Lühiülevaade
- Mida tähendab õnnetuskoha turvamine? Õnnetuspaiga varakult teistele liiklejatele nähtavaks tegemine nt ohukolmnurga ja ohutulede abil.
- Õnnetuspaiga turvamine – tee nii: Parkige oma sõiduk võimalusel tee äärde, vajadusel lülitage ohutuled sisse, pange selga hea nähtavuse vest, rajage ohukolmnurk sündmuskohast piisavale kaugusele. õnnetus.
- Millistel juhtudel? Liiklusõnnetuste korral, aga ka muudetud kujul õnnetusjuhtumite korral kodus, ettevõtetes, koolides, lasteaedades jne (nt lülitage vool välja, lülitage masin välja).
- Riskid: Kui esmaabiandja on õnnetuskohal tähelepanematu, võib ta saada löögi mööduvalt sõidukilt.
Ettevaatust!
- Liiklusõnnetuse korral on seaduslikult kohustatud peatuma igaüks, kelle käitumine võis õnnetusele kaasa aidata. Löömine ja jooksmine on sama karistatav kui abi osutamata jätmine.
- Esmaabiandjad peaksid eelkõige mõtlema enda ohutusele, käituma õnnetuskohal rahulikult ja heaperemehelikult ning võimalusel liikuma ainult tee äärde ja/või põrkepiirde taha.
- Kui esmaabiandja hakkab vigastatut päästma või esmaabi andma ilma õnnetuspaika kindlustamata, seab ta ohtu nii ennast, õnnetust kannatanu kui ka teisi liiklejaid!
- Hädaabikõne tuleb teha ja esmaabi anda alles pärast õnnetuspaiga kindlustamist.
Kindlustage õnnetuskoht – see on esimene asi, mida peaksite liiklusõnnetuse korral esmaabiandjana tegema, kui kohapeal pole ühtegi teist esmaabi andjat ega päästeteenistust. Alles siis tuleks õnnetuskohal esmaabi anda. Õnnetuspaiga kindlustamine:
- Ole rahulik! Kui jooksed õnnetuspaigal pea ees ringi, ohustad vaid iseennast.
- Parkige oma sõiduk: võimalusel parkige sõiduk tee äärde, lülitage mootor välja ja lülitage sisse ohutuled. Viimane on eriti oluline videvikus või pimedas.
- Kaitsevest ja kaitsekindad: Kandke selga kaitsevest ja kandke kätte meditsiinilised kindad, et kaitsta end võimaliku nakatumise eest kokkupuutel vigastatud isiku(te)ga.
Autojuhid on kohustatud kandma hea nähtavuse vesti, kui nad peavad maanteel, pimealadel ja halva nähtavuse korral avarii või rikke tõttu sõidukist lahkuma. Iga auto kohta peab kaasas olema üks hea nähtavuse vest.
Õnnetuspaiga kindlustamine – edasised sammud
Kohe, kui olete õnnetuspaiga turvanud, peaksite saama sündmuskohast ülevaate. Lõppude lõpuks saate esmaabi anda ainult siis, kui teate "mis on mis". Samuti märkate võimalikke ohuallikaid ja saate need kas kõrvaldada (nt mootori välja lülitada) või jõuda ohutusse kohta.
Hädaabikõne tegemine
Nüüd helistage hädaabikõnele. Oluline on öelda:
- kus õnnetus juhtus,
- mis juhtus,
- kui palju inimesi on vigastatud,
- mis tüüpi vigastustega on tegemist ja
- kes helistab.
Ärge katkestage kõnet kohe pärast seda, vaid jääge liinile, kui teil on lisaküsimusi. Hädaabi lõpetab kõne. Ärge kartke kõnet: pääste koordinatsioonikeskuse kogenud töötajad küsitlevad teid samm-sammult ja juhendavad kõnet.
Samuti võite paluda teistel peatunud liiklejatel võtta hädaabikõne üle või hoiatada vastutulevat liiklust.
Päästke vigastatuid
Ohvrite päästmisel hoidke avanenud turvapatjadest distantsi. Need on kohe pärast kasutuselevõttu kuumad ja võivad põhjustada põletusi. Kui gaas on turvapadjast välja pääsenud, saate selle küljele lükata. Isegi kui turvapadjad õnnetuses ei avanenud, peaksite ohutuse tagamiseks hoidma distantsi. Need võivad hiljem rakenduda ja vigastada esmareageerijaid või auto kaudu katapulteeruvaid objekte.
Kaasaegsetes sõidukites on palju elektriliselt juhitavaid komponente (elektrilised aknad, reguleeritavad istmed jne). Teatud juhtudel võivad need funktsioonid aidata inimesi sõidukist välja päästa. Seejärel lülitage sõiduk välja, kuid jätke võti süütelukku.
Kontrollige, kas kannatanu jalad on kinni jäänud. Võimalusel tõmba kannatanu sõidukist välja – olenevalt õnnetuses osalenud transpordivahendist. Päästekäepidet (tuntud ka kui Rauteki käepide või Rauteki päästekang) saate kasutada ka raskemate inimeste sõidukitest päästmiseks. Kui inimene jääb sõidukisse lõksu, rääkige temaga ja rahustage teda nii palju kui võimalik. Võimalusel ärge jätke lõksu jäänud inimