Lühiülevaade
- Mis on hüpoksia? Ebapiisav hapnikuvarustus kehas või kehaosas.
- Põhjused: nt haigusest tingitud madal hapnikurõhk arteriaalses veres (nt astma, KOK, kopsupõletik), teatud vereringehäired (parem-vasak šunt), südameatakk, tromboos, vere hapniku transportimise võime vähenemine, teatud mürgistused.
- Millal pöörduda arsti poole? Muuhulgas sinakaks muutunud limaskestade (huuled, küüned, kõrvad, keel), laiguline nahapunetus, peavalu/peapööritus, südamepekslemine, õhupuudus.
- Ravi: peab alati ravima arst; patsiendi küsitlus, vereanalüüs, vajadusel teatud täiendavate verenäitajate määramine (vere happesus, happe-aluse tasakaalu ja vere pH väärtuse määramine), võimalusel vere hapnikuküllastuse ja südame löögisageduse jälgimine.
Hüpoksia: kirjeldus
Hüpoksia korral on keha või kehaosa hapnikuvarustus ebapiisav. Hapnik on aga elutähtis rakkudes energia tootmiseks, nn rakuhingamiseks – piisava hapnikuvarustuseta rakud kahjustuvad.
Äge ja krooniline hüpoksia
Ägedat hüpoksiat põhjustab näiteks lennuki rõhu järsk langus. Sagedasem on krooniline hüpoksia. Seda võib põhjustada näiteks krooniline kopsuhaigus nagu KOK või neuromuskulaarsed haigused nagu myasthenia gravis või amüotroofne lateraalskleroos (ALS).
Kui koes ei ole mitte ainult liiga vähe hapnikku (hüpoksia), vaid üldse mitte, räägivad arstid anoksiast.
Hüpoksia emakas (emakasisene hüpoksia)
Isegi laps emakas või sünnituse ajal võib kannatada ohtliku hapnikupuuduse all. Kui lapse platsentas või kopsudes esineb selline gaasivahetuse häire, nimetatakse seda lämbumiseks. Loote hapnikuvaeguse põhjuseks võib olla näiteks platsenta talitlushäire (platsenta puudulikkus), ema südamehaigus või lootehaigus (näiteks südamerikked või infektsioonid).
Hüpoksia: põhjused ja võimalikud haigused
Meditsiinitöötajad eristavad erinevat tüüpi hüpoksiat, mis võivad esineda erineval viisil:
Hüpoksiline (hüpokseemiline) hüpoksia.
See hüpoksia vorm on kõige levinum. Seda iseloomustab ebapiisav hapnikurõhk arteriaalses veres, mis tähendab, et veri ei saa piisavalt hapnikuga varustada.
- Astma
- KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus)
- Kopsupõletik (kopsupõletik)
- Kopsufibroos (kopsude kõvenemine)
- kopsuturse
- Kopsuemboolia
- Tsüstiline fibroos (tsüstiline fibroos)
- Patoloogiline tõsine lihasnõrkus (myasthenia gravis)
- Amüotroofiline lateraalskleroos (ALS)
Mõnikord tuleneb hüpoksia hüpoksiast ka aju hingamistegevuse häiretest (alkoholi-, unerohu- või anesteetikumide mürgistuse korral).
Teine võimalik hüpoksia hüpoksia põhjus on kopsude šunt paremalt vasakule. Sel juhul lisatakse rikastatud verele hapnikuvaese vere, nii et üldine hapnikusisaldus väheneb. Eristatakse funktsionaalset ja anatoomilist paremalt vasakule suunatud šunti, mis mõlemad põhjustavad hüpoksiat:
Funktsionaalne paremalt vasakule šunt
Funktsionaalse paremalt vasakule šundi korral on osa alveoolidest varustatud verega, kuid neid enam ei ventileerita. Seetõttu jääb ringlev veri hapnikuvabaks. See seguneb ventileeritavatest alveoolidest rikastatud verega ja vähendab seega üldist hapnikusisaldust veres. Sellega varustatud kehakude saab liiga vähe hapnikku – tagajärjeks on hüpoksia.
