Lühiülevaade
- Mis on röga? Sekretsioon hingamisteedest köhimisel
- Kuidas röga välja näeb? nt valge või värvitu ja selge (nt KOK, astma, tsüstilise fibroosi korral), kollakasrohekas ja hägune (nt mädase stenokardia, sarlakid, kopsupõletiku korral), pruunikas kuni must (nt suitsetajatel) või verine (nt kopsuvähi korral) .
- Põhjus: Kopsude loomulik puhastusprotsess kahjulike ainete ja haigustekitajate eemaldamiseks kopsudest.
- Millal pöörduda arsti poole? Pikaajalise rögaerituse, vere saastumise, täiendavate sümptomite, nagu palavik või õhupuudus, korral.
- Uuring: Rögauuring laboris
- Ravi: Sõltuvalt algpõhjusest: nt mukolüütilised ravimid, antibiootikumid, inhalatsioonid.
Röga määratlus
Röga on röga meditsiiniline termin. See on eritis või vedelik, mida toodab bronhide limaskestade membraan. See on mõeldud kopsude puhastamiseks. Liigne rögaeritus võib aga olla ka märk hingamisteede haigusest.
Sõltuvalt põhjusest võib röga kogus, värvus ja konsistents muutuda. Röga välimus ja konsistents annab arstile sageli esmase aimu, kas tegemist on hingamisteede haigusega (nt kopsupõletik, KOK, kopsuvähk, bronhiit).
Kuidas röga välja näeb?
Röga konsistents võib samuti olla erinev ja võib olla näiteks õhuke, viskoosne, kleepuv, tükiline, murenev, vahune või helbeline.
Tähendus: värv ja tekstuur
Terve röga on tavaliselt klaasjas-helge ja seda esineb vaid aeg-ajalt ja väikestes kogustes. Liigne või värvunud röga seevastu viitab sageli hingamisteede haigusele. Ühelt poolt võivad sissehingatavad saasteained (nt suitsetamine) kahjustada bronhide limaskesta, teisalt võivad sissehingatavad viirused, bakterid või seened vallandada infektsiooni ja tekitada põletikku hingamisteed (hingamisteede infektsioon). Röga värvus ja konsistents annavad esialgse ülevaate põhjusest.
Tähtis: kuigi röga võib anda arstile esialgse viite selle põhjuse kohta, on usaldusväärse diagnoosi jaoks vajalikud täiendavad uuringud.
Klaasjas-valkjas röga
Suurenenud klaasvalge röga viitab sageli viirusinfektsioonile nagu äge bronhiit, gripp või lihtne külmetus.
Kroonilised kopsuhaigused, nagu KOK, bronhiaalastma või krooniline bronhiit, samuti tsüstiline fibroos (tsüstiline kopsufibroos) võivad aga põhjustada ka liigset klaasja valge röga tootmist. Röga on siis tavaliselt paks ja limane. Röga tekib pikema aja jooksul või korduvalt.
Kollakas-rohekas röga
Kollakas kuni rohekas röga sisaldab tavaliselt mäda ja viitab sageli bakteriaalsele hingamisteede infektsioonile, nagu mädane stenokardia, sarlakid, kopsupõletik, läkaköha või tuberkuloos. Bakteriaalsete infektsioonide korral on röga sageli ka ebameeldiva lõhnaga ja murene. Ka viirused on harva kollakasroheka röga põhjuseks.
Kui lima on kollane või roheline, ei tähenda see tingimata, et nakkuse eest vastutavad bakterid. Seetõttu peaks arst antibiootikume manustama alles pärast bakteriaalse infektsiooni usaldusväärset diagnoosimist (laboris).
Paljude nende haigustega kaasneb ka palavik, köha ja kurguvalu. Samas võib tekkida ka köha ilma rögata (nt kuiv köha). Samuti on võimalik röga teke ilma köhata.
Suures koguses rohekas-kollakas röga võib viidata kopsude patoloogilisele suurenemisele (bronhektaasia). See röga koosneb tavaliselt vahusest ülemisest kihist, limaskestast keskmisest kihist ja viskoossest mädaga settest (“kolmekihiline röga”). Kollaka röga põhjuseks võib olla ka allergia (allergiline astma).
Röga hallikas, pruunikas või must
Suitsetaja köha seevastu tekib tavaliselt hommikuti koos pruuni või harvem musta rögaga.
Verine röga
Verd sisaldav röga (hemoptüüs) võib tunduda roosa, helepunane või roostepruun ning sisaldada punaseid või pruune laike. See võib viidata hingamisteede vigastusele või haigusele. Näiteks kopsupõletiku korral tekivad mõnikord roostespruunid eritised.
