Eestkoste – põhjused
Saksamaal asendas 1992. aastal eestkoste kui seaduslik hoolitsus asjaomase isiku hoolekande eest seni kehtinud eestkoste ja puuete eestkoste. Eestkoste eelis on see, et eestkostel on rohkem õigusi ja eestkostjal suurem kontroll. Lisaks ei pea hooldusdirektiiv olema kõikehõlmav, vaid võib kehtida ainult teatud valdkondades.
Eestkoste eelduseks on objektiivne abi- ja toevajadus. Seda saab tuvastada vaid juhul, kui asjaomane isik ei saa enam ilma abita oma asju ajada. Selle põhjuseks võivad olla vaimuhaigused, kaasasündinud vaimne, füüsiline või psühholoogiline puue. Vaimse puude näide on dementsusega patsientide vaimne halvenemine.
Austrias ja Šveitsis erinevad määrused
Täiskasvanute esindamine peaks kehtima ainult nendes valdkondades, kus see on hädavajalik. Selle tagamiseks on alates 1. juulist 2018 olnud neli täiskasvanute esindamise vormi (või taset):
- Tervishoiu volikirja: Tervishoiu volikirjaga saab igaüks, kes on täielikult otsustusvõimeline, täpselt määratleda, kes võib tulevikus tema nimel tegutseda, kui ta seda enam ise teha ei saa. Samuti saate määrata erinevad volitatud esindajad oma elu eri valdkondade jaoks. Tervishoiu volinikuga saate seega säilitada võimalikult suure enesemääramisõiguse faasides, mil te ei saa enam ise otsuseid teha. Täpsemalt saad selle kohta lugeda siit.
- Valitud täiskasvanud esindaja: kui keegi ei ole tervishoiuteenuse osutaja volikirjaga sätteid teinud, on mõnikord siiski võimalik inimestel, kes ei ole enam täielikult tegutsemisvõimelised, määrata endale valitud täiskasvanud esindaja.
- Täiskasvanute seadusjärgne esindamine: alates 2018. aasta juulist on see asendanud „lähisugulaste esindusõiguse“ ja see on valik, kui tervishoiuteenuste volikirja pole loodud ja „täiskasvanute valitud esindamine“ pole võimalik.
- Täiskasvanute kohtulik esindamine: see asendab endise eestkoste ja seda võib kaaluda juhul, kui puudub volikiri ja muu täiskasvanu (valitud või seadusjärgne) esindamine pole võimalik.
Näiteks saab KESB määrata eestkoste, kui keegi ei saa enam ise oluliste asjadega hakkama. Teisisõnu määratakse eestkostja ja määratakse täpselt kindlaks, milliste eluvaldkondade (nt eluase, raha, tervis) eest ta vastutab ja millised võimalused tal on. Sellest lähtuvalt on eestkoste liigid erinevad.
Näiteks kaasneva eestkoste puhul pakub eestkostja asjaosalisele vaid madala lävega nõu ja tuge – kuid asjaosaline vastutab kõigi asjade eest ise. Seevastu esindajaabi puhul võib nõustaja sõlmida lepinguid ja teha tehinguid asjaomase isiku nimel. Osaleva eestkoste puhul võivad puudutatud isik ja eestkostja otsuseid (näiteks lepinguid sõlmida) teha ainult teineteise nõusolekul.
Eestkoste ettepaneku tegemine
Saksamaal võib igaüks taotleda eestkoste määramist pädevalt kohalikult kohtult (eestkostekohus), kui on põhjendatud kahtlus, et tema või mõni teine isik ei tule enam igapäevaeluga toime ilma juriidilise ja korraldusliku abita.
Eestkostekohus peab selle avalduse läbi vaatama ja määrama eksperdi. Need on kohtu töötajad, kes külastavad asjaosalist tema elukeskkonnas, ja arstid, kes dokumenteerivad tema tervislikku seisundit.
