Lühiülevaade
- Kirjeldus: krambitaolised äärmise valu episoodid, mis on tingitud olemasolevast valuga seotud haigusest (nt vähk)
- Ravi: kiiretoimelised tugevad valuvaigistid (“päästeravimid”); täiendav ravi füsioteraapiaga, näiteks
- Põhjused: sageli teadmata põhjus; valu tipud võivad viidata põhihaiguse süvenemisele; valu annuse lõpus, kui valuvaigisti maksimaalne annus ei ole enam piisav
- Millal pöörduda arsti poole: kui valuvaigistid ei tööta enam olemasoleva valuraviga
- Diagnostika: haiguslugu; valu hindamine skaleeritavate küsimustike abil; füüsiline läbivaatus
Mis on läbilöögivalu?
Läbimurdevalu on termin, mida arstid kasutavad olemasolevast haigusest tingitud valu ajutise äärmise ägenemise (ägenemise), krambitaolise ja äärmiselt tugeva valu episoodi kirjeldamiseks.
Selle põhjuseks on sageli kasvajahaigus. Seda esineb näiteks patsientidel, kelle vähiga seotud püsiv valu on tegelikult ravimitega piisavalt või rahuldavalt kontrolli all. Läbimurdevalu on aga mõeldav ka muude haiguste puhul, millega kaasneb püsiv valu – näiteks kroonilised valusündroomid nagu lumbalgia jt.
Äge, raske, lühiajaline
Läbimurdevalu esineb keskmiselt kaks kuni kuus korda päevas. Tavaliselt algavad need ägedalt. 40–60 protsendil mõjutatud patsientidest saavutatakse valu maksimaalne intensiivsus kolm kuni viis minutit pärast rünnaku algust. Neid valu piike peetakse sageli väljakannatamatuks. Kahel kolmandikul juhtudest kestab läbilöögivalu kuni pool tundi.
Spontaanselt või päästikuga
(Kasvajaga seotud) läbimurdevalu võib jagada kahte rühma, olenevalt sellest, kas see tekib spontaanselt või on põhjustatud sündmusest:
- Spontaanne (kasvajaga seotud) läbilöögivalu tekib haigele ootamatult ja ettearvamatult.
- Sündmustega seotud (kasvajaga seotud) läbilöögivalu tekib seoses konkreetse vallandajaga. Need võivad olla patsiendi teadlikud või teadvuseta tegevused (kõndimine, söömine, köha, tung roojamiseks vms) või terapeutilised meetmed (haavaravi, positsioneerimine, punktsioon, sideme vahetamine ja muud).
Läbimurdevalu tagajärjed
Olenemata läbimurdevalu põhjustava haiguse tüübist on valul sageli patsiendile tõsised tagajärjed ja see piirab oluliselt tema elukvaliteeti. Näiteks tekivad paljudel läbimurdevaluga vähihaigetel füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid.
Läbimurdevalu sagedus
Läbimurdevalu vähi korral esineb sageli. Sõltuvalt täpsest määratlusest või uurimismeetodist on mõjutatud 19–95 protsenti kõigist kasvajapatsientidest. Kasvajahaigetel, keda ravitakse vastavalt juhistele ambulatoorselt või koduses keskkonnas, on see näitaja 20 protsendi ringis.
Läbimurdevalu esineb sagedamini teatud patsiendirühmades, sealhulgas haiguse kaugelearenenud staadiumis vähihaiged, seljavaluga patsiendid ja halva üldseisundiga patsiendid.
Kuidas läbimurdevalu ravitakse?
Läbimurdevalu ravimisel võetakse arvesse patsiendi individuaalseid vajadusi. Järgmised aspektid on olulised:
- Ravige valu tegelikku põhjust parimal võimalikul viisil.
- Vältige või ravige tegureid, mis põhjustavad valu.
- Püsiva valu leevendamiseks antakse patsientidele sobiv valuvaigisti koos raviskeemi ja annuse individuaalse kohandamisega (“ööpäevaravi”).
- Läbilöögivalu korral saab patsient ka sobivaid valuvaigisteid (nõudmisel kasutatavad ravimid).
