Laste motoorne areng

Mootoriarendus – peenhäälestatud süsteem

Haaramine, jooksmine, käteplaksutamine: Motoorse arengu käigus esmalt õpitu on lapsemäng. Kuid motoorsed tegevused nõuavad paljude erinevate lihaste täpselt koordineeritud koosmõju. Neid peavad närvid õigesti kontrollima. See omakorda eeldab kesknärvisüsteemi (KNS) erinevaid piirkondi ja tagasisidet erinevatelt meeleorganitelt – seda kõike mõne millisekundi jooksul!

Esimene liigutus juba eos

Lapse motoorne areng algab juba ammu enne sündi. Spontaanseid liigutusi võib täheldada juba 10. rasedusnädalal. Esimesed tõmblused jäävad aga pikaks ajaks märkamatuks, sest esialgu on liigutused liiga nõrgad ja kõhus on veel piisavalt ruumi.

Liikumine on vaimse arengu jaoks oluline

Treening jätkub seejärel usinalt pärast sündi: haaramine, roomamine, istumine, seismine ja kõndimine. Kuid motoorne areng hõlmab palju enamat. See nõuab motoorseid oskusi, et imikud saaksid olulisi sensoorseid ja füüsilisi kogemusi: ilma silmade või suu liikumiseta pole nägemist, kõnet ega naeru.

See tähendab, et motoorne areng on tohutult oluline ka sotsiaalse suhtluse jaoks ja on samuti tihedalt seotud vaimsete võimetega. Ja iga uue õpitud füüsilise oskusega kasvab väikese inimese iseseisvus!

Refleksid tagavad ellujäämise

Refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, mille käivitab konkreetne stiimul. Need esinevad igal inimesel ühtemoodi. Beebi kaasasündinud refleksid tagavad tema ellujäämise.

Lisaks otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksidele, mis võimaldavad rinna või pudeli juurest juua, on arvukalt reflekse, mis kaasnevad motoorset arengut kahe esimese aasta jooksul. Need sisaldavad:

  • Haarderefleks: Peopesade puudutamisel sulgeb laps käe rusikasse ja haarab.
  • Nuturefleks: kui hoiate last kaenlaaluste all ja asetate jalatallad põrandale, teeb laps automaatselt nutu liigutusi.
  • Klambrirefleks (Moro refleks): see on ellujäämisrefleks, mis vallandub näiteks äkiliste põrutuste, pea asendi järsu muutumise, valju heli või ereda valguse korral. Laps tõmbleb käed küljele ja sirutab sõrmed laiali. Seejärel viib ta käed aeglaselt rinna kohal kokku.

Nagu imemisrefleks, kaovad ka need refleksid aja jooksul. Teised refleksid seevastu püsivad kogu elu. Nende hulka kuulub näiteks silmade automaatne kissitamine, kui neid tabab ere valgusallikas.

U-uuringute käigus kontrollib lastearst lapse reflekse ja motoorseid arengusamme. See võimaldab tal tuvastada kõik kõrvalekalded või viivitused ja jõuda nende põhja.

Jäme- ja peenmotoorika

Motoorsed oskused jagunevad jämedaks ja peenmotoorikaks. Jämemotoorika puudutab kehamotoorikat ja liikumist ehk kogu keha suuremahulisi liigutusi. Peenmotoorika hõlmab käte ja jalgade väikseid liigutusi.

Olulised jäme- ja peenmotoorika, mida laps esimestel eluaastatel pidevalt parandab, on:

  • Kehakontroll: pea hoidmine, kõhule rullimine, istumine, istuma õppimine
  • Liikumisoskused: pitseerimine, roomamine, kõndima õppimine
  • Käe-suu koordinatsioon: haaramine, hoidmine, vabastamine, esemete suhu toomine, söömine.
  • Käte ja sõrmede osavus: pintsettide haaramine, tööriistade kasutamine, joonistamine ja maalimine

Mootori areng – diagramm: millal mis juhtub?

Kohe pärast sündi on käed ja jalad liikumises. Iga kuuga edeneb beebi motoorne areng ja tal tekivad uued oskused. Motoorse arengu faasid on selgelt eristatavad. See on näidatud allolevas tabelis. Pange tähele, et igakuised arvud on vaid ligikaudsed juhised. Mida vanemaks laps saab, seda suuremad on kõrvalekalded. Nii et ära lase end hulluks lasta, kui naabri samaealine laps juba kõnnib kontrastina sinu järglasele. Mõnenädalane viivitus on ikka täiesti normaalne.

vanus

Üldmotoorika

Peenmotoorika

1. kuu

Peegeldav olend, tõstab kergelt lamavas asendis pead

Käed enamasti rusikasse surutud

2. kuu

Imikud löövad käte ja jalgadega, tõstavad lühiajaliselt pead lamavas asendis

3. kuu

Beebid võivad hoida pead kätes või kõhuli asendis pead kuni 90 kraadi nurga all ja vajadusel toetuda kätele, lihaseid treenides usinalt löömisega

Käte kokku toomine pea kohal lamavas asendis, sõrmeliigutused, üksikud sõrmed maanduvad suhu

4th kuu

Beebi surub jalad vastupanuga läbi, pea asendis hoidmine paraneb, proovib esimest korda ennast pöörata

Käe-suu koordinatsiooni arendamine, sihipärane haaramine, esemete suhu viimine, töödest kinnihoidmine, sihipärane lahtilaskmine veel mitte

5th kuu

Abiga istudes pöörake esmalt küljele, toetades ülakeha lamavas asendis

Sihipärane haaramine võib-olla vahetumisega

6th kuu

Esimene pööre kõhuli, esimesed katsed roomata või iseseisvalt maha istuda

Lame näpitsa käepide, pudel suhu, haaramine lamavas asendis, vaheldumine käest kätte

7th kuu

Iseseisev istumine, üleminek lamavasse asendisse lamavasse asendisse, neljajalgne seismine ja esimesed roomamiskatsed, püsti hoidmine

8. kuu

Kiire roomamine, vabalt püsti või abiga püsti tõusmine, vabalt istumine ilma toeta, esimesed katsed üles tõmmata

Kätemängud, vehkimine ja plaksutamine, löövad kaks eset (nt klotsid) kokku

9. kuu

Esimesed katsed seista, esimesed katsed mööbli või esemete küljes rippuda, esimesed katsed ronida.

Pigistage käepide, keerates pakse beebiraamatu lehti

10th kuu

Tõstmine ja seismine abiga, mööda mööblit või esemeid tuhnimine, võimalik, et esimesed sammud ilma abita

Sõrmedega söömine, tassist joomine, asjade viskamine või maha viskamine, pööramine, kääride ja näpitsaga haaramine toimivad järjest paremini

11. kuu

Seisab üksinda, esimesed vabakõnnikatsed, külgmised sammud käes

Esimene tööriistakasutus, algab lusikaga söömine

12th kuu

Vaba seismine ja kõndimine, külili kõndimine, kinni hoidmisega trepist ronimine, esimesed katsed kummardada ja püsti seista

Söömine lusikaga rusikas, palli viskamine või klotside virnastamine

Peale esimest sünnipäeva harjutatakse usinalt edasi. Teie laps täiustab nüüd üha enam oma peenmotoorikat ja kasutab igapäevaselt selliseid tööriistu nagu hambahari, lusikas või pastakas. Pintsetthaare ehk pöidla ja nimetissõrme koordinatsioon pisiasjade ülesvõtmiseks läheb järjest paremaks.

Paranevad peenmotoorika ja silma-käe koordinatsioon, eriti joonistamisel ja maalimisel. Kaheaastaste laste pliiatsit ühest käest teise liigutamine on normaalne. Alles umbes viieaastaselt peaks (parema- või vasakukäeline) välja kujunema.

Mida vanemaks laps saab, seda huvitavamaks muutuvad sportlikud tegevused, nagu jalgpalli või käsipalli mängimine, ronimine ja hüppamine ning kolmerattalise või jooksurattaga sõitmine. Kõigi nende sportlike tegevuste juures treenivad lapsed oma tasakaalutunnet ja lihvivad keha koordinatsiooni.

Mis mõjutab motoorset arengut?

Seega võivad imikute motoorset arengut negatiivselt mõjutada järgmised tegurid:

  • madal sünnikaal
  • enneaegne sünnitus
  • aju krambid
  • varase lapsepõlve ajukahjustus (tserebraalparalüüs)
  • vanemate madal haridustase
  • vanemate psühholoogilised probleemid
  • soovimatu rasedus
  • probleeme partnerluses

Need tegurid ei mõjuta seda, kui kiiresti laps motoorse arengu verstapostini jõuab:

  • SUGU
  • Õed
  • Sünnitusviis (keisrilõige / normaalne sünnitus)
  • Suurus ja kaal sündides
  • Lapsena transportimine (riit / jalutuskäru)
  • Ema vanus
  • kodu suurus
  • sotsiaalne staatus
  • Elukoht

Motoorsete oskuste edendamine: mida saavad vanemad teha?

Hea kehatunnetus on oluline kogu lapse eluks. Lapse motoorsele arengule on kasulik, kui vanemad või kasvatajad motiveerivad last mitmekülgselt liikuma.

Jämedate motoorsete oskuste edendamine

Peamised nõuded motoorsete oskuste edendamisel on piisav ruum ja võimalus vabalt liikuda turvalises keskkonnas. Laske oma lapsel palju paljajalu või libisemiskindlates sokkides kõndida. See soodustab laste tasakaalu ja motoorseid oskusi.

Täpsemalt saate oma lapse motoorseid oskusi edendada järgmiste mängude ja tegevustega:

  • Püüdmis- ja põrgatamismängud
  • Batuutimine
  • Roomav tunnel
  • Tasakaalustamine
  • Trepist ronimine
  • Ronimine
  • Hüpped jack
  • ujumine
  • Mängud palli, õhupalli, hüppeköiega

Peenmotoorika parandamine

Peenmotoorika arendamine õnnestub paremini, kui liikumiskeskkond on üsna piiratud ja laps saab keskenduda käsil olevale asjale. Sõltuvalt vanusest võivad peenmotoorikat edendada järgmised tegevused:

  • Värvimine pliiatsite, pintslite, vahakriitide või põrandakriitidega
  • Keermemängud nööride ja helmestega
  • Pin mängud ja mõistatused
  • Ehituskivid
  • Haamrimängud
  • Sõtkumine
  • Volditav paber
  • Mängib Mikadot
  • Kudumine (kudumisraamiga)
  • Sõrmemängud

Motoorne areng hilinenud?

Need erinevused võivad olla kultuuriliselt määratud (näiteks seetõttu, et teatud kombed piiravad laste motoorseid oskusi) või seetõttu, et lastel on erinev arengufookus. Näiteks hea motoorikaga lapsed õpivad tavaliselt hiljem rääkima ja hea keeleoskusega lapsed hiljem kõndima.

Samas on ka füüsilisi blokeeringuid (näiteks sünnitrauma tõttu), mis võivad mõjutada lapse motoorset arengut. Pärast põhjalikku arstlikku läbivaatust ja tõsiste haiguste välistamist võib osteopaadi visiit siin vahel imesid teha. Kui motoorne areng on selgelt häiritud või tõsiselt hilinenud, tunneb lastearst selle U-uuringutes vastavate analüüside põhjal enamasti üsna kiiresti ära.

Mis juhtub lastearsti uuringute ajal? Selle kohta saate lugeda tekstist U-eksamid.