Kontaktallergia: kirjeldus
Kontaktallergia on immuunsüsteemi liialdatud reaktsioon teatud ainele, millega nahk on kokku puutunud. Mõjutatud nahapiirkonnad reageerivad allergiliselt, muutuvad põletikuliseks ja sügelema.
Kontaktallergia on suhteliselt levinud. Saksamaal kannatab see umbes kaheksa protsenti täiskasvanutest – naised sagedamini kui mehed.
Kontaktallergia on nn hilist tüüpi IV ehk hilist tüüpi allergia. Seda iseloomustab asjaolu, et sümptomid ilmnevad alles 24 tundi kuni kolm päeva pärast kokkupuudet allergia vallandajaga (allergeeniga). Nikkel on kõige levinum kontaktallergeen. Samas võivad kontaktallergiat esile kutsuda ka muud metallid, taimed või lõhnaained.
Mis juhtub allergia ajal?
Kontaktallergia: sümptomid
Kontaktallergia väljendub muutustes nahal, mis ilmnevad umbes üks kuni kolm päeva pärast naha kokkupuudet allergeeniga. Kohtades, kus nahk puutus kokku allergeense ainega, võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- Naha punetus (erüteem)
- turse (angioödeem)
- eralduvad vesiikulid
- kubla moodustumine
- kooriku moodustumine või ketendus
- sügelus või põletustunne
Pikaajalisel kokkupuutel nahaga tekib krooniline kontaktdermatiit: Nahk muutub jämedamaks, kornistunud ja moodustab servi (samblikustumine).
Kontaktallergia: põhjused ja riskitegurid
Kõik keskkonnas leiduvad ained võivad teoreetiliselt põhjustada kontaktallergiat. Eriti levinud kontaktallergeenid on aga:
- Metallid (nt nikkel ehetes, tõmblukud, nööbid)
- Lõhnaained (nt parfüümides, seepides, kosmeetikas)
- Säilitusained
- taimed (nt kummel, mugirohi, arnika)
- eeterlikud õlid (nt sidruni- või piparmündiõli)
- puhastusvahendid (nt pehmendid)
- lateks (nt latekskinnastena)
Kontaktallergia: uuringud ja diagnoos
Kontaktallergia diagnoosimiseks peab arst esmalt koguma patsiendi haiguslugu (anamnees). Selleks küsib ta patsiendilt näiteks:
- Millal esimesed sümptomid ilmnesid?
- Kas sümptomid piirduvad ühe nahapiirkonnaga?
- Kas on midagi, mis võib sümptomeid leevendada, näiteks teatud rõivaesemete või ehete vältimine?
- Kas teil on teadaolevaid allergiaid?
Seejärel uurib arst vastavaid nahapiirkondi täpsemalt. Seejärel teeb ta võimalike allergeenide tuvastamiseks epikutaanse testi (plaastritesti). Kõnealuste allergeensete ainete proov kantakse patsiendi seljale eraldi ja kaetakse plaastritega. Ühe kuni kahe päeva pärast eemaldab arst plaastrid ja vaatab, kas mõni kasutatud ainetest on tõesti põhjustanud naha lokaalse ülitundlikkusreaktsiooni (punetus, punetuse teke).
Välja arvatud: toksiline kontaktdermatiit
Kontaktallergia: ravi
Kontaktallergiat ei saa täielikult ravida. Immuunsüsteemi sensibiliseerimine vastava allergeeni suhtes jääb tavaliselt terveks eluks. Siiski võib püüda vältida naha kokkupuudet allergeeniga. Kui see pole (alati) võimalik, saab vähemalt kontaktallergia sümptomeid leevendada ravimite või UV-raviga. Lisaks tuleks kahjustatud nahapiirkonnad paranemisprotsessi soodustamiseks hästi puhastada. Niisutavad ja nahahooldustooted aitavad nahal taastuda. Soovitatavad on niisutavad kreemid, õlid või vannid.
Ravim
Vajadusel võib nahale määrida kortisooni sisaldavat salvi. Kortisoon pärsib liigset immuunvastust ja seega vähendab põletikulist reaktsiooni nahas. Arst peab hoolikalt kaaluma kortisooni tüüpi ja kasutamise kestust ravi teadaolevate kõrvalmõjude suhtes: kortisoon võib pikaajalisel kasutamisel muu hulgas muuta naha õhemaks ja laiguliseks. Seetõttu tuleks kortisooni sisaldavaid preparaate kanda vaid lühiajaliselt ja väikestele nahapiirkondadele.
Kroonilise käteekseemi korral võib arst määrata manustamiseks toimeaine alitretinoiini (sarnane struktuur A-vitamiiniga). Sellel on põletikuvastane toime ja see reguleerib immuunsüsteemi. Selle viljakust kahjustava toime tõttu peavad fertiilses eas naised tagama tõhusa rasestumisvastase vahendi ravi ajal ja veel neli nädalat pärast seda.
UV-ravi
Kroonilise ekseemi (eriti kroonilise käte ekseemi) puhul võib abi olla UV-ravist (valgusteraapia vorm). Kasutatakse kas kiiritamist UV-B valgusega (UVB-teraapia) või kiiritamist UV-A valgusega kombinatsioonis toimeaine psoraleeniga (PUVA-ravi). Psoraleeni võib alla neelata või lokaalselt nahale kanda.
Vältige kokkupuudet allergeeniga
Kontaktallergiaga inimesed peaksid allergeenset ainet nii palju kui võimalik vältima. Vajadusel võib nahka kaitsta spetsiaalsete riiete ja kinnastega, näiteks kui ollakse puhastusvahendite suhtes allergilised. Mõnikord tuleb aga teatud tegevusi sootuks vältida, näiteks tööl.
Kontaktallergia: haiguse kulg ja prognoos
Kontaktallergia püsib tavaliselt kogu elu. Olenevalt sellest, millistele allergeenidele haigestunud inimene reageerib, kui tugevalt on immuunsüsteem sensibiliseeritud ja kui kaua kestab kokkupuude allergeense ainega, võivad sümptomid olla leebemad või raskemad. Kui käivitavaid aineid vältida, kaovad sümptomid sageli kahe-kolme nädala jooksul iseenesest.
Kui kontaktallergia püsib pikka aega, võivad kahjustatud nahapiirkonnad nakatuda seente või bakteritega. Seejärel muutub nahk soojaks, väga punaseks või paistes ja valulikuks. Infektsiooni ravitakse sõltuvalt patogeenist antimükootikumidega (seente vastu) või antibiootikumidega (bakterite vastu).
Kontaktallergia: kas ennetamine on võimalik?
Kontaktallergia tekib tavaliselt ilma lähteaineteta, profülaktika puudub. Küll aga on võimalik allergiaohtu üldiselt vähendada. Näiteks on teada, et rinnapiimatoidul olevad imikud põevad allergiaid harvemini. Kui lapsed kasvavad majapidamistes, kus on loomi, vähendab see ka nende allergiate (nt kontaktallergia) tekkeriski.
