Karistamine hariduses

Määratlus

Karistus laste kasvatamisel on vaieldav küsimus. Kuni 20. sajandini on karistus oli üks lastekasvatuse alustalasid. Karistus võib tunduda väga erinev, nii et 19. sajandil oli peksmine tavaline.

Tänapäeval on lapsed füüsilise vägivalla eest vähemalt seaduslikult kaitstud. BGB § 1631 ütleb, et lastel on õigus vägivallatu kasvatusele. Karistused hariduses on endiselt olemas, kuid need näevad tänapäeval välja hoopis teistsugused. Karistuseks võib olla televisioonikeeld või mängukeeld.

Mis on lubatud?

Karistus on kas ebameeldiv tagajärg või tagajärg, mis järgneb lapse negatiivsele käitumisele või lapsele tema käitumise tagajärjel meeldiva olukorra lõppemisele või puudumisele. Kerged karistused on lubatud. Näiteks kui laps ei korista oma lapse tuba kokkulepitult, võib karistus olla see, et laps peab nõudepesumasina järgmisteks päevadeks sisse panema ja nõudepesumasinast välja võtma.

Teine näide on see, kui vanem laps tuleb pärast jalgpallitrenne jälle liiga hilja koju. Siis võib karistus olla see, et laps ei tohi nädal aega jalgpallitrenni minna. Seejärel peab laps loobuma meeldivast olukorrast ja parimal juhul õpib väärkäitumisest. Lubatud on näiteks: televiisori keelamine, arvuti või mobiiltelefonist loobumine, meeldivatest asjadest loobumine (jalgpallitreening, sõpradega mängimine), koduaresti koduteenus (nt nõudepesumasina panemine ja välja võtmine 3 päevaks)

• Televisiooni keelamine, arvuti ja mobiiltelefoni keelamine
• Tagajärjeks ilma meeldivate asjadeta tegemine (jalgpallitreening, sõpradega mängimine)
• koduarest
• Majapidamisteenus (nt nõudepesumasina panemine ja 3 päevaks välja võtmine)

Mis pole lubatud?

Lastel on õigus eranditult vägivallavabale kasvatusele. See tähendab, et igasugune füüsiline karistamine ja vaimne vigastus on absoluutselt keelatud. Rangelt on keelatud pai tegemine põhjale, laksu andmine näole ja veelgi drastilisemad meetmed, nagu näiteks suhkruroo või vööga löömine, nagu varem oli levinud.

Laste vastu suunatud vägivald kui karistus hariduses ei ole mingil juhul lubatud. Samuti on keelatud igasugused karistused, mis kahjustavad lapse hinge. Lisaks ei tohiks lapsi liiga sageli karistada, see nõrgestab laste enesehinnangut ning põhjustab motivatsiooni ja passiivsuse puudumist.

Karistust tuleks kasutada ainult siis, kui laps saab õppida väärteo loogilistest tagajärgedest. Ta peab suutma mõista oma tegevuse tagajärgi. See tähendab, et karistused, millest laps aru ei saa, pole lubatud, kuna neil pole mingit eesmärki.

Kui karistus on lapse tegevuse tagajärg, on lapsel loogiline tagajärg - laps õpib selle käitumisest. Kui lapse käitumine toob kaasa tagajärje, mis on seotud meeldiva olukorra puudumisega (nt jalgpallitreening), püüab laps seda edaspidi vältida. Kuna laps soovib minna jalgpallitrenni, on laps tulevikus täpne.

Lapsed saavad teada, et nende käitumisel on tagajärjed. Nii õpivad nad reegleid järgima, mis muudab nende koolielu või hiljem tööelu vähem keerukaks. Niinimetatud lubava ja autoritaarse hariduse segavormi nimetatakseautoriteetne haridus".

• Kui karistus on lapse tegevuse tagajärg, on lapsel loogiline tagajärg - laps õpib selle käitumisest. - Kui lapse käitumine toob kaasa tagajärje, mis on seotud meeldiva olukorra puudumisega (nt jalgpallitreening), püüab laps seda edaspidi vältida. Kuna laps soovib minna jalgpallitrenni, on laps tulevikus täpne.
• Lapsed saavad teada, et nende käitumisel on tagajärjed. Nii õpivad nad reegleid järgima, mis muudab nende koolielu või hiljem tööelu vähem keerukaks. Sagedased karistused toovad kaasa enesehinnangu puudumise.

Laps kaotab motivatsiooni ja muutub aja jooksul üha passiivsemaks. Lapsed ei mõista karistusi, mis pole loogiliselt seotud lapse väärkäitumisega. Seejärel ei suuda ta oma väärkäitumist parandada.

Karistused hariduses võivad tekitada lapse ja vanemate vahel distantsi. Lapsel võib tekkida hirm midagi valesti teha või vanematele pettumust valmistada. - sagedased karistused toovad kaasa lapse enesehinnangu puudumise.

Laps kaotab motivatsiooni ja muutub aja jooksul üha passiivsemaks. - Laps ei mõista karistusi, mis pole loogiliselt seotud lapse väärkäitumisega. Seejärel ei suuda ta oma väärkäitumist parandada. - Karistused hariduses võivad tekitada lapse ja vanemate vahel distantsi. Lapsel võib tekkida hirm midagi valesti teha või vanematele pettumust valmistada.