Kui leitakse, et asjaomane isik ei suuda oma huve piisavalt esindada, määratakse kohtumenetluse ajaks ad litem eestkostja. Selleks võib olla asjaomase isiku usaldusisik, jurist või ametiasutuste ja hoolekandeühingute töötaja.
Kohtulik arutamine
Eestkoste vajaduse ja eestkostja määramise otsustab kohtunik. Ta saab kõik ekspertiisiaruanded ja ta peab jätma asjaomasest isikust isikliku mulje. Selleks külastab ta asjaosalist isiklikult haiglas, hooldekodus või kodus. Asjaomane isik võib aga ka keelduda ärakuulamisest oma erakeskkonnas. Seejärel toimub ülekuulamine kohtus.
Viimasel koosolekul selgitab kohtunik hooldatavale, kuidas ta otsustab.
Kellest saab eestkostja?
Kui kohus ei tea usaldusisikut, kes oleks nõus hoolduse üle võtma, määratakse professionaalne eestkostja. Need võivad olla sotsiaaltöötajad või juristid, kes elatuvad suure hulga oma hoolealuseid esindades ja nende eest hoolitsedes. Professionaalsed hooldajad saavad tavaliselt kindlasummalist tasu. Ainult juhul, kui üksikisik ei ole suuteline hooldust osutama, saab hooldajaks määrata hooldusühingu või riigiasutuse.
Hoolduse ulatus
Eestkoste seatakse ainult nendele vastutusvaldkondadele, mida asjaomane isik ei saa iseseisvalt täita. Sõltuvalt inimese võimetest seatakse kas terviklik eestkoste või eestkoste järgmistes valdkondades:
- Meditsiiniline ravi ja tervise eest hoolitsemine
- Kinnisvara eest hoolitsemine
- Elamisõigus
- Eluasemeasjad
- Posti ja telefoni kontroll
Eestkostja ülesanded
Hooldaja teeb olenevalt määratud hoolduspiirkonnast oma hoolealuse pangatehinguid, eraldab teatud perioodideks raha, sõlmib üürileandjate ja kodu haldajatega lepinguid ning saadab hooldatava arsti juurde. On ütlematagi selge, et arstid on vabastatud konfidentsiaalsuskohustusest hooldaja ees. Hooldussaaja ja hooldaja otsustavad koos, milline ravi on parim.
Isiklik kontakt hooldaja ja tema kaitsealuse vahel on ülioluline. Mingil juhul ei piisa sellest, kui hooldaja tegeleb ainult kirjavahetuse ja juriidiliste küsimustega ega külasta hooldatavat regulaarselt. Praktikas see aga sageli nii ei ole. Seetõttu vaatavad poliitikud praegu eestkosteseadust üle ja võivad seda reformida.
Piirangud otsustusõigusele
Eestkosteseadus määratleb olukorrad, kus eestkostja ei tohi otsuseid teha üksi, vaid peab saama pädeva kohtu heakskiidu. Nende hulka kuuluvad eelkõige
- meditsiiniline ravi või sekkumine, mis on seotud suure eluriski või püsiva tervisekahjustuse suure riskiga (välja arvatud hädaolukorrad)
- steriliseerimine
- Paigutamine haigla või hooldekodu kinnisesse osakonda
- Olemasolevate üürilepingute lõpetamine
Eestkoste lõppemine
Eestkoste lõpetamise või pikendamise peab eestkostekohus otsustama hiljemalt seitsme aasta möödumisel. Enamasti määrab pädev kohus eestkostja määramisel varasema tähtaja, milleks tuleb hooldusvajadus läbi vaadata.
Hoolimata sellest võib eestkostetav või tema eestkostja igal ajal kohtule teatada, et eestkoste nõuded on vahepeal muutunud või isegi kehtivuse kaotanud. Seejärel peab kohus otsustama, kas eestkoste lõpetada.
Kui eestkostja ei ole oma eestkostjaga rahul, võib ta teha kohtule ettepaneku teise eestkostja määramiseks. See inimene peab olema võrdselt sobiv ja valmis hooldust üle võtma. Kui eestkostja ei täida oma kohustusi, vabastab kohus ta ametist.