Helepunast ja triibulist verejooksu rögas on sageli näha ka põletikulise hingetoru või bronhiaaltorude ning kopsuvähi korral. Veri rögas võib aga põhjustada ka aspergilloos (hallitusseentest põhjustatud haigus), KOK, krooniline bronhiit, bronhiaalastma, kopsuabstsessid, bronhektaasia või tuberkuloos. Eelkõige tuberkuloosi puhul väljendub see enamasti väikeste verelaikudena rögas.
Kui röga koosneb ainult verest (heaptoe), võib see viidata ka kopsuvähile või bronhiaalarteri lõhkemisele. Roosa ja vahutav röga seevastu viitab tavaliselt kopsutursele. See on vesi kopsudes, mis on meditsiiniline hädaolukord.
Kuidas röga tekib?
Bronhide süsteem on põimitud kopsudesse ja toimib nagu torusüsteem, mis transpordib hapnikku kehasse. Kopsutorust hargnevad bronhid nagu puu oksad mõlemasse kopsu. Bronhide limaskestas moodustavad teatud rakud – nn pokaalrakud – eritise, mis katab suure osa hingamisteedest õhukese limakihiga.
Selle ülesanne on kaitsta kopse võõrkehade, tolmu, patogeenide (nt viirused, seened, bakterid) või suitsuosakeste eest. Selleks toimetavad limaskesta pinnal olevad ripsmed rütmiliste liigutustega justkui jooksulindil suu poole eritised, millele kahjulikud ained kinnituvad. Seal köhitakse see välja röga kujul (produktiivne köha). Röga teke on seega organismi loomulik reaktsioon hingamisteede puhastamiseks.
Kui aga limaskest on kahjustatud (nt suitsetamisest), võivad sellel kergesti paljuneda viirused, bakterid ja muud kahjulikud organismid ning tekitada näiteks põletikku. Selle tulemusena toodavad lima tootvad rakud üha rohkem (tavaliselt paksenenud) lima, et puhastada kopse kahjulikest ainetest. Olenevalt põhjusest võib varieeruda ka röga värvus ja konsistents (vt eespool).
Millal arsti juurde pöörduda?
- röga ja köha püsivad kauem kui paar päeva.
- röga on verine või mädane (kollakas).
- ilmnevad täiendavad sümptomid, nagu palavik, valu rinnus või õhupuudus.
Verist röga peab arst kontrollima, eriti suitsetajatel.
Kuidas arst röga uurib?
Röga värvus ja konsistents võivad anda arstile esialgse ülevaate põhjusest ja võimalikest haigustest. Usaldusväärse diagnoosi panemiseks teeb arst aga tavaliselt täiendavaid uuringuid. Näiteks uurib arst röga laboris mikroskoobi all (rögauuring).
See võimaldab tuvastada rögas patogeene, nagu bakterid, seened või viirused, mis sageli põhjustavad hingamisteede infektsioone. Samuti võib arst avastada rögas patoloogiliselt muutunud rakke, mis mõnikord võivad viidata kopsuvähile.
Vajadusel teeb arst ka vereanalüüsi põletikutasemete ja võimalike haigustekitajate väljaselgitamiseks. Sõltuvalt kahtlustatavast põhjusest korraldab arst täiendavaid uuringuid, nagu kopsuröntgen, CT-skaneerimine, MRI või bronhoskoopia.
Kuidas rögauuringut tehakse?
Bakteri- või seeninfektsiooni kahtluse korral hoitakse rögaproovi inkubaatoris toitainelahuses paar päeva. Kui sellest kasvab välja bakteri- või seenkultuur, saab arst määrata täpse patogeeni ja alustada sobivat ravi.
Järgmised näpunäited aitavad teil röga saada:
- Kõige lihtsam on röga välja köhida hommikul pärast ärkamist.
- Loputage suud eelnevalt põhjalikult kraaniveega. See tagab, et röga seguneb võimalikult vähe suus loomulikult leiduvate mikroobidega (suu floora). Tähtis: ärge peske hambaid eelnevalt ja ärge loputage suud suuveega.
- Köhige lima jõuliselt ülespoole suhu ja seejärel sülitage see tassi. Piisava koguse saamiseks on sageli vaja protsessi korrata.
- Sulgege tass kohe pärast seda ja andke see esimesel võimalusel arstile. Kui see ei ole võimalik, hoidke anumat rögaga külmkapis kuni selle kättesaamiseni.
Kuidas ravi välja näeb?
Hingamisteede infektsioonide korral, millega kaasneb köha ja rögaeritus, on oluline piisavalt juua ja võtta füüsiliselt rahulikult. Produktiivse köha korral võib arst välja kirjutada ka rögalahtisti tablettide, mahlade või inhalatsioonidena. Need ained muudavad viskoosse lima vedelamaks ja hõlbustavad röga väljaköhimist. Põletikuvastased ravimid võivad aidata ka bronhide põletiku korral. Kõige parem on selle kohta küsida oma arstilt või apteekrilt.
