Lühiülevaade
- Nägemishäirete põhjused: nt. lühinägelikkus, kaugnägelikkus, migreen, silmahaigused (nt vanusega seotud kollatähni degeneratsioon), nägemisnärvi neuriit, kasvajad, stress
- Kuidas nägemishäired avalduvad? Olenevalt põhjusest võivad need hõlmata virvendust, vilkumist, piiratud vaatevälja, näärid, tahma vihma või (ajutist) pimedust
- Nägemiskahjustuse ravi: sõltuvalt põhjusest, nt. nägemise korrigeerimise (prillid, kontaktläätsed), ravimite, vajadusel kirurgia abil
Nägemishäired: põhjused ja võimalikud haigused
Nägemispuudel on palju erinevaid põhjuseid. Suhteliselt kahjutute põhjuste hulka kuuluvad
- Auraga migreen (nt valgussähvatused või värelus silmade ees, kõneraskused, ebamugavustunne)
- Äge hüpoglükeemia (nt virvendus, "silmade ees mustaks minemine")
- Väsimus (nt topeltpiltide nägemine)
- kuivad silmad/ülekoormus/stress (nt silmalau tõmblused)
- Nägemiskahjustus (hägune nägemine lähedal või kaugel)
Siiski on nägemishäiretel ka tõsisemaid põhjuseid. Nende hulka kuuluvad näiteks:
- Silmahaigused: nägemishäiretes on sageli süüdi silmahaigused (oftalmoloogilised põhjused), nagu glaukoom, katarakt või võrkkesta irdumine.
- Vaskulaarsed põhjused: nende hulka kuuluvad näiteks aju verevarustuse puudumine (nagu migreeni või TIA korral – insuldi tavaline eelkäija), vaskulaarsed oklusioonid võrkkestas ja veresoonte spasmid raseduse tokseemia (preeklampsia) korral.
- Ruumi hõivavad protsessid peas: nendega võivad kaasneda ka nägemishäired, nagu silma- ja ajukasvajad, ajuverejooks, abstsessid, veresoonte väärarengud (angioomid) ja veresoonte punnid (aneurüsmid).
- Stress: Võimalikud on ka stressist tingitud nägemishäired, näiteks kui pikaajaline füüsiline ja/või vaimne stress tõstab stressihormoonide kontsentratsiooni ja kahjustab silma veresooni.
- Väline vägivald: nägemisnärvi kahjustused, mis on põhjustatud välisest vägivallast, näiteks õnnetusest (traumaatilised optikopaatid), võivad samuti olla nägemiskahjustuse põhjused.
- Terapeutilised tagajärjed: Nägemishäired võivad olla ka kiiritus- või keemiaravi püsivad jääkkahjustused (jääkseisundid), samuti meningiit.
Nägemishäirete olulised põhjused üksikasjalikult
Nägemishäirete kõige olulisemate käivitajate hulka kuuluvad
Lühinägelikkus (lühinägelikkus): Lühinägelikud inimesed tajuvad ainult lähedal asuvaid objekte teravalt, samas kui nende nägemine kaugelt on hägune, kuna nende silmamuna on liiga pikk. Seetõttu koonduvad kokkulangevad valguskiired võrkkesta ette. Tõsine lühinägelikkus soodustab ka tagumist klaaskeha irdumist (vt allpool), mis põhjustab täiendavaid nägemishäireid.
Presbüoopia (presbüoopia): Presbüoopia areneb vanemas eas, kui silmalääts muutub vähem elastseks. Ka siin väheneb lähiobjektide nägemisteravus.
Strabismus: kui silm kaldub vajalikust vaatesuunast kõrvale, on see kas silmalihaste halvatuse tõttu või sellel pole tuvastatavat põhjust. Peamine nägemishäire strabismuse korral on topeltkujutiste nägemine (diploopia).
Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD): AMD-st tingitud nägemiskahjustus on laialt levinud. Ainevahetusproduktid kogunevad silma, hävitades järk-järgult võrkkesta keskosa. Nn “kuiva AMD” puhul halveneb selle tagajärjel nägemine, “märja AMD” puhul on aga haigel ka nägemine moonutatud. Kui seda ei ravita, jäävad haiged pimedaks.
Glaukoomihoo kahtlusel (kiire, ühepoolne nägemise halvenemine kuni pimeduseni koos peavalu või silmavaluga), pöörduge koheselt silmaarsti poole!
Klaaskeha hägusus: vanuse ja lühinägelikkusega võib tekkida klaaskeha hägusus, mida kannatanud tajuvad tavaliselt kui "mouches volantes" ("lendavad sääred") – need on hallid hõljuvad täpid ja niidid. Hägusus hõljub koos silmade liigutustega, kuid pikemas perspektiivis taandub. "Mouches volantes" on tüütu, kuid tavaliselt kahjutu. Kuid need võivad ilmneda ka põletikuliste silmahaigustega.
Klaaskeha hemorraagia: Verejooks klaaskehasse võib olla näiteks tagumise klaaskeha eraldumise või diabeediga seotud silmahaiguse (diabeetiline retinopaatia) tagajärg. Need põhjustavad nägemishäireid, nagu äkiline tume hägustumine, mida mõjutatud isikud kirjeldavad sageli kui "mustad helbed" või "tahmavihm". Tõsine verejooks võib põhjustada ka nägemise halvenemist ja isegi äkilist pimedaksjäämist.
Pöörduge kohe silmaarsti poole, kui märkate klaaskeha hägusust!
Võrkkesta irdumise kahtlusel pöörduge koheselt silmaarsti poole!
Juhi silmahaigus: Sel juhul on nägemishäired põhjustatud stressist – kannatavad inimesed, kes on pikka aega stressis tööl ja/või kodus. Tüüpilised sümptomid on värvinägemise muutused, kahelinägemine, hallid laigud vaateväljas, ähmane või moonutatud nägemine, sageli silmade kuivus, silmalaugude tõmblused või silmade pilgutamise sund. Põhjuseks on oletatavasti stressihormooni kortisooli suurenenud kontsentratsioon veres, mis võib kahjustada silma veresooni – kuni võrkkesta irdumiseni kaasa arvatud –, aga ka geneetiliselt määratud vastuvõtlikkus.
Gravesi tõbi: see autoimmuunhaigus on hüpertüreoidismi tavaline vorm. Paljudel patsientidel põhjustab see iseloomulikku silmahaigust, mida nimetatakse endokriinseks orbitopaatiaks. Sümptomiteks on silmade väljaulatumine silmakoopast, võõrkeha tunne silmas, valgusfoobia, kahelinägemine ja nägemiskahjustus, kuid kuivus, punetus või silmalaugude turse võib tekkida ka Gravesi tõve korral.
Arterite põletik (temporaalne arteriit): see haigus põhjustab arterite seinte põletikku lõikudes, eriti ajalise arteri ja ajuarterite puhul. See esineb peamiselt pärast 50. eluaastat. Krooniline põletik toob tavaliselt kaasa esmase ühepoolse nägemise kaotuse. Nädalatega haigestub sageli ka teine silm.
Kui võrkkestas on vaskulaarse oklusiooni tunnused, kutsuge kohe kiirabiarst või pöörduge kliinikusse!
TIA on sageli insuldi esilekutsuja. Kutsuge kohe kiirabiarst!
Ajuarteri laienemine (aju aneurüsm): pidev või vahelduv topeltnägemine ilma kõrvalekalleteta silmas on mõnikord põhjustatud ajuaneurüsmist, st ajuarteri laienemisest. Kui see puruneb, on oht eluohtlikuks ajuverejooksuks.
Kui kahtlustate ajuverejooksu, kutsuge kohe kiirabiarst!
Ajukasvaja: nii healoomulised kui ka pahaloomulised ajukasvajad võivad sõltuvalt nende suurusest ja asukohast ajus põhjustada nägemishäireid. Näiteks võivad tekkida ähmane nägemine, nägemisvälja defektid, progresseeruv nägemise halvenemine ja topeltnägemine.
Patoloogiline lihasnõrkus (myasthenia gravis): see raske lihasnõrkuse vorm on autoimmuunhaigus. Tavalised esmased sümptomid on nägemishäired kahelinägemise ja ülemise silmalau allavajumise näol, kui silm on avatud.
Ravimite kõrvaltoimed: Digitalise (südameravimid), sulfoonamiidide (antibiootikumid) ja diureetikumide (diureetikumid) harvaesinevad kõrvaltoimed on nägemishäired värvitaju (kollane, punane või sinine nägemine) piirkonnas.
Kui pärast digitaalisega ravi tekib iiveldus, segasus või nägemishäired, pöörduge viivitamatult kliinikusse!
Nägemishäired: sümptomid
Nägemishäireid on erinevat tüüpi:
- Kahekordne nägemine (diploopia) võib olla põhjustatud alkoholist, teatud kraniaalnärvide häiretest või hulgiskleroosist.
- Vilkuv/kardinanägemine tekib näiteks võrkkesta eraldumise korral.
- Häirivad elemendid (tahmavihm, “lendavad sääsed” = mouches volantes) võivad viidata näiteks võrkkesta irdumisele või klaaskeha irdumisele.
- Nägemisvälja defekte (tunnelnägemine) põhjustavad näiteks glaukoom või kasvajad.
- Värvinägemise häired on kas kaasasündinud (nagu punase-rohelise puudulikkuse korral) või omandatud (näiteks glaukoomihoo või digitaalise mürgistuse tõttu).
