Lühiülevaade
- Kirjeldus: jalgade naha seenhaigus, mida põhjustavad tavaliselt niitseened.
- Sümptomid: Sügelemine, naha ketendus, mõnikord villide teke ja väljavool.
- Käivitaja: soe ja niiske keskkond, nõrgenenud immuunsüsteem, kahjustatud naha happeline mantel
- Ravi: seenevastased ained (seenevastased ained) kas välispidiselt (kreemid, salvid jne) või seespidiselt (tabletid)
- Kontakt: nahaarst või jalahaiguste spetsialist (jalaarst)
Jalaseene: sümptomid
Nahasoomused pole mitte ainult inetud. Seene eosed võivad hõõrdunud nahas ellu jääda päevi ja kanduda edasi teistele inimestele.
Kui selles staadiumis ei võeta midagi ette jalavääre infektsiooni vastu, võivad sarvjas nahas tekkida praod, mis kõndimisel valutavad. Mõnikord nutavad ka kahjustatud piirkonnad. Lisaks võivad tekkida väikesed villid, eriti jalatallale.
Jalaseene vormid
Eriti meeldib jala-jalale asuda varvastevahelisse ruumi, kus on niiske ja soe (interdigitaalne mükoos). Siiski on ka teisi haiguse vorme. Üldiselt eristavad arstid järgmisi jalaseene vorme:
Jalaseene varvaste vahel (interdigitaalne vorm).
Verhornender Fußpilz (Squamös-hyperkeratotische vorm).
See haigusvorm mõjutab peamiselt jalatallasid: Jalaseene sümptomid ilmnevad esmalt pallidel ja kannal. Seejärel levivad need jalalabade servadele ja tagaküljele. Mõjutatud nahapiirkonnad on ketendavad ja liigselt keratiniseerunud, kuid paljud patsiendid lihtsalt usuvad, et nende jalgade nahk on eriti kuiv.
Vesiikulitega jalasportlane (vesikulaarne-düshidrootiline vorm).
See on jalaseene kõige haruldasem vorm. Sümptomid vesiikulite kujul esinevad peamiselt jalgade ja kaare servadel. Siin on sarvkest üsna paks, seetõttu villid ei lõhke, vaid pigem kuivavad. Lisaks kaebavad haiged jalgade sügeluse ja pingetunde üle.
Levib teistele kehapiirkondadele
Kui kriimustada nakatunud kohti paljaste kätega ja seejärel puudutada oma nägu (nt huuled, kõrv), võite sinna kanda ka seenhaiguste tekitajad. Sama võib juhtuda ka siis, kui kuivatate nakatunud jalgu ja ülejäänud keha sama rätikuga pärast duši all või vannis käimist.
Jalaseene: ravi
Jalaseensest vabanemiseks määrab arst patsiendile fungitsiidsed ained, nn antimükootikumid. Need toimivad erineval viisil: mõned tapavad olemasolevad seened (fungitsiidne toime), teised aga pärsivad nende paljunemist (fungistaatiline toime).
Seenevastaste ainete kasutamine
See, kas seenevastast ainet kasutatakse välispidiselt või seespidiselt, sõltub sellest, kui kaugele arenenud on jalaseen.
Jalaseene: mis aitab peale tavameditsiini?
Paljud inimesed vannuvad jalaseene vastu kodus kasutatavaid abinõusid, näiteks õunasiidri äädikat või teepuuõli. Selliste looduslike abinõude tõhusus pole aga sageli teaduslikult tõestatud või hästi uurimata.
Siiski on palju muid näpunäiteid, mis võivad jalaseene ravi edukust kindlasti toetada.
- Enne sokkide või jalanõude jalga panemist laske pindmistel jalanahatoodetel (kreem, salv jne) kõigepealt täielikult nahka imenduda (võtab mitu minutit).
- Jälgi, et jalad ei oleks pikka aega higistanud ega niisked, jalatalla ravi ajal ja pärast seda.
- Jalaliigese ravi ajal vahetage sokke iga päev.
- Jala-jalapõletiku korral tuleks kulunud sokke pesta vähemalt 60 kraadi juures, parem 90 kraadi juures.
- Jalavaeva ravi ajal vaheta rätikuid ja voodipesu tavalisest sagedamini ning peske neid keetmisel.
- Kandke sokke ka õhtul voodisse. See hoiab ära seene kandumise allapanule.
- Jalatseid tuleks regulaarselt (soovitavalt iga päev jalaseene ravi ajal) pritsida desinfitseeriva pihustiga.
Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikema aja jooksul, ei parane või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.