- Kasutada võib ka mitteravimiteraapia meetodeid, nagu nõelravi ja kõneteraapia.
Ravimid läbilöögivalu vastu
Esimese valiku valuvaigistid läbimurdevalu korral on tugeva toimega WHO III astme opioidid, millel on kiire toime algus ja mitteaeglane, st mitte hilinenud toime ("kiire algusega opioidid"). Neid nimetatakse ka "päästeravimiteks".
Praegu saadaval olevad läbilöögivalu preparaadid sisaldavad muu hulgas toimeainet fentanüüli. Need on valmistatud nii, et toimeaine imendub suu või nina limaskesta kaudu. Need on näiteks pastillid, keelealused (keele alla asetatavad) tabletid või ninaspreid. Uued ravimid on need, mis asetatakse põske (bukaalrakendus) ja imenduvad kiiresti läbi põse limaskesta.
Teiste toimeainete hulka kuuluvad morfiin, oksükodoon või hüdromorfiin.
Rääkige oma arstiga, milline valuvaigisti on teie jaoks parim. Soovitatav on, et teie või teie perekonnas hooldajad oleksid nende ülitõhusate preparaatide täpse doseerimise, kasutamise ja säilitamise kohta hästi kursis.
Ideaalis peaks arst ka ravi jälgima. Samuti kontrollib ta regulaarselt, kas valuvaigistite kasutamine on (veel) vajalik ja asjakohane.
Tugevate valuvaigistite kasutamise järgse unisuse ohu tõttu on soovitatav, et patsiendid ei juhiks kõnealustel päevadel autot.
Mõnel juhul ravitakse läbilöögivalu ka mitteopioidsete valuvaigistitega (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, metamisool jt) ja/või teatud teiste valuvaigistitega (nt glükokortikoidid).
Põhjustab
Läbilöögivalul on palju võimalikke otseseid või kaudseid põhjuseid. Paljudel juhtudel põhjustab põhihaiguse äge süvenemine valu tippe, kuid mitte alati. Läbimurdevalu on võimalik ka krooniliste valusündroomide korral, ilma et põhihaigus oleks muutunud või süveneks. Põhjus on tavaliselt teadmata, meditsiiniterminoloogias "idiopaatiline".
Võimalikud teadaolevad läbimurdevalu vallandajad, eriti pahaloomuliste kasvajate korral, on
- Kasvaja haigus ise
- sekundaarsed haigused või kasvajahaigusest põhjustatud sümptomid, nt immuunsüsteemi nõrgenemine (immunosupressioon); see võib omakorda viia teise haiguseni, mis lõppkokkuvõttes valu põhjustab. Üks näide on uus infektsioon tuulerõugete viirusega, mis on kehas "uinunud".
- Kasvaja ravi
Millal arsti juurde pöörduda?
Rääkige oma arstiga, kui põhiravim püsiva valu leevendamiseks ei ole enam piisavalt tõhus ja teid kimbutavad episoodiliselt tugevad valu tipud.
Diagnostika
Esmalt peab arst patsiendiga üksikasjaliku arutelu (anamnees). Lisaks patsiendi haigusloo üldistele aspektidele huvitab teda eriti läbilöögivalu täpne kirjeldus. Näiteks on oluline teada
- Millal ja kus tekib läbilöögivalu?
- Kuidas see edeneb ja kui kaua see kestab?
- Kui tugev on läbilöögivalu ja kuidas see tundub?
- Kas on tegureid, mis vallandavad läbimurdevalu või muudavad selle hullemaks?
- Kas on tegureid, mis läbilöögivalu takistavad või leevendavad, kui see juba on?
- Kas läbilöögivalu on üritatud kuidagi leevendada? Kui jah, siis milliseid ravimeetodeid on proovitud, kas need on toiminud ja kuidas on neid talutud?
- Kas sellega kaasnevad füüsilised ja/või psühholoogilised sümptomid?
- Kui palju mõjutab läbilöögivalu patsiendi igapäevaelu?
Selliste küsimuste selgitamiseks on patsientidele mõeldud küsimustikud, näiteks Saksa valuküsimustik, Saksa valupäevik või DGS praktika küsimustik kasvajaga seotud läbimurdevalu kohta.
