Suitsiidsus: põhjused, sümptomid, abi

Lühiülevaade

Suitsiidsus – määratlus: Suitsiidsus viitab kogemusele ja käitumisele, mille eesmärk on tahtlikult enda surm esile kutsuda. Võimalikud erinevad vormid ja faasid.
Põhjused ja riskitegurid: peamiselt vaimuhaigused, aga ka enesetapud või enesetapukatsed perekonnas, enda enesetapukatsed minevikus, stressirohked elusituatsioonid või -sündmused, vanus, rasked füüsilised haigused
Sümptomid ja hoiatusmärgid: nt sotsiaalne tagasitõmbumine, enesetapumõtete väljendamine, toidu ja isikliku hügieeni eiramine, hüvastijätt, isiklike asjade äraandmine, testamendi koostamine
Suitsiidsete inimestega tegelemine: tegelege probleemiga aktiivselt, ärge mõistke hukka, jääge kaineks ja objektiivseks, korraldage professionaalset psühhiaatrilist abi, ärge jätke haiget üksi, ägeda ohu korral helistage 911!

Mis on enesetapu kalduvus?

Suitsiidikalduvus on see, kui inimese kogemused ja käitumine on suunatud tahtlikult enda surma esile kutsumisele – kas aktiivselt või passiivselt. Sellised enesetapukalduvused võivad ilmneda ühe korra või muutuda krooniliseks. Kroonilised enesetapukalduvused tähendavad, et haigetel tekivad korduvalt enesetapumõtted ja -kavatsused ning nad on tavaliselt juba teinud ühe või mitu enesetapukatset.

Vajadus rahu ja taganemise järele ilma soovita surra
Väsimus elust koos sooviga surra, kuid ilma surma ennast põhjustamata
Enesetapumõtted ilma ägeda tegutsemissurve ja konkreetsete plaanideta
Enesetapukavatsused – konkreetsed enesetapuplaanid
Suitsiidimpulsid – tekivad ootamatult suure survega endalt koheselt elu võtta
Suitsiidsed teod – enesetapukavatsuste või -impulsside tegelik elluviimine
Suitsiidikatse – enesetapuakt, mille asjaomane isik on üle elanud
Enesetapp – surmava lõpuga enesetapuakt

Selle klassifikatsiooni eesmärk on võimalikult täpselt hinnata üksikjuhtudel vajalike sekkumismeetmete liike.

Enesetapumõtted tekivad siis, kui inimese psühholoogiline stress saavutab ülekaalu. Siis võivad tekkida sellised mõtted nagu “Mis selle kõige mõte on?”, “Parem oleks surnud olla” või “Ma ei taha niimoodi edasi elada”. Need mõtted võivad sageduse ja intensiivsuse poolest suuresti erineda. Mida sagedamini need esinevad ja mida kiireloomulisemad need on, seda enam kaotab asjaomane isik silmist enesetapu alternatiivid.

Suitsiidsuse etapid Pöldingeri järgi

Austria psühhiaatri Walter Pöldingeri lavamudel on tõestatud mudel suitsidaalsuse progresseerumise kirjeldamiseks. See jagab suitsidaalse arengu kolme faasi:

Esimesele faasile on tüüpilised korduvad enesetapumõtted ja mõjutatud isikute sotsiaalne eemaldumine. Lisaks tajutakse tugevamalt või valikulisemalt enesetapusündmusi näiteks meedias või oma keskkonnas. Siiski võivad mõjutatud isikud selles faasis siiski oma enesetapumõtetest distantseeruda, nad on endiselt võimelised ennast kontrollima. Nad saadavad sageli varjatud signaale, et juhtida tähelepanu oma raskele olukorrale.

2. ambivalentsus

3. otsus

Viimases faasis on enesekontroll endiselt peatatud. Kui otsustuskoorem on maha võetud, paistavad mõjutatud isikud sageli lõdvestunud ja rahulikud. Seda muutust silmas pidades on suur oht, et võhik eeldab, et nende vaimne seisund on paranenud. Tegelikkuses teevad kannatanud aga praeguses etapis konkreetseid ettevalmistusi enesetapuks. Nad võivad sõnastada oma tahte, jätta hüvasti pere ja sõpradega või teatada pikemast reisist – sellistesse hoiatusmärkidesse tuleks suhtuda väga tõsiselt!

Presuitsidaalne sündroom Erwin Ringeli järgi

Kitsendus: mõjutatud isikud näevad enesetapule üha vähem võimalusi või alternatiive. Selline taju ahenemine võib olla tingitud nende enda elusituatsioonist või teatud sündmustest (nt sotsiaalne eraldatus, töötus, haigus, partneri kaotus). Kuid see võib olla tingitud ka vaimuhaigusest (nt depressioon).
Agressioon: mõjutatud isikutel on suur agressioonipotentsiaal, kuid nad ei suuda näidata oma viha välismaailmale ja selle asemel suunata seda enda poole. Seda nimetatakse agressiooni ümberpööramiseks.

Suitsiidsus: sagedus

Saksamaal sureb igal aastal enesetapu läbi umbes 10,000 10 inimest. Lisaks tehakse igal aastal umbes 20–3,300 korda rohkem enesetapukatseid. Surmapõhjuste statistikas seab see enesetapud tunduvalt ettepoole liiklusõnnetusi, kus hukkub aastas ligikaudu 1,400 inimest, ja narkootikumidest ligikaudu XNUMX surmajuhtumit aastas.

Kaks kolmest enesetapu sooritavad mehed. Naised seevastu proovivad enesetappu sagedamini – eriti noored alla 30-aastased naised.

Suitsiidikalduvused: põhjused ja riskitegurid

Skisofreenia, teatud isiksusehäired, nagu piiriala ja sõltuvused, suurendavad samuti enesetapuriski.

Teised suitsidaalse kalduvuse riskitegurid on näiteks

Suitsiidid või enesetapukatsed perekonnas
enda enesetapukatsed minevikus
Kuulumine sotsiaalselt marginaliseeritud rühmadesse
töötus
Finantsprobleemid
Vägivallakogemused
Eraldumine elukaaslasest
Lähisugulaste surm
Vanuse suurenemine
Üksindus/sotsiaalne isolatsioon
Füüsilised haigused, eriti need, mis on seotud valuga

Suitsiidikalduvused: sümptomid ja hoiatusmärgid

sotsiaalne tagasitõmbumine
Suitsiidimõtete otsene või kaudne väljendamine
välised muutused, näiteks tume riietus, räpane välimus
toitumise ja isikliku hügieeni eiramine
riskantne käitumine
Hüvastijätmine, isiklike asjade ära andmine, testamendi koostamine
Elukriisid

Äge suitsiidsus on siis, kui asjaomasel isikul on intensiivsed mõtted elust väsimisest ja konkreetsetest enesetapukavatsustest, nii et äge enesetapuakt on ähvardav. Ägedat enesetapukalduvust saab ära tunda järgmiste märkide järgi. Asjaomane isik…

püsib oma enesetapukavatsuses ka pärast pikka vestlust
tal on tungivad enesetapumõtted
on lootusetu
kannatab ägeda psühhootilise episoodi all
on juba teinud ühe või mitu enesetapukatset

Kas olete märganud ühte või mitut ülaltoodud sümptomit ja tunnust oma sugulasel, sõbral või tuttaval? Siis peaksite kiiresti tegutsema. Tõstke probleem üles ja pakkuge oma tuge. Saatke asjaosalisega näiteks psühhiaatriapolikliinikusse. Ägeda enesetapukalduvuse korral tuleb helistada hädaabinumbril (112).

Enesetapumõtted – mida teha?

Sa peaksid alati midagi ette võtma enesetapumõtete vastu, mis sul endal on või mida keegi teine väljendab! Oluline on see, kui sageli ja kui kiireloomulised need mõtted on. Esimese sammuna võib aidata avatud vestlus lähedase usaldusisikuga, kus sageli piinavaid mõtteid väljendada.

Kui aga enesetapumõtted on väga tungivad ja sagedased ning asjaosaline ei suuda neist enam distantseeruda, on vaja kiiret psühhiaatrilist (erakorralist) abi.

Ägedad suitsidaalsed kalduvused: meditsiiniline ravi

Ägedaid suitsidaalseid kalduvusi ravitakse tavaliselt sedatiivsete rahustavate ravimitega. Kui akuutne oht on taandunud, järgnevad psühhoteraapilised arutelud. Kas ravi jätkatakse haiglas või ambulatoorselt, sõltub sellest, kui suureks patsiendi enesetapuriski hinnatakse.

Olulised ravielemendid on näiteks

Võimaluse piires kõrvaldatakse sellised riskitegurid nagu probleemsed sotsiaalsed kontaktid või narkootikumide tarvitamine.
Patsientide hoolikas jälgimine on tagatud, et neil ei oleks juurdepääsu võimalikele enesetapuvahenditele, nagu relvad või ravimid.
Mõned terapeudid sõlmivad patsiendiga mittesuitsulepingu. See tähendab, et patsient nõustub raviga ja kinnitab, et ta ei kahjusta ennast teraapia käigus. Loomulikult ei ole see leping õiguslikult siduv, kuid tugevdab usalduse ja vastavuse suhet – st patsiendi valmisolekut ravis aktiivselt osaleda.
Suitsiidsetel patsientidel puudub sageli kindel igapäevane struktuur, mis annab neile igapäevaelus stabiilsuse. Seetõttu hõlmab ravi sageli konkreetseid struktureerimisabivahendeid, näiteks ühiselt välja töötatud päevakavade kujul.
Käitumiskoolitus aitab patsientidel oma emotsioone reguleerida ja konfliktidega paremini toime tulla.
Kognitiivse teraapia meetodite eesmärk on muuta düsfunktsionaalset mõtlemisstiili, mida iseloomustavad lootusetus, enese alandamine, mõtisklus ja negatiivne hinnang tulevikule.
Sugulaste või lähedaste sõprade kaasamine võib toetada teraapia õnnestumist.

Suitsiidikalduvustega toimetulemine: näpunäited lähedastele

Olete mures oma sugulase pärast ja küsite endalt: mida peaksite tegema, kui keegi soovib enesetapu? Kõige olulisem nõuanne suitsidaalsete kalduvustega toimetulemiseks on: Ole kohal! Ärge jätke mõjutatud inimest üksi ja hoolitsege tema eest. Muud olulised nõuanded:

Võtke neid tõsiselt: võtke enesetapumõtteid tõsiselt ja ärge mõistke nende üle kohut. Vältige selliseid väiteid nagu "Sa saad hakkama" või "Võtke end kokku". Isegi kui kirjeldatud probleemid ei tundu teile tõsised, näevad mõjutatud inimesed oma kitsendatud mõtte- ja tajumustrite tõttu asju täiesti erinevalt.

Tähtis: võtke enesetapja eest vastutus, organiseerides abi, jäädes tema kõrvale ja andes talle tunde, et olete tema jaoks olemas. Kindlasti teate, kui oluline on, et ägedas eksistentsiaalses kriisis oleks teie kõrval keegi lähedane.

Suitsiidikalduvused: kontaktpunktid

Lisaks erapraksises ja psühhiaatriakliinikus tegutsevatele psühhiaatritele ja psühhoterapeutidele on enesetapuriskiga inimeste ja nende lähedaste jaoks ka teisi kontaktpunkte. Näiteks

Nõustamisteenus telefonil 0800-1110111
Sotsiaalpsühhiaatriateenistus koos kohalike nõustamis- ja tugiteenustega. Aadresse saate kohalikult tervishoiuasutuselt

Suitsiidikalduvuse korral võivad abiks olla ka eneseabirühmad depressiooni ja vaimuhaiguste teemadel. Aadressid ja kontaktandmed leiate Internetist.