedemahlade sekretsioon |
| – Meeste suguelundid | Ejakulatsioon | Püstitamine |
| – Nahk | Veresoonte ahenemine, higieritus, juuste püstitamine | Efekt puudub |
Enteraalne närvisüsteem
Vistseraalne närvisüsteem ((eneeriline närvisüsteem) koosneb närvipõimest, mis paikneb sooleseina lihaste vahel. Põhimõtteliselt töötavad need närvikiud teistest närvidest sõltumatult, kuid on tugevalt mõjutatud parasümpaatilisest ja sümpaatilisest närvisüsteemist. enteraalne närvisüsteem hoolitseb seedimise eest: näiteks suurendab see soolelihaste liikumist, tagab rohkem vedeliku eritumist soolestikku ja suurendab verevoolu sooleseinas.
