Päikese eelised tervisele

Kevadpalaviku sisselülitamine

Kõik teavad üht päikese funktsiooni: see tõstab tuju. Kui hallid ja hämarad talvepäevad on lõpuks möödas ja kevad saabub, tunneb enamik inimesi end värskena ja energilisena.

Washingtoni ülikooli meditsiinikooli teadlased näitasid 2006. aastal läbi viidud uuringus, et nõrgenenud meeleolu ja D-vitamiini puuduse vahel on seos. Talvine D-vitamiini puudus võib isegi põhjustada hooajalist depressiooni. D-vitamiini leidub ka sellistes toiduainetes nagu kala. Peaaegu 90 protsenti oma vajadustest katab keha aga nahas omatoodangu kaudu – päikesevalguse (UVB-valguse) abil. Muide, ainult 15 minutist sooja päikesevalgusest näole ja kätele piisab positiivsete mõjude nautimiseks. Seega ei pea te tunde päikese käes veetma, et keharakud D-vitamiini tootmist kiirendaksid.

Diabeet päikesevalguse puudumise tõttu

Erinevad uuringud näitavad, et liiga vähe D-vitamiini soodustab suhkurtõve teket. Näiteks Soome laste uurijad suutsid näidata, et D-vitamiini võtmine vähendas I tüüpi diabeedi riski 1 protsenti.

Samuti on inimestel väiksem tõenäosus haigestuda II tüüpi diabeeti, kui nad aeg-ajalt päikese käes suplevad. Helsingi Rahvatervise Instituudi teadlased, mis ei ole just päikese käes, uurisid 2 aasta jooksul 1,400 meest ja naist. Eriti selge seos leiti osalenud meeste seas: meestel, kelle veres oli liiga vähe D-vitamiini, oli 22 protsenti suurem tõenäosus haigestuda II tüüpi diabeeti.

Teadlased hoiatavad aga D-vitamiini toidulisandite kergekäelise võtmise eest. Ülepakkumisel võivad olla kahjulikud tagajärjed. Seega rääkige esmalt oma arstiga, kas teil on mõtet D-vitamiini võtta ja kui jah, siis millises annuses.

Päike tugevdab luid

Kaltsium muudab luud tugevaks. Kuid see ei satu kergesti luukoesse. Selleks on vaja võtit ja seda võtit nimetatakse D-vitamiiniks. Päikesevalgus on seetõttu oluline ka luustiku tugevuse jaoks ja kaitseb seega osteoporoosi eest. Selle all mõeldakse patoloogiliselt vähenenud luumassi.

Lisaks võib tõsine D-vitamiini puudus põhjustada ka luude pehmenemist (osteomalaatsia). Lapsepõlves nimetatakse seda kliinilist pilti rahhiidiks. Eriti levinud oli see varem – näiteks pimedatel alleedel kasvanud ja halvasti toidetud vaeste laste seas. Rahhiidi välisteks tunnusteks on sissevajunud rindkere ja kõverdatud jalad.

AKesknärvisüsteemi piirkonnas võib D-vitamiin takistada agressiivsetel immuunrakkudel rünnata närvirakkude (neuronite) kaitsvat müeliinikihti. See kehtib näiteks autoimmuunhaiguse hulgiskleroosi (MS) puhul. Ameerika John Hopkinsi ülikooli teadlased suutsid hiirtel näidata, et D-vitamiin hoiab ära hulgiskleroosi. See on kooskõlas tähelepanekuga, et riikides, kus on palju päikesevalgust, haigestub SM välja vähem inimesi.

Isegi olemasoleva SM korral on vitamiinil endiselt positiivne mõju: see aeglustab haiguse progresseerumist.

Kiirgav vererõhu alandaja

D-vitamiin vähi vastu

Inimestel, kelle veres on palju D-vitamiini, on väiksem tõenäosus haigestuda jämesoolevähki. See oli metauuringu tulemus, milles osales 520,000 40 inimest. Kõrgeima vitamiinitasemega katsealuste rühm näitas isegi XNUMX protsenti väiksemat vähiriski kui madalaima väärtusega osalejad.

Kõrge D-vitamiini tase aitab ka nahavähki põdevaid inimesi: vähk on tavaliselt kergem ja surmaga lõppev.

Turbo immuunsüsteemile

D-vitamiin aktiveerib immuunsüsteemi ehk täpsemalt T-rakke. Need on eritüüpi lümfotsüüdid. Kui T-rakud tuvastavad kehas sissetungija, laiendavad nad omamoodi antenni. See on varustatud retseptoriga, mis otsib D-vitamiini. Ainult päikesevalguse vitamiini olemasolul muutuvad T-rakud kahjututest immuunrakkudest aktiivseteks tapjarakkudeks, mis kõrvaldavad näiteks bakterid või viirused. D-vitamiini puudumisel jäävad rakud aga passiivseks.

Nahavähi paradoks

Teadlased kahtlustavad, et kui nahk ei ole päikesega piisavalt harjunud, kaotab see võime luua loomulikku päikesekaitset. Seda seetõttu, et piisava päikese käes viibimise korral tekib lisaks kaitsvale tumedale nahavärvile ka sarvkesta peen paksenemine ehk nn hele kallus. Kui aga viibite harva päikese käes ja seejärel end ootamatult suurel määral (nt ulatusliku päevitamise ajal Vahemere randades) kokku puutute, saate kiiresti päikesepõletuse. Ja see omakorda suurendab nahavähi riski. Uuringutulemus ei ole seega mingil juhul loll ettevaatamatu päikese käes viibimise eest!