Saksamaa elanikkond väheneb ja vananeb. 2021. aasta lõpus elas Saksamaal veel veidi alla 83 miljoni inimese, mis on ligikaudu sama palju kui aastatel 2020 ja 2019, kuna suremus oli kõrgem kui 2021. aasta sündimus (vahe moodustab sisseränne).
Aastal 2060 on seal vaid 74–83 miljonit elanikku, ennustab föderaalne statistikaamet aruandes. Rahvastiku vähenemise põhjusteks on väidetavalt sündimuse langus ja suremuse kasv. Sündimuspuudust ei suuda hinnangul enam kompenseerida suurenenud immigratsioon välismaalt. Isegi eluea pikenemine ja laste suurem arv naise kohta ei suutnud rahvastiku vähenemist ära hoida. Ekspertide hinnangul ei saa langust enam peatada.
Vananemine kajastub eelkõige väga vanade inimeste arvus. Föderaalse statistikaameti rahvastikuprognooside kohaselt kasvab 80-aastaste või vanemate inimeste arv Saksamaal aastatel 4.3–10.2 2011 miljonilt 2050 miljonile. Viiekümne aasta pärast on umbes 14 protsenti elanikkonnast – see on üks seitsmest –. on 80-aastane või vanem.
Austria ja Šveits: kasv ja vananemine
Austria statistikaameti prognooside kohaselt peaks Austria rahvaarv sajandi lõpuks pidevalt kasvama, umbes üheksalt miljonilt praeguselt (2022) 9.63 miljonini 2050. aastal ja 10.07 miljonini 2100. aastal. Eeldatakse, et kasv on peamiselt tingitud sisserändest.
Šveitsi föderaalse statistikaameti andmetel elas 8.69. aastal Šveitsis 2020 miljonit inimest. 2050. aastal on neid hinnanguliselt 10.44 miljonit. Selle käigus kasvab 65-aastaste ja vanemate inimeste arv 1.64 miljonilt 2.67 miljonile. Üle 80-aastaste inimeste arv kasvab prognoosi kohaselt isegi enam kui kahekordseks (0.46 miljonilt 1.11 miljonile).
20-64-aastaste vanuserühma jaoks prognoositakse selleks perioodiks kerget kasvu 5.31 miljonilt 5.75 miljonile.
Hooldus – statistika
Mida tähendab Saksamaa elanikkonna kahanemine ja vananemine tulevasele hooldusolukorrale? Demograafilised muutused toovad kaasa õendustöötajate nappuse: föderaalse statistikaameti (Destatis) ja föderaalameti mudelarvutuste kohaselt jääb 2025. aastal puudu ligikaudu 152,000 XNUMX õdede töötajast, kes hoolitseksid hooldust vajavate inimeste eest. Kutsehariduse ja -koolituse instituut (BIBB).
- Pikaajalist hooldust vajas 4.1. aastal 2019 miljonit inimest, mis on 20.9 protsenti (713,000 2017) rohkem kui XNUMX. aastal.
- Enamik (62 protsenti) olid naised.
- 65 protsenti pikaajalist hooldust vajavatest inimestest olid 34-aastased ja vanemad; 85 protsenti olid vanemad kui XNUMX.
- Hooldust vajajatest 3.31 protsenti (2.33 miljonit) hooldati kodus. Enamikku (27.5 miljonit) hooldasid ainuüksi lähedased, mis on 0.713 protsenti (2017 miljonit) rohkem kui 0.98. aastal. Koos hooldusteenustega (ambulatuurne) hooldati 18.4 miljonit, mis on 0.153 protsenti (2017 miljonit) rohkem kui XNUMX. aastal.
- Täielikult statsionaarset püsiravi hooldekodudes sai kokku 20 protsenti (0.82 miljonit) hooldust vajavatest. Statsionaarse täishooldusravi saajate arv kasvas seega 21. aastaga võrreldes 2017 protsenti.
Ekspertide hinnangul võib Austrias hooldust vajavate inimeste koguarv 549,600. aastaks tõusta ligikaudu 2050 75,500-ni. See tähendab, et nagu Saksamaal, on vaja rohkem töötajaid. Ühe uuringu kohaselt tekib 2030. aastaks lisavajadus ligikaudu XNUMX XNUMX õendus- ja hooldustöötaja järele.
Šveitsis suurendab rahvastiku vananemine hinnanguliselt vajadust vanadus- ja pikaajalise hoolduse järele aastaks 56 enam kui poole võrra (2040 protsenti). See on eriti keeruline hooldekodude jaoks, mis vajavad rohkem kui 54,300 2040 täiendavat hooldust. pikaajalised voodikohad aastaks 102,000. Spitexi hooldusest sõltuvate inimeste arv kasvab ligi 52 47,000 võrra. See tähendab 54-protsendilist kasvu. Rohkem kui poole võrra (umbes XNUMX XNUMX inimese ehk XNUMX protsendi võrra) kasvab ka Spitexi hooldusel olevate inimeste arv.