Anatoomiline parem-vasak šunt
Aneemiline hüpoksia
Veres transporditakse hapnikku hemoglobiiniga – punaste vereliblede (erütrotsüütide) punase pigmendiga. Aneemilise hüpoksia korral väheneb vere hapnikumaht (selle võime hapnikku kanda).
See võib olla tingitud hemoglobiinipuudusest, näiteks rauavaegusaneemiast (raud on hemoglobiini põhikomponent).
Punaste vereliblede defitsiit – näiteks suure verekaotuse või erütrotsüütide moodustumise häire tõttu – võib samuti põhjustada aneemilist hüpoksiat.
Muudel aneemilise hüpoksia juhtudel on hapniku seondumine hemoglobiiniga häiritud. Põhjuseks võib olla näiteks kaasasündinud hemoglobiini moodustumise häire (näiteks kaasasündinud sirprakuline aneemia) või seisund, mida nimetatakse methemoglobineemiaks. Viimase puhul on methemoglobiini tase veres kõrgenenud. See on hemoglobiini derivaat, mis ei suuda hapnikku siduda. Methemoglobineemia võib olla kaasasündinud või põhjustatud näiteks teatud ravimitest (nt sulfoonamiidantibiootikumid) või toksiinidest (nt nitritid, lämmastikoksiid).
Isheemiline hüpoksia
Kui koel või elundil on liiga vähe verevarustust, on rakkudele liiga vähe hapnikku. Sellise isheemilise hüpoksia võimalikud põhjused on näiteks südameatakk või muu tromboosi vorm (veresoone oklusioon kohapeal moodustunud trombi tõttu), samuti emboolia (veresoone oklusioon verega uhutud trombi tõttu) .
Tsütotoksiline (histotoksiline) hüpoksia.
Selle hüpoksia vormi korral satub rakkudesse piisavalt hapnikku. Selle kasutamine rakus energia tootmiseks (raku hingamine) on aga häiritud. Võimalikud põhjused on näiteks mürgistus tsüaniidiga (vesiniktsüaniidhappe sool) või bakterite toksiiniga.
Hüpoksia: millal peate arsti poole pöörduma?
Hüpoksia avaldub sageli tsüanoosina: hapniku alavarustatuse tõttu muutub nahk ja limaskestad sinakaks, eriti huulte, küünte, kõrvade, suu limaskesta ja keele piirkonnas. Sellise tsüanoosi korral tuleb sellest arstile teatada.
Sellised sümptomid ilmnevad sageli ka muude põhjuste hüpoksiaga.
Teised võimalikud hüpoksia tunnused on näiteks kiirenenud (tahhüpnoe) või täiesti pinnapealne hingamine (hüpopnoe), vererõhu tõus, rahutus, ärevus, segasus ja agressiivsus. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult teavitada arsti.
Hüpoksia: mida arst teeb?
Hüpoksia ja selle põhjuse selgitamiseks uurib arst kaebusi, võimalikke õnnetusi ja põhihaigusi ning vaatab läbi patsiendi. Veregaaside analüüsiga mõõdetakse muuhulgas hapniku ja süsihappegaasi taset veres ning vingugaasimürgistuse kahtluse korral mõõdetakse ka CO taset. Määrata saab ka teisi vereparameetreid, näiteks vere happesust (pH), happe-aluse tasakaalu ja hemoglobiini taset.
Vajadusel jälgitakse pulssoksümeetria abil pidevalt vere hapnikuküllastust ja südame löögisagedust. Sel eesmärgil kinnitatakse patsiendi sõrme külge pulssoksümeeter, väike mõõteseade, mis on klambri kujul.
Sõltuvalt hüpoksia põhjusest või vastavast kahtlusest võivad järgneda täiendavad uuringud.
Kuidas arst ravib hüpoksiat
Lisaks tuleb võimalusel kõrvaldada hapnikupuuduse põhjus (põhihaigus, tugev verekaotus, mürgistus jne), alustades sobivat ravi.
Hüpoksia: mida saate ise teha?
Hüpoksiat peab alati ravima arst. Ta oskab põhjuse välja selgitada ja vastavalt sellele tegutseda.
