Lühiülevaade
- Mis on defibrillaator? Seade, mis kiirgab elektroodide kaudu elektrilööke, et taastada häiritud südamerütm (nt ventrikulaarne fibrillatsioon) loomulikku rütmi.
- Kuidas defibrillaatorit kasutada: Kinnitage elektroodid vastavalt juhistele, seejärel järgige seadmel olevaid (hääl)juhiseid.
- Millistel juhtudel? AED tuleb alati ühendada, kui inimene äkki ei reageeri ega hinga enam normaalselt. Seejärel otsustab seade, kas šokk on vajalik.
- Ohud: Oht esmaabiandjatele ja ohvritele voolu tõttu koos (rohke) veega. Rinnakarvade hõrenemine, kui see on väga paks.
Ettevaatust!
- Defibrillatsiooni ajal järgige täpselt seadme (AED) hääljuhiseid või kirjalikke/graafilisi juhiseid. Siis ei saa sa isegi võhikuna midagi valesti teha.
- Kui teie kõrval on teine esmaabiandja, toob üks defibrillaatori ja teine alustab käsitsi elustamist. Kui olete üksi, peate kohe alustama rindkere surumist. Kui teiega liitub keegi teine, paluge tal otsida defibrillaator.
- Ärge kasutage defibrillaatorit vees ega lombis seistes.
- Ärge puudutage patsienti, kui seade analüüsib patsiendi südamerütmi või annab elektrilööke. Seade küsib teid vastavalt.
Juriidiliselt ei saa midagi juhtuda võhikuga, kes kasutab esmaabi andmiseks avalikku defibrillaatorit. Saksa kriminaalkoodeksi §34 kohaselt kuulub see toiming „põhjendatud hädaolukorra” alla ja seda tehakse asjaomase isiku eeldataval nõusolekul.
Kuidas defibrillaator töötab?
Näete neid ettevõtetes, avalikes hoonetes ja metroojaamades: väikesed defibrillaatori korpused seinal. Neid eristab roheline märk, millel on süda, millel vilgub roheline välgunool.
Need automatiseeritud välised defibrillaatorid (AED) meenutavad mõneti esmaabikomplekti, millel on kaks kaablit, mille mõlema otsas on postkaardi suurune elektroodipadi. Need elektroodid kinnitatakse rinnale, kui süda hakkab ohtlikult rütmist välja lööma. Seejärel kiirgab seade elektroodide kaudu väikeseid elektrilööke, et viia süda tagasi oma loomulikku rütmi.
Täis- ja poolautomaatsed defibrillaatorid
Seal on täis- ja poolautomaatsed defibrillaatorid. Esimesed annavad šoki automaatselt. Poolautomaatsed seadmed aga nõuavad, et esmaabiandja käivitaks pulsi käsitsi nupuvajutusega.
AED ("võhiku defibrillaator") on konstrueeritud nii, et seda saaksid ohutult ja sihipäraselt kasutada ka võhik: elektroodide padjanditel olevad illustratsioonid näitavad, kuidas ja kuhu padjad paigaldada. Seade kasutab häälfunktsiooni, et teatada järgmistest sammudest ja nende järjestusest. Olenevalt mudelist on olemas ka illustratsioonipõhised juhised ekraani või jooniste kaudu.
Täpsemalt, defibrillatsiooni ajal toimige järgmiselt.
- Avage patsiendi ülakeha: defibrillaatorit saab kasutada ainult paljal nahal. Nahk peaks olema kuiv ja karvadeta. See on vajalik selleks, et defibrillaator saaks tõhusalt töötada ja patsienti ei põletaks sädemed. Seetõttu kuivata vajadusel ülakeha nahk ja raseeri, kui rinnal on palju karvu. Tavaliselt on selleks tarvis hädaabikomplekti kaasas habemenuga. Raseerige nii kiiresti kui võimalik! Eemaldage liimimispiirkonnast ka plaastrid ja ehted.
- Kinnitage elektroodide padjad: järgige juhiseid – üks elektrood asetatakse vasakule poole käe laiuselt vasaku kaenla alla, teine paremale poole rangluu alla ja nibu kohale. Kui teine inimene on teinud rinnale surumist, katkestage see kohe.
- Seejärel järgi juhiseid, mida seade Sulle annab: Kui tegemist on poolautomaatse AED-ga, siis palub see vatsakeste virvenduse/vatsakeste laperduse korral vajutada nn šokinuppu. See käivitab elektrilöögi. Nupu tunnete ära välgu sümboli järgi. Ettevaatust: šoki ajal ei tohi teie ega keegi teine patsienti puudutada!
- Jätkake defibrillaatori juhiste järgimist: näiteks võib see nüüd paluda teil jätkata enne defibrillatsiooni tehtud rindkere surumist.
- Umbes kahe minuti pärast reageerib AED uuesti, et teha edasine analüüs. Järgige seadme juhiseid ka siis.
Teostage elustamine kuni kiirabi saabumise ja ravi ülevõtmiseni või kuni kannatanu ärkab ja hingab normaalselt. Jätke elektroodid rindkere külge.
Paljude AED-dega on kaasas vajalikud tarvikud, nagu habemenuga, ühekordsed kindad, riidekäärid ja võimalusel ka ventilatsioonikile suust suhu elustamiseks ja puhastuslapid, väike rätik, pesulapp või taskurätikud.
