Mis on C-peptiid?
C-peptiid toodetakse kõhunäärmes insuliini moodustumise ajal: nn beeta-rakud toodavad inaktiivset prekursori proinsuliini. Selle aktiveerimiseks jagatakse see veresuhkrut alandavaks hormooniks insuliiniks ja C-peptiidiks. Termin tähistab ühendavat peptiidi, kuna see ühendab proinsuliini ehitusplokke.
Erinevalt insuliinist laguneb C-peptiid palju aeglasemalt, muutes selle kõhunäärme funktsiooni ja insuliini tootmise ideaalseks mõõtmiseks.
Millal määratakse C-peptiid?
Laboris määratakse C-peptiidi tase peamiselt pankrease beetarakkude jõudluse hindamiseks. Kui beeta-rakud on võimelised insuliini tootma, saab tuvastada ka C-peptiidi. Pankrease töövõime hindamine on oluline ka diabeedi ravi planeerimisel – st otsustamisel, kas diabeetik peab insuliini süstima või mitte.
Väga harva võib hüpoglükeemiat diagnoosida hüpoglükeemia faktilisena. See on vaimne haigus, mille puhul patsiendid alandavad tahtlikult oma vere glükoosisisaldust insuliiniga. Sel viisil soovivad kannatanud tavaliselt saada arstide, haiglate või sugulaste suuremat tähelepanu ja hoolitsust. Sel konkreetsel juhul on C-peptiidi tase normaalne, samas kui insuliini tase on liiga kõrge ja vere glükoosisisaldus liiga madal. Kui patsient kasutab vere glükoosisisalduse alandamiseks sulfonüüluureaid, on C-peptiidi ja insuliini sisaldus tõusnud.
C-peptiid – normaalväärtused
Laboratoorset väärtust mõõdetakse reeglina tühja kõhuga. Kehtivad järgmised normaalväärtused:
|
Tingimused |
C-peptiid: norm |
|
12-tunnine paastumine |
0.7–2.0 µg/l |
|
pikaajaline paastumine |
< 0.7 µg/l |
|
Maksimaalsed väärtused glükoosi või glükagooni stimuleerimisel |
2.7–5.7 µg/l |
Glükoosi või glükagooni stimulatsiooni tehakse selleks, et hinnata, kas diabeediga patsient vajab insuliini süstimist. Selleks antakse patsiendile enne C-peptiidi taseme mõõtmist glükoosi või glükagooni.
Millal on C-peptiid madal?
C-peptiid on loomulikult madal, kui kõhunääre ei pea insuliini tootma, st vere glükoosisisaldus on madal ja patsient pole midagi söönud.
Muud C-peptiidi vähenemise võimalikud põhjused on Addisoni tõbi ja teatud ravimite (alfa-sümpatomimeetikumide) manustamine.
Millal on C-peptiid suurenenud?
Süsivesikute- või suhkrurikka toidu tarbimisel eritab kõhunääre insuliini ja samal ajal C-peptiidi, et stimuleerida keharakke veresuhkrut omastama. Seejärel tõuseb laboriväärtus loomulikult.
II tüüpi suhkurtõve varases staadiumis on ka C-peptiid kõrgenenud. See on tingitud asjaolust, et haigetel inimestel on keharakud insuliini suhtes üha resistentsemad, st nad reageerivad vähe või üldse mitte selle signaalile veresuhkru neelamiseks. Vastuseks toodavad beetarakud üha rohkem insuliini ja C-peptiidi, kuni nad lõpuks ammenduvad ja tootmine lakkab.
Palju harvemini on insulinoomid C-peptiidi suurenemise põhjuseks. Muud võimalikud põhjused on neerude nõrkus (neerupuudulikkus), metaboolne sündroom ja ravi kortikosteroididega.
Mida teha, kui C-peptiid on suurenenud või vähenenud?
Ravi sõltub muutunud laboratoorsete väärtuste põhjusest. Arst arutab teiega mõõtmistulemusi ja ka edasist ravi.
Kui insulinoom põhjustab C-peptiidi taseme tõusu, eemaldatakse see võimalusel kirurgiliselt.