Nägemishäired: diagnoos
Nägemishäirete põhjused võivad välja selgitada mitmesugused uuringud, sealhulgas eelkõige:
- Oftalmoloogiline uuring: silmaprobleemide, näiteks nägemishäirete korral on silmaarsti läbivaatus rutiinne. Muuhulgas kontrollib ta visuaalset jõudlust ja saab seeläbi näiteks nägemishäirete põhjusena tuvastada puuduliku nägemise. Muud uuringud hõlmavad pilulambi uuringut, oftalmoskoopiat ja silmasisese rõhu mõõtmist (vt allpool).
- Oftalmoskoopia (oftalmoskoopia): Oftalmoskoopiat saab kasutada silma tagumise osa uurimiseks. See on oluline näiteks juhul, kui arst kahtlustab nägemishäirete põhjusena võrkkesta haigust (näiteks veresoonte oklusiooni) või silmakasvajat.
- Silmasisese rõhu mõõtmine (tonomeetria): seda tehakse peamiselt siis, kui arst kahtlustab, et nägemishäirete taga on glaukoom (glaukoom).
- Neuroloogilised uuringud: kui teatud neuroloogilised häired või haigused (nt hulgiskleroos, nägemisnärvi neuriit) on nägemishäirete võimalikuks seletuseks, kontrollib arst närviteede seisundit ja talitlust.
- Ultraheliuuring (sonograafia): Silma ultraheliuuring on näidustatud näiteks võrkkesta irdumise, silmakasvajate või nägemisnärvi muutuste selgitamiseks. Gravesi haigusest tingitud nägemiskahjustuse korral teeb arst ka kilpnäärme ultraheliuuringu.
- Magnetresonantstomograafia (MRI) ja kompuutertomograafia (CT): neid keerulisi kuvamisprotseduure kasutavad arstid näiteks kasvajate, aju aneurüsmide ja ajuverejooksude (insuldi) põhjustatud nägemishäirete raviks.
Nägemishäired: ravi
Kui algpõhjus on edukalt ravitud, kaovad nägemishäired tavaliselt. Mõned näited:
Suurenenud silmasisese rõhuga glaukoomihaiged saavad ka ravimeid, et vältida või edasi lükata nägemisnärvi kahjustusi ja seega nägemiskahjustuse süvenemist. Mõnikord on vajalik ka kirurgiline sekkumine. Tavaliselt tehakse operatsiooni ka katarakti korral.
Nägemisprobleemid: näpunäited – mida saate ise teha
Mõningaid nägemishäireid põhjustavaid haigusi ja vigastusi ei saa ära hoida. Sellegipoolest saate oma silmade tervise heaks palju ära teha:
- Kui kogemus on näidanud, et teatud toiduained (nt alkohol, kohv, šokolaad, juust) võivad vallandada migreenihoo, peaksite neid tooteid vältima.
- Vältige suitsetamist, sest muu hulgas halvendab see nägemisnärvi verevoolu.
- Veenduge, et teete piisavalt füüsilist koormust, sest see parandab vereringet – mis on kasulik ka silmadele.
- Kasutage piisava UV-kaitsega päikeseprille, kuna UV-kiired põhjustavad püsivaid kahjustusi silma võrkkestale ja läätsele.
- Ärge jätke oma silmi tuuletõmbuse kätte. See tõmbab silmadest niiskust ja võib neid ärritada.
- Tehke sagedasi harjutusi, nt silmade ringlemine või edasi-tagasi vaatamine. See lõdvestab silmalihaseid.
- Asetage käed aeg-ajalt silmadele (nt kontoris) – pimedus lõdvestab.
- Masseerige silmade ümbrust, koputades neid kahe sõrmega. See stimuleerib vereringet ja pisaravoolu.
Sagedasest arvutitööst põhjustatud nägemisprobleeme saate vältida järgmiste näpunäidetega.
- Asetage monitor (eelistatavalt lameekraan) aknapinna ja laevalgustuse suhtes täisnurga all nii, et silmade ja monitori vaheline kaugus oleks 50–80 sentimeetrit.
- Pakkuge kaudset valgustust, et vältida monitori silmi väsitavaid peegeldusi või pimestamist.
- Vaadake regulaarselt ekraanilt üles ja kaugusesse. See treenib teie silmi lülituma lähedalt kaugele nägemisele ja vastupidi.
- Tehke arvutitöös regulaarselt pause.
Nägemishäired: millal on vaja arsti poole pöörduda?
Kindlasti peaksite pöörduma arsti poole järgmistel juhtudel:
- uued nägemishäired
- äkilised nägemishäired, nagu nägemise äge halvenemine, äkiline nägemise kaotus või äkiline kahelinägemine
- Nägemishäired valgussähvatuste või värviliste rõngaste kujul valgusallikate ümber või "tahmavihma" kujul
- Nägemishäired, mida ei saa seletada teadaoleva nägemisdefektiga (nt lühi- või kaugnägevus).
