Sünonüüm
terapeutiline paast, dieet, toitumine, kehakaalu langetamine, usuline paast
- Paastumine
- Paastu eemaldamine
- Paastujuhend
- Paastumise ajalugu
- Paastumisriskid
- Paast
- Paastumine
Paljudes religioonides paastumine on usuelu lahutamatu osa. Vanas Egiptuses välditi kudemisajal kalade moonutamist. Kristluses on paastuaeg teada 40 päeva enne ülestõusmispühi, mil tuleb loobuda alkoholist, maiustustest ja muudest mõnuainetest ning see on meeldetuletus kannatusest, paastumine ja Jeesuse palvetamine kõrbes.
Kui paastumine advendiajal on tänapäeval kristlaste seas vähem levinud, harrastavad paljud kristlased lihavõtte-eelset paastuaega ikka regulaarselt. Mõnevõrra teistsugust paastupraktikat kasutavad kristliku kiriku ja katoliku kiriku õigeusu lahkulöömised. Tuhkapäeval ja suurel reedel paastuvad katoliiklased suhteliselt rangelt ja söövad toitu ainult üks kord päevas.
Lisaks on õigeusu kirikutes neli mitme nädala pikkust paastuperioodi, mis on jaotatud aastaringselt. Sel ajal tuleks loobuda nii loomsete saaduste kui ka rasva ja õli söögist. Mõned rangelt ortodokssed usurühmad rakendavad seda ronimispraktikat ka igal kolmapäeval ja reedel.
Judaismis kirjeldatakse aastas mitmeid viilimispäevi, mille ajal on väga rangelt raiutud ja osaliselt 24 tundi toitu endale võtta ei tohi. Peale selle tuleb vältida seksuaalvahekorda ja mõnusaks pesemist. Paastupäev, mida harrastavad ka vähem ustavad juudid, on lepituspäev Yom Kippur, mida tähistatakse kord aastas.
Tahket ega vedelat toitu ei tarbita päikeseloojangust järgmise loojanguni. Lapsed on paastust vabastatud ja nad peaksid rituaali harrastama alles alates 12. eluaastast. Varasematel aegadel ei kasutata judaismis enam sageli surmajärgset leinapaastu.
Ka hinduismis rakendatakse osaliselt religioosset paastu. Seal algatab ronimine tavaliselt pidustuse või rituaali. Lisaks paastuvad paljud hindud täiskuu ja noorkuu päevadel.
Üheteistkümnenda päeva veedavad paljud hindud samamoodi kui viilimispäeva. Ka selles religioonis risti asetatud saab selles religioonis kasutada olukorrapõhiselt ja isiklikult. Näiteks võib naine teatud aja jooksul teatud toitudest loobuda, et paluda oma mehel uuesti terveks saada või muud sarnast.
Tõenäoliselt tuntuim ja ulatuslikum viil on teada islamist. Ramadani kuul on iga jumalakartliku moslemi jaoks kohustuslik 30-päevane paast. Päikesetõusust loojanguni ei tohi kasutada tahkeid ega vedelaid toite.
Sellest paastureeglist on vabastatud ainult väikesed lapsed, vanad ja haiged inimesed, rasedad, rändurid ja imetavad emad. Peale toidust hoidumise ei tohi parfüüme kasutada ja tuleb vältida seksuaalvahekorda. Pealegi ei tohiks selle ajaga vaielda.
Ramadani lõpus järgneb kolmepäevane paastupausi festival. Tõenäoliselt kõige radikaalsem religioosse paastu vorm on teada India religioossest eraldumisest pärit džainismist. Paastumist harrastatakse hinge puhastamiseks ja kamari puhastamiseks ning seda harjutatakse väga äärmiselt. Väga äärmuslikel juhtudel harjutatakse ka surmani paastumist, mida religioon kirjeldab kui päästet.
