Lühiülevaade
- Sümptomid: tugev valu hingamisel ("kuiv" pleuriit); “märja” pleuriidi korral valu vähenemine ja võimalikud hingamisraskused kuni hingamishäireteni pleuraefusiooni korral; võimalik, et palavik
- Prognoos: sõltuvalt põhjusest, tavaliselt hea prognoos sõltuvalt põhihaigusest; selle tagajärjel on võimalik pleura armistumine kuni lupjumiseni (pleuriit calcarea).
- Diagnoos: haiguslugu, füüsiline läbivaatus koos kuulamise ja palpatsiooniga, rindkere röntgen, võimalik, et ultraheli ja kompuutertomograafia, vereanalüüs, pleura punktsioon, torakotoomia (rindkere endoskoopia).
- Ravi: põhihaiguse ravi (näiteks antibiootikumid bakteriaalse infektsiooni korral); sümptomite leevendamiseks valuvaigistite ja palavikuvastaste ravimitega
Mis on pleuriit?
Kuigi tavaliselt nimetatakse seda pleuriidiks, on tavaliselt ka pleura teine kiht, kopsupleura, põletikuline.
Reeglina on pleuriit märgatav koos valuga hingamisel. Võimalikud põhjused on mitmesugused nakkushaigused ja mittenakkuslikud haigused.
Millised on sümptomid?
Pleura sisemist koekihti nimetatakse pleuraks ja see katab kopse. Seda ühendab väljastpoolt rinnakelme, mis vooderdab rindkere sisemust. Pleura ja pleura on ühendatud kopsu servas oleva voldiga.
Pleuriidi korral toimub tavaliselt kopsupleura ja pleura vahelises vedelikus muutus, see tähendab pleura ruumis.
- Niiske pleuriit (exsudativa pleuriit): täiendav vedeliku kogunemine pleura ja kopsu vahele (pleuraefusioon)
Sageli mõjutab pleuriit ainult ühte kehapoolt. Vasakut ja paremat kopsu, sealhulgas pleuraõõnesid, eraldab mediastiinum.
Pleuriidi sümptomid on meestel ja naistel põhimõtteliselt samad.
"Kuiv" pleuriit: sümptomid
Mida sügavamalt kannataja sisse hingab, seda rohkem ta valutab. Seetõttu hingavad paljud patsiendid ainult pinnapealselt. Mõned võtavad instinktiivselt kaitsva poosi, mis leevendab põletikulist külge. Valu võib esineda vasakul, paremal, mõlemal küljel, ees, aga ka seljas, nii et pleuriit põhjustab mõnikord seljavalu.
Teine tüüpiline pleuriidi sümptom on krigisev või hõõruv hingamisheli, mida nimetatakse naha hõõrumiseks. See tekib seetõttu, et kopsupleura ja põletikulistes piirkondades paiknevad pleura hõõruvad üksteise vastu iga rindkere liigutusega.
Kui pleuriit levib diafragmale (kopsude all olev lihasplaat), tekib sageli ka luksumine.
"Märg" pleuriit: sümptomid
Teisest küljest põhjustab see pleuriidi vorm sageli muid kaebusi: Pleuraefusiooni tunnuseks on sageli hingamisraskus või isegi õhupuudus (düspnoe). See juhtub siis, kui efusioon on nii suur, et surub kopsu oluliselt kokku. Kuid väikese efusiooni korral suudab patsient normaalselt hingata.
Õhupuudus on alati hädaolukord. Sel juhul kutsuge kiirabi.
Üleminek kuivalt niiskele
Mõnikord kaasneb üleminek kuivast pleuriidist “märjale” palavikule.
Olemasolev haigus mõjutab sümptomeid
Muud pleuriidi sümptomid sõltuvad põhihaigusest. Mõned näited:
Kopsupõletiku tekkimisel tekib sageli kõrge palavik koos külmavärinatega ja köha koos rögaga. Kui tuberkuloosi tagajärjel tekib pleuriit, vaevab paljusid patsiente ka köha, väsimus ja öine higistamine.
Vähid, nagu pleura pahaloomuline kasvaja (pleura mesotelioom), on samuti võimalikud pleuriidi vallandajad. Kaugelearenenud staadiumis oleva pleura mesotelioomi tunnused vastavad "tavalise" pleuriidi tunnustele.
Kui kaua pleuriit kestab?
Kui põletik püsib pikema aja jooksul, on võimalik, et pleura ja kopsupleura kasvavad armiliselt kokku. Pleuriidile järgnevaid ulatuslikke adhesioone nimetatakse ka pleura kalluseks või pleura kalluseks. Äärmuslikel juhtudel võivad need kallused lupjuda (pleuriit calcarea). See piirab püsivalt hingamist.
Põhjused ja riskifaktorid
- Pneumoonia (kopsupõletik)
- Tuberkuloos
- Coxsackie B viiruse infektsioon (Bornholmi tõbi)
- Kasvajad rinnakelme piirkonnas
- Sidekoehaigused (kollagenoosid), nagu erütematoosluupus või reumatoidartriit
- Kopsuemboolia, kopsuinfarkt
- Karbamiidi mürgistus (ureemia)
- Ülakõhuhaigused nagu pankreatiit
Kõige sagedasem pleuriidi põhihaigus on kopsupõletik: selle põhjuseks on asjaolu, et põletikulised protsessid levivad suhteliselt kergesti kopsudest pleurasse.
Pleuriit koos verise pleuraefusiooniga on nn pleura kartsinomatoosi võimalik tunnus. Arstid kasutavad seda terminit, kui pahaloomuline kasvaja on moodustanud metastaasid pleurasse. See juhtub näiteks kopsuvähi ja rinnavähi korral.
Uuringud ja diagnoosimine
Esiteks viib arst läbi üksikasjaliku intervjuu patsiendiga, et saada tema haiguslugu (anamnees). Ta palub patsiendil sümptomeid üksikasjalikult kirjeldada. Lisaks küsib arst, kas on teada muid haigusi (varasemaid või olemasolevaid), näiteks kopsupõletik, tuberkuloos või kasvaja. Kui jah, küsib arst, milliseid ravimeetodeid ja meditsiinilisi sekkumisi on tehtud.
Füüsiline läbivaatus
Täpsemad näidustused annavad koputades ja rindkere kuulates (auskultatsioon). Tavaliselt on pleuriidi korral kuulda stetoskoobiga krigisev hingamisheli ehk nn naha hõõrumine. Pleuraefusiooniga pleuriidi (pleuritis exsudativa) korral aga heli ainult nõrgeneb või ei kuule enam üldse.
Pildistamise protseduurid
Rindkere röntgenuuring (rindkere röntgenuuring) on eriti oluline pleuriidi diagnoosimisel. Enamikul juhtudel teeb arst rindkerest pilte nii eest kui ka küljelt. "Kuiv" pleuriit on röntgenpildil silmapaistmatu. Teisest küljest on pleuraefusioon tavaliselt lihtne tuvastada.
Erinevad pildistamisprotseduurid ei aita mitte ainult pleuriidi diagnoosimisel. Sageli aitavad need selgitada ka põletiku põhjust. Näiteks saab pildistamist kasutada tuberkuloosikahjustuste või kasvajate visualiseerimiseks.
Edasised uuringud
Kui arst kahtlustab, et pleuriiti põhjustab autoimmuunhaigus (näiteks erütematoosluupus), saab seda selgitada ka vereanalüüsi abil. Sellega testitakse, kas patsiendi veres on võimalik tuvastada antikehi, mis ekslikult ründavad keha enda kudet (nt pleurat) (autoantikehad).
Mõnel juhul on kasulik rindkere peegeldus (torakoskoopia). Selle protseduuri käigus teeb arst rindkere seina väikese ava ja sisestab selle kohale laparoskoopi. Muuhulgas on see varustatud väikese kaamera ja valgusallikaga. Arst uurib selle abil pleuraõõnde seestpoolt.
Ravi
Igasugune pleuriidi ravi hõlmab põhihaiguse ravi.
Muudel juhtudel on pleuriidi vallandajateks viirused (nt Coxsackie B viirused). Siin piirdub ravi patsiendi sümptomite leevendamisega (valuvaigistid, palavikku alandavad ravimid). Siit ei ole saadaval ravimeid, mis aitavad spetsiifiliselt viiruste vastu (nagu bakterite vastu antibiootikumid).
Rindkere drenaaž on vajalik näiteks siis, kui pleuraefusioon on üsna suur ja põhjustab hingamishäireid. Protseduur viiakse läbi ka mädase efusiooni korral. Väiksemad vesised efusioonid seevastu eemaldab tavaliselt keha ise.
Kuna pleuriidil võivad olla erinevad põhjused, ei ole üldist vastust küsimusele, kas see nõuab haiglaravi.
Äge hingamispuudulikkus on alati hädaolukord – sel juhul helistage kiirabi.
Kas kodused abinõud aitavad pleuriidi vastu?
Pleuriit on tavaliselt tõsisema seisundi sümptom. Kuna põhjuseid on erinevaid, ei saa soovitada ühtki alati toimivat kodust abinõu. Näiteks võivad kodused abinõud, nagu kuumaveepudel, aidata ühe põhjuse korral. Muudel juhtudel aga süvendab sümptomeid hoopis kuumus.