Jalaseene: põhjused ja riskitegurid
Jalaseene põhjustavad tavaliselt niitseened (dermatofüüdid) ja enamasti liigi Trichophytum rubrum. See patogeen võib põhjustada ka teist tüüpi naha seenhaigusi ja küüneseent.
Tavaliselt õnnestuvad need aga ainult siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud või nahk kahjustatud. Vastasel juhul hävitavad naha kaitsemehhanismid (nahafloora ja happe vahevöö) seente eosed enne, kui need võivad infektsiooni vallandada.
Jalaseene: riskitegurid
Jalapõletikku soodustavad mitmed riskifaktorid. Need sisaldavad:
Lisaks võib seeni loomulikult edasi kanduda ka otsese füüsilise kontakti kaudu. Eriti ohustatud on inimesed, kes harrastavad võitluskunste, nagu judo (jalatseid pole!). Nahaseened (tinea corporis) võivad inimesele edasi kanduda ka loomadelt (eriti närilistelt). Saksamaal on see aga üsna haruldane, eriti jalaseene puhul.
Valed jalatsid: väga kitsad kingad võivad muutuda jalaseene patogeenide inkubaatoriks. Kui sul on suletud jalanõusid (nagu tossud) kandes sageli higised ja seetõttu niisked jalad, siis loote ideaalse elupaiga ka seentele. Inimestel, kes peavad tööl kandma liibuvaid jalanõusid (näiteks ehitustöölised või kanalisatsioonitöötajad), on samuti suurenenud risk jalahaiguse tekkeks.
Muud haigused: Teatud haigused muudavad inimesed jalalabale vastuvõtlikumaks, näiteks vereringehäired jalgades, näiteks need, mis tekivad diabeedi tagajärjel. Nõrgenenud immuunsüsteemiga või jalalaba deformatsiooniga inimesed kannatavad sagedamini ka jalapõletiku all. Samuti suurendavad allergilised haigused ja neurodermatiit jalaseene tekkeriski.
Perekondlik eelsoodumus: mõnes perekonnas esineb jalanootist sagedamini, isegi kui liikmed enam koos ei ela.
Jalaseene: uuringud ja diagnoosimine
Võimalike jalahaiguse nähtude korral on õigeks kontaktisikuks Teie perearst või jalahaiguste spetsialist (jalaarst).
Arst arutab esmalt teiega teie haiguslugu. Teil on võimalus oma kaebusi üksikasjalikult kirjeldada. Sihitud küsimustega kogub arst veelgi rohkem teavet, mis võib olla diagnoosi jaoks oluline. Võimalikud küsimused on näiteks:
- Kas olete märganud nahamuutusi ka teistes kehaosades?
- Kas teie perekonnas on kunagi esinenud selliseid haigusi?
- Kas veedate sageli aega avalikes kohtades, näiteks basseinides või riietusruumides?
Jalaliigese ravi raseduse ajal
Jalaseene: kulg ja prognoos
Jalaseene on üldiselt hästi ravitav. Õigeaegse ja järjepideva ravi korral paraneb see ilma tagajärgedeta. Seetõttu on oluline reageerida võimalikult varakult jalaseene nähtudele. Ilma teraapiata levib see tavaliselt aina kaugemale (näiteks küüntele) – tõenäosus, et jalaseen kaob edasisel käigus iseenesest, on ülimalt väike.
Jalaseene: kulg ja prognoos
Jalaseene on üldiselt hästi ravitav. Õigeaegse ja järjepideva ravi korral paraneb see ilma tagajärgedeta. Seetõttu on oluline reageerida võimalikult varakult jalaseene nähtudele. Ilma teraapiata levib see tavaliselt aina kaugemale (näiteks küüntele) – tõenäosus, et jalaseen kaob edasisel käigus iseenesest, on ülimalt väike.
Jalaseene ennetamiseks tuleks iga päev ka sokke vahetada. See kehtib eriti siis, kui jalad kipuvad higistama.
Suvel tuleks võimalikult sageli kanda lahtisi kingi (näiteks sandaale). Paljajalu kõndimine on samuti hea jalgadele – aga mitte basseinides, saunades, avalikes pesu- ja riietusruumides, hotellitubades ja kämpingutes! Sellistes kohtades on jalaseene nakatumise oht eriti suur. Seetõttu peaksite siin alati kandma susse või vannitusjalatseid.
Seened toituvad suhkrust. Võimalikult madala suhkrusisaldusega dieet raskendab seetõttu jalaseene nahka rünnata, sest siis on ka higis vähem suhkrut.
