Vaktsineerimine tuulerõugete viiruse vastu
Alates 2004. aastast on STIKO ametlikult soovitanud vaktsineerimist Varizella Zosteriga koos vaktsineerimisega mumps, leetrid ja punetised. See on elus vaktsiin, st keha moodustab aktiivselt antikehade manustatud vaktsiini vastu. Samal ajal see toodab mälu rakud, mis mäletavad, kui nad on uuesti kokku puutunud vaktsiinitaoliste struktuuridega, ja reguleerivad spetsiifilist antikehade tootmist.
Seega võib 70-90% vaktsineeritud patsientidest saada eluaegse immuunsuse. Kui vaktsineerimiskaitset aktiivse immuniseerimise vormis pole, on passiivne immuniseerimine võimalik. Sellisel juhul ei manustata patsiendile antigeene, vaid spetsiifilisi antikehade otse.
Sellise immuniseerimise puuduseks on selle puudumine mälu rakkude moodustumine ja seega ainult ajutine kaitse. Samuti ei saa passiivset immuniseerimist pärast nakatumist manustada, vaid see tuleb läbi viia ka enne kokkupuudet. Selle meetodi näidustusega patsiendid on riskikeskkonnas vaktsineerimata rasedad naised. Imikud, kellel tekib tuulerõugete infektsioon rasedus neile manustatakse ka atsükloviiri ja antikehade pärast sündi.
Varicella Zosteri nakkuse teed
Nagu juba mainitud, levib tuulerõugete viiruse viirus peamiselt õhu kaudu ja hingamisteed. Teine nakkusallikas on aga nakatumine naha kaudu. Kui villid lõhkevad, nt sagedase kriimustamise tõttu, võivad tekkida määrdumisinfektsioonid.
Kontaktisikud võivad seega nakatuda naha väikeste vigastuste või limaskestade kaudu. Seetõttu tuleks immuunsuse puudumisel vältida tihedat kontakti.
Kõik selle sarja artiklid:
