Reisivaktsineerimine: individuaalne konsultatsioon
Enne reisile minekut küsige nõu reisiarstilt. See võib olla sellele valdkonnale spetsialiseerunud erapraksises tegutsev arst või troopikainstituudi meditsiininõustaja. Reisiarst võib teile öelda, millised reisivaktsineerimised on teile isiklikult soovitatavad. Otsustavad tegurid on sihtkoht, reisiaeg, reisi tüüp, individuaalne vaktsineerimise staatus ja kõik kaasnevad haigused.
Konsultatsioon on kõige parem planeerida neli kuni kuus nädalat enne reisi. Immuunsüsteem vajab vaktsiinikaitse täielikuks väljakujunemiseks veidi aega. Lisaks on mõne põhiimmuniseerimise puhul vaja teatud ajavahemike järel mitut vaktsineerimist.
Kuid isegi kui otsustate reisida lühikese etteteatamisega, peaksite ikkagi nõu küsima ja end vajadusel vaktsineerima. Mitte päris täielik vaktsineerimiskaitse on parem kui mitte.
Ärge unustage vaktsineerimistunnistust!
Reisivaktsineerimine: kulud
Reisivaktsineerimine ei ole kindel ravikindlustushüvitis. Paljud haigekassad katavad kulud aga vabatahtlikult. Seetõttu küsige eelnevalt oma kindlustusandjalt. Reisija maksab arve reeglina algul oma taskust ja seejärel esitab selle hiljem haigekassale hüvitamiseks.
Olulisemad reisivaktsineerimised
Saksamaal vastutab vaktsineerimissoovituste eest Robert Kochi instituudi alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO). Lisaks üldistele vaktsineerimissoovitustele annab STIKO soovitusi ka reisivaktsineerimiseks. Need sisaldavad:
A-hepatiit
A-hepatiit on viirusega seotud maksapõletiku vorm. See edastatakse määrdumise või saastunud toiduga. Vaktsineerimine on soovitatav teha vähemalt kaks nädalat enne reisi.
B-hepatiidi
Marutaud
Marutaud on viirushaigus, mis – kui seda kohe ei ravita – on alati surmav! Marutaudivastast vaktsineerimist on kõige parem alustada vähemalt neli nädalat enne reisi. Täieliku kaitse tagamiseks on vaja kolm süsti, mis tehakse selle perioodi jooksul.
Kollapalavik
Kollapalavik on ka eluohtlik viirusinfektsioon. Seda leidub peamiselt troopilises Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Vaktsineerige end kollapalaviku vastu vähemalt kümme päeva enne väljalendu. Vaktsineerimine on tungivalt soovitatav kõrge riskiga piirkondadesse reisimisel ja seda nõuavad isegi paljud kõrge riskiga riigid sisenemisel.
Jaapani entsefaliit
Varasuvine meningoentsefaliit (FSME)
Puukentsefaliidi põletik on viirusega seotud ajukelme ja/või ajupõletik. Patogeen kandub edasi puukide hammustuse teel. Riskipiirkonnad, kus paljud puugid kannavad puukentsefaliidi patogeeni, laienevad ka Saksamaal, mistõttu on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine soovitatav ka siin riigis mitmel pool. Põhiimmuniseerimine koosneb kolmest süstist. Esimesed kaks süsti tehakse ühe- kuni kolmekuuliste intervallidega ja kolmas vaktsineerimine üheksa-kaksteist kuud hiljem.
Lastehalvatus (poliomüeliit)
Lastehalvatus on väga nakkav viirusinfektsioon, mis rasketel juhtudel võib põhjustada püsivaid kahjustusi (nt halvatus). Saksamaal soovitatakse lastehalvatuse vastu vaktsineerida kõiki imikuid. Kõrge riskiga piirkondadesse reisijad peaksid saama korduva vaktsineerimise kaks kuud enne reisi.
Meningokokk
Tüüfuse palavik
Kõhutüüfus on bakteriaalne kõhulahtisus, mis võib esineda kõhutüüfuse või kergemal kujul paratüüfusena. Haigus on laialt levinud piirkondades, kus hügieenistandardid on kehvad. Pikema viibimise korral sellistes piirkondades võib seetõttu olla kasulik vaktsineerida kõhutüüfuse vastu. Seda võib manustada suukaudse vaktsineerimisena või süstina kaks nädalat enne reisi.
Gripp
Gripiviirused levivad ka välismaal. Seetõttu soovitab STIKO vaktsineerida gripi vastu kaks nädalat enne reisi. Saksamaal on alates hooajast 2017/18 vaktsineeritud nn neljakordse vaktsiiniga, mis kaitseb kõigi nelja gripitüübi – sealhulgas 2015. aastal esmakordselt ilmunud B-tüve uut tüüpi – eest.
Täiendavad kaitsemeetmed
Sõltuvalt sihtkohast võidakse näidata täiendavaid kaitsemeetmeid. Näiteks igaüks, kes reisib koolera või malaaria riskipiirkondadesse, peaks eelnevalt uurima, millised meetmed on asjakohased.
- Malaaria: malaaria vastu vaktsineerimist ei ole. Malaaria profülaktika seisneb hoopis sääsehammustuste eest kaitsmises (sääsed kannavad edasi malaaria patogeeni) ja vajadusel ennetavast ravimite kasutamisest. Samuti võib olla kasulik võtta endaga kaasa malaariaravimeid hädaolukorras eneseraviks (ooteravi).
Reisivaktsineerimine lastele
Paljudes riikides on spetsiaalsed reisivaktsineerimised soovitatavad või lausa kohustuslikud. Paljude vaktsineerimiste puhul on siiski kehtestatud minimaalne vanus, millest alates saab kaitset luua.
Järgmises tabelis on näidatud oluliste reisivaktsineerimiste miinimumvanus:
|
Vaktsineerimine |
Minimaalne vanus |
|
Koolera |
2 aastat |
|
TBE |
alla 3-aastastel lastel ainult pärast hoolikat põhjendust (range näidustus) |
|
Kollapalavik |
9 kuud (6 kuud range näidustuse korral) |
|
12 kuud |
|
|
2. elukuu |
|
|
Marutaud |
vanusepiirangut pole |
Seetõttu arutage enne iga pikamaareisi arstiga hoolikalt läbi kaitsemeetmete eelised ja riskid endale ja oma lapsele. Planeerige vaktsineerimised võimalikult varakult, et lahkumisel oleks piisav vaktsineerimiskaitse. Pikema välisriigis viibimise korral veenduge, et vaktsineerimisgraafik jätkuks Saksamaal tavapäraselt.
Täiendavad kaitsemeetmed reisimisel
Isegi need, kes on vaktsineeritud, peaksid kaaluma kaitsemeetmeid kui ohutust.
Ohutu vesi, ohutu söök
Paljudes riikides on soovitav juua ainult keedetud vett või vett terve korgiga pudelitest. See kehtib ka hammaste pesemise ja nõude puhastamise kohta. Lisaks väldi jääkuubikuid jookides.
Paljudes riikides tuleks tooreid köögivilju ja mereande süüa ettevaatusega – või eelistatavalt üldse mitte. Puuviljade puhul eelistage neid sorte, mis enne söömist kooritakse.
