Lühiülevaade
- Mis on libiido kaotus?: seksiisu puudumine ja seksiisu häired.
- Ravi: Sõltuvalt põhjusest: põhihaiguse ravi, seksi- või abielunõustamine, elunõustamine jne.
- Põhjused: nt. rasedus/sünnitus, menopaus, testosteroonipuudus, südame-, veresoonkonna- või närvihaigused, diabeet, maksatsirroos või neerupuudulikkus, aga ka depressioon, psühholoogiline stress või teatud ravimid.
- Millal pöörduda arsti poole: kui seksuaalne soovimatus on piinav või lisanduvad sümptomid, mis viitavad haigusele.
Mis on libiido kaotus?
Kui seksuaalne soov puudub kauem kui kuus kuud, räägivad arstid isuhäirest. Sel juhul võib libiido kas kuus kuud täielikult puududa või ikka ja jälle tagasi tulla ja siis uuesti kaduda.
Sagedus
Erinevates uuringutes väljendab keskmiselt umbes 30 protsenti kõigist 18–59-aastastest naistest huvipuudust seksi vastu. Seega on libiido langus naissoo kõige sagedasem seksuaalfunktsiooni häire.
18–59-aastaste meeste seas teatas 14–17 protsenti, et olenevalt vanuserühmast on libiido langus. Mehed nimetavad seksuaalprobleemide hulgas veelgi tõenäolisemalt vaid enneaegset ejakulatsiooni.
Mis aitab libiido kaotamisel?
Kui libiido kaotuse põhjuseks on psühholoogiline või sotsiaalne põhjus (nt partnerlusprobleemid, stress), võib kasulik olla ka seksuaal-, partneri- või elualane nõustamine. Küsige nõu oma arstilt.
Teraapia eesmärk ei ole mingil juhul pidev seksiisu, vaid pigem naasmine mugavale tasemele.
Näpunäiteid: mida saate ise teha
Libiido tõstmise kohta loe lähemalt artiklist “Libiido”.
Libiido kaotus: põhjused ja riskitegurid
Põhjuseid, miks seksiisu kahaneb, on palju. Mõlema soo libiido languse võimalikud põhjused on järgmised:
- Hüpotüreoidism: see on kilpnäärme alatalitlus. Kilpnääre toodab liiga vähe kilpnäärmehormooni, mille tagajärjeks on muuhulgas libiido kaotus.
- Neuroloogilised haigused: mõnikord on libiido kaotuse põhjuseks närvisüsteemi mõjutavad haigused (nt insult või hulgiskleroos).
- Diabeet: Diabeet võib kaasa aidata ka sellele, et inimesel on vähene seksisoov või see puudub üldse – mõnikord suhkruga seotud närvikahjustuse (diabeetiline neuropaatia) või veresoonte kahjustuse (diabeetiline angiopaatia) tõttu, kuid mõnikord ka seetõttu, et haiged kannatavad selle haiguse all vaimselt.
- Neerunõrkus: Libiido langus võib tekkida ka neerupuudulikkuse taustal, kuna siis võib häirida ka suguhormoonide teke.
- Depressioon: nendega kaasneb sageli libiido kaotus. Mõnikord on seksuaalse soovi puudumine depressiooni sümptom, kuna see mõjutab mõnikord vägivaldselt emotsionaalset elu. Muudel juhtudel on libiido kaotuse põhjuseks haiguse ravimid.
- Sotsiaalsed põhjused: töö- ja peresurve, stress, samuti suhteprobleemid võivad olla muud võimalikud põhjused, kui keegi ei tunne enam seksida.
Lisaks on libiido langusel endiselt soospetsiifilised põhjused:
Naiste libiido languse põhjused
Günekoloogilised haigused, nagu endometrioos, tupe kuivus või valu seksuaalvahekorra ajal (düspareunia), võivad samuti põhjustada naiste seksiisu puudumist.
Menopausi ajal lõpetavad munasarjad järk-järgult östrogeeni tootmise. Seega väheneb naissuguhormoonide tase, põhjustades sageli haigetel naistel libiido langust.
Libiido kaotuse põhjused meestel
Libiido languse võimalikud põhjused võivad olla ka muud seksuaalhäired, nagu erektsiooniprobleemid.
Libiido kaotus: uuringud ja diagnoosimine
Erinevad uuringud aitavad sageli välja selgitada ka libiido kaotuse põhjuse. Nende hulka kuuluvad laboratoorsed testid, nagu hormoonide taseme mõõtmine veres, füüsilised läbivaatused (nt vererõhu mõõtmine), günekoloogiline või uroloogiline uuring ja pildistamisprotseduurid.
Libiido kaotus: millal pöörduda arsti poole?
Esimeseks kontaktpunktiks on sageli perearst, aga vahel ka günekoloog (naistel) või uroloog (meestel). Kui libiido languse psühholoogiline põhjus on võimalik, saab aidata ka psühhoterapeut. Kui te pole milleski kindel, võite minna ka seksuaalnõustamiskeskusesse, et teada saada, kuidas libiido kaotuse korral kõige paremini toimida.
