Kaasnev haigestumus
Nartsissistlik isiksusehäire võib esineda koos mis tahes muu isiksushäirega. Enamasti on see seotud nn histroonilise (hüsteeriline / hüsteeriline) isiksusehäire. (tüüpiline näide siin: näitlejanna käitumine, kelle uue filmi elukutselised kriitikud rebisid). Sageli võib pidev “võitlus maailmaga” tekitada isegi reaalse sümptomeid depressioon.
Põhjustab
Üks peamisi patoloogilise nartsissismi arengut puudutavaid teooriaid (Millon ja Davis 1996) on see, et vanemate haridusstiili peetakse väga otsustavaks. Kui vanemad on eeskujuks vale mudel (üks või mõlemad vanemad on ise nartsissistlikud), võib laps väga varajases eas moonduda. Samuti võib vale julgustamine mõjutada nartsissistliku häire arengut.
Vanemad, kes õpetavad oma lapsi juba varajases eas, et nad on teistest paremad, moonutavad tegelikku ettekujutust omaenda saavutustest juba varases eas. Piisavalt sageli muutuvad need lapsed võõraks nende kummaliste vanemate ja veelgi kummalisemate veendumuste tõttu, mida neile õpetatakse. See omakorda paneb lapsi oma vanematelt kuulma, et teised lapsed on kadedad, et sa oled neist parem.
See soodustab veelgi sallimatuse ja enda väärarusaamise arengut. See toob kaasa püsivaid konflikte keskkonnaga, mis omakorda võib viia depressiivse või agressiivse kulgemiseni. Teine Kernbergi (1976) teooria väidab seda nartsissistlik isiksusehäire on otseselt seotud piiripealse isiksushäirega. Tema arvates piiripealne isiksusehäire on nartsissistliku häire raskem vorm. Kernbergi sõnul on sellel häirel paremad “kaitsemehhanismid”, nii et nt emotsionaalsed kõikumised ei läbi nii tugevalt kui piirihäire korral.
Ravi
Valitud teraapia vorm on psühhoteraapia. Lähtepunkte on erinevaid: kui, nagu eespool mainitud, depressioon areneb, võib olla näidustatud ravimite ravi antidepressantidega.
- Käitumisteraapia: Käitumisteraapia töötab peamiselt patsiendi puudujäägil suheldes teiste inimestega.
See keskendub vajalikule empaatiale, õigele sotsiaalsele suhtlemisele ja hirmule negatiivse hindamise ees. Kasutatakse näiteks rollimänge ja videosalvestisi.
- Sügavuspsühholoogiline teraapia: sügavuspsühholoogia seisneb eelkõige patsiendi kaitsemehhanismidega silmitsi seismises ja nendega töötamises (nt „Miks peate ennast üle hindama?“ Kuidas suhtute sellistesse tunnetesse nagu viha, kadedus ja agressiivsus?
)
- Nõustamine ja juhendamine: nn coaching ehk väga praktilised näpunäited teiste inimestega suhtlemisel ja eriprobleemide lahendamisel on tõhus viis nartsissismi raviks. (See ei kehti aga sugugi kõigi psüühikahäirete puhul!)