Defibrillaator: erifunktsioonid lastele kasutamiseks
Teised defibrillaatorid tunnevad end ära, kas tegemist on lapsega, näiteks kui asetatakse kaasasolevad väiksemad padjad. Seejärel reguleerivad nad automaatselt defibrillatsioonienergiat allapoole.
Vereringe seiskumine lastel on väga haruldane. Hädaolukorras on parem kasutada täiskasvanute defibrillaatorit, kui jätta kasutamata võimalus päästa lapse elu.
Millal ma defibrillaatorit kasutan?
Automaatset välist defibrillaatorit (AED) kasutatakse siis, kui teadvuseta inimest on vaja elustada. Defibrillaator analüüsib automaatselt, kas elektrilöök on üldse sobiv. On kahte tüüpi südamerütme:
- Defibrilleeritav rütm: siin on südamelihasel ikkagi oma südametegevus ehk tal on oma elektriline aktiivsus. See on aga nii palju kui võimalik rütmist väljas. Nende hulka kuuluvad südame rütmihäired vatsakeste virvendus, vatsakeste laperdus ja pulsivaba ventrikulaarne tahhükardia/pVT. Neid saab parandada defibrillatsiooniga. Seade käivitaks elektrilöögi (täisautomaatne defibrillaator) või paluks esmaabiandjal vastavat nuppu vajutada (poolautomaatne defibrillaator).
Defibrillatsioon elustamise osana
Defibrillaatori kasutamine on üks elustamise põhimeetmetest (baas life support, bls).
Elustamise järjekorra märguanne on: kontrolli – helista – vajuta. Kontrollige teadvust ja hingamist, seejärel helistage kiirabiarstile ja alustage rindkere surumist.
Järgmiste sammude abil saate aru, kas peate alustama teadvusetult leitud inimese elustamismeetmeid:
- Testige inimese reaktsiooni: rääkige temaga valjult ja raputage õrnalt õlgu. Kui olete üksi, on kõige parem kohe abi kutsuda, eriti kui inimene ei reageeri.
- Kontrollige inimese hingamist: selleks kallutage patsiendi pead veidi tahapoole ja tõstke lõug üles. Vaadake, kas suus ja kurgus pole võõrkehi, mida saate eemaldada. Siis kreedo “Kuule, näe, tunne!” kehtib: Hoidke oma kõrva teadvuseta isiku suu ja nina lähedal – vaadates rinna poole. Kontrollige, kas te kuulete hingamismüra, tunnete hingetõmmet ja kas patsiendi rindkere tõuseb ja langeb. Kui kannatanu hingab ise, asetage ta lamamisasendisse.
- Helistage päästeteenistusele või paluge seda teha teisel kohalviibijal.
- Alustage kohe rinnale surumist, eelistatavalt kombineerituna suust suhu elustamisega (kui teie või kõrvalseisja tunnete end seda kindlalt teha). Kehtib reegel 30:2 ehk vaheldumisi 30 rinnale surumist ja 2 päästvat hingetõmmet. Alustage rindkere surumisega, kuna tavaliselt on patsiendil veel piisavalt hapnikku.
- Kui kohal on teine esmaabiandja, peaksid nad vahepeal defibrillaatori ära tooma (kui see on saadaval). Kasutage seadet ülalkirjeldatud viisil.
- Kõik need meetmed peaksid tagama, et veri jätkub patsiendi ajju ja südamesse kuni kiirabi saabumiseni.
Alustage elustamist esimesel võimalusel – isegi paar minutit ilma hapnikuta võib lõppeda parandamatu ajukahjustuse või patsiendi surmaga!
Koduseks kasutamiseks mõeldud defibrillaator – kasulik või mittevajalik?
Saksa Südamefondi andmetel pole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kodus olev defibrillaator on kasulik või mitte. Kui aga saadaval on näiteks kodune defibrillaator, võib keegi viivitada hädaabikõne tegemisega või jätta tähelepanuta või viivitada käsitsi elustamise (rinnusurumine ja päästehingamine) alustamine.
Riskid defibrillaatori kasutamisel
Kui asetate elektroodpadjad otse südamestimulaatori või muu implanteeritud seadme kohale (sageli tunneb ära armi vms järgi rindkere piirkonnas), võib see vooluimpulsse halvendada.
Kui kasutate defibrillaatorit vees lamava teadvuseta inimese peal, tekib elektrilöögi oht! Sama kehtib ka siis, kui seisate seadet kasutades lompis. Teisalt pole probleem kasutada defibrillaatorit vihma käes või basseini ääres.
Samuti võite saada elektrilöögi, kui puudutate patsienti ajal, mil seade kiirgab vooluimpulssi. Eriline oht on täisautomaatsete defibrillaatoritega, mis käivitavad energiaimpulsse iseseisvalt. Seetõttu järgige täpselt seadme juhiseid!
Elektroodid peavad asetsema teadvuseta inimese paljal rinnal. Kui padjad kortsuvad, ei saa vool voolata. Seejärel on defibrillaatori funktsioon piiratud.
Raseerige raskete rindkere karvadega patsiendid nii kiiresti kui võimalik. Kui defibrillaatori kasutamisest kulub liiga palju aega, võib patsiendi jaoks olla juba hilja!
