Eesnääre: funktsioon, anatoomia, haigused

Mis on eesnääre?

Eesnääre on umbes kastani suurune nääre mehe kõhus, mis ümbritseb täielikult ureetra algust. Seda ümbritseb kare kapsel (capsula prostatica) ja see koosneb keskosast ja kahest külgsagarast. Paaritud vas deferens (ductus deferens) kulgeb pärast ühinemist seemnepõiekeste erituskanalitega eesnäärmes ductus ejaculatoriusena, kus see avaneb kusiti.

Eesnääre jaguneb kolmeks tsooniks:

  • Periuretraalne tsoon (üleminekutsoon): kusiti ümbritsev ala
  • Kesktsoon (“sisemine nääre”): selle kasvu stimuleerib naissuguhormoon östrogeen, mida toodetakse vähesel määral ka meestel.
  • Perifeerne tsoon ("välimine nääre"): nende kasvu stimuleerivad meessuguhormoonid (testosteroon, dihüdrotestosteroon).

Mis on eesnäärme funktsioon?

Ejakulatsiooni ajal tõmbuvad eesnäärme lihased kokku ja suruvad vedeliku läbi näärmejuhade ureetrasse. Samal ajal satuvad kusiti ka seemnepõiekeste tekitatud eritised ja munanditest pärinevad spermatosoidid.

Kus asub eesnääre?

Milliseid probleeme võib eesnääre põhjustada?

Eesnäärme abstsessi põhjustab eesnäärme kudede mädane sulamine eesnäärme põletiku (prostatiit) või ümbritsevate kudede (näiteks ureetra) ajal.

Eesnäärme adenoom on eesnäärme healoomuline suurenemine (nimetatakse ka healoomuliseks eesnäärme hüperplaasiaks), mis esineb peamiselt vanematel meestel. Kudede kasv võib ureetra kitsendada, põhjustades urineerimisprobleeme.

Eesnäärme konkretsioonid ehk kivid tekivad valgukehade inkrusteerumisel eesnäärme näärmepuhastustesse.