Kanep (marihuaana, hašiš)

Kanep on tänapäeval Saksamaal ülekaalukalt kõige sagedamini kasutatav illegaalne uimasti. Üldiselt on see alkoholi ja tubaka järel populaarsuselt kolmas psühhoaktiivne aine.

Kanepitaim

Kanepitaimi on erinevat tüüpi, millest üks on kanep, millest igaühel on isased ja emased isendid (hermafrodiidi vormid on haruldased). Ainult Cannabis sativa emastaimed sisaldavad piisavas koguses peamist psühhoaktiivset ainet tetrahüdrokannabinooli (THC), et tekitada joovastav toime. THC ja teisi joovastavaid koostisosi (kannabinoide) leidub näärmekarvade vaigus.

On kolm erinevat kanepitoodet:

  • Marihuaana (umbrohi, pott): taime peeneks hakitud ja kuivatatud emasõied
  • Hašiš (pask, dope): pressitud, sageli venitatud vaik
  • Hašišiõli (õli vaigust) või kanepiõli (õli seemnetest)

Keskmine THC sisaldus on hašišil 6.8 protsenti ja marihuaanal 2 protsenti. THC sisaldus räsiõlis võib olla kuni 30 protsenti. Üldiselt võib THC sisaldus aga suuresti varieeruda olenevalt taimesordist, viljelusalast ja -meetodist ning taimede töötlemisest. Näiteks võivad marihuaana kasvuhoonesordid sisaldada kuni 20 protsenti THC-d.

Lisaks illegaalse narkootikumina kasutatavale kanepile on ka kanepisorte, mida kasvatatakse legaalselt kiu tootmiseks. Selleks võib aga kasutada ainult sorte, mille THC sisaldus on maksimaalselt 0.2 protsenti.

Kanepi tase kõrge

Toimemehhanism

Cannabis sativa sisaldab rohkem kui 60 erinevat kannabinoidi. Väidetavalt on suurim psühhoaktiivne toime nn delta-9-tetrahüdrokannabinoolil (THC).

Kanepi täpne toimemehhanism pole veel täielikult teada. Teadlased on aga leidnud ajust ja teistest kehaosadest spetsiaalseid kannabinoidi retseptoreid. THC ja teised joovastavad kanepi koostisosad seonduvad nende retseptoritega ja avaldavad seeläbi nende lõõgastavat ja meeleolu parandavat toimet. Täiendavad mõjud on

  • kõrgendatud taju (kuulmine, nägemine)
  • suurenenud vajadus suhelda
  • assotsiatiivsem ja kujutlusvõimelisem mõtlemine

Kanep võib samuti põhjustada ebameeldivaid tagajärgi:

  • masendunud tuju
  • rahutus
  • agitatsioon
  • Hirm ja paanikareaktsioonid
  • Segadus tagakiusamise pettekujutlustega kuni paranoiliste pettekujutlusteni

Eksperdid kahtlustavad, et osa kanepitarbijate psühhoosid, depressioon ja ärevushäired on tingitud eelsoodumusest, st geneetilisest vastuvõtlikkusest psüühikahäiretele.

Mõju algus

Igaüks, kes kanepit suitsetab, märkab joovastavat toimet peaaegu kohe. See saavutab haripunkti umbes veerand tunni pärast. 30–60 minuti pärast kaob see aeglaselt; kahe kuni nelja tunni pärast on see täielikult taandunud.

Narkootikumide kõrge areneb palju aeglasemalt, kui keegi sööb või joob kanepit. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui keha neelab THC-d mao kaudu, kulub see kauem aega, kui see siseneb vereringesse otse kopsude kaudu. Mõju saavutatakse 30 minuti kuni kahe tunni jooksul pärast tarbimist ja võib kesta kuni kaksteist tundi või (harva) isegi kauem. Toime täpset algust ei ole võimalik ennustada. See oleneb näiteks sellest, mida ja kui palju oled eelnevalt söönud.

Tagajärjed

Kanepitarbimisest tulenevad ägedad riskid mõjutavad peamiselt psüühikat: tekkida võivad paranoia, hallutsinatsioonid, “õudusreisid”, mäluhäired ja muud negatiivsed aistingud. Võimalikud on ka südamepekslemine, iiveldus ja isegi vereringe kollaps. Kanep kujutab lühiajalist terviseriski oma pulssi kiirendava toime tõttu. Seetõttu on ravim südamehaigetele ohtlik.

Üldiselt on mõnikord väga ettearvamatud mõjud problemaatilised. Eriti need, kes kanepit esimest korda tarbivad, ei tea, kuidas nende keha ja vaim sellele reageerivad.

Kanep võib puberteedieas arengut kahjustada. Tagajärjed raseduse ajal ja vastsündinule on ebaselged. On tõendeid selle kohta, et kanepitarbimine kahjustab pikas perspektiivis vaimset jõudlust (tähelepanu, keskendumisvõimet, õppimisvõimet). Praeguste teadmiste kohaselt aga püsivat ajukahjustust ei teki.

Seni puuduvad teaduslikud tõendid sageli kirjeldatud "amotiveeriva sündroomi" kohta, mis väidetavalt ilmneb pikaajalise ja tugeva kanepitarbimise korral. Seda mõistetakse kui püsivat loiduse, ükskõiksuse ja üldise huvipuuduse seisundit, mis kajastub ka välise välimuse eiramises.

Võrreldes teiste uimastitega on kanep madala vaimse ja füüsilise sõltuvuse potentsiaaliga. Vastaval skaalal on kanep seega ligikaudu võrreldav alkoholi ja nikotiiniga.

Pikas perspektiivis võib kanep aga põhjustada vaimse ja kerge füüsilise sõltuvuse.

Pooldajad ja vastased

Kanepi tarvitamine on meie aja üks vastuolulisemaid teemasid. Võitlus uimasti legaliseerimise eest lõhestab avalikkust. Kui pooldajad näevad kanepit pigem kerge lõõgastava vahendina, siis vastased jäävad oma arvamuse juurde, et kanep on "väravaravim" number üks.

Kanep kui ravim

Alates 2017. aasta märtsist on arstidel võimalik seaduslikult retsepti alusel välja kirjutada kanepiõisi ja -ekstrakte. See on lubatud raskete haigustega patsientidele, kui arst peab kanepipreparaate sobivaks:

  • leevendab oluliselt sümptomeid
  • avaldavad positiivset mõju haiguse kulgu

See võib juhtuda näiteks valu ja spastilisuse, tugeva isutuskaotuse ja iivelduse ravimisel, näiteks vähiravi käigus, või krooniliste haiguste, nagu hulgiskleroos, puhul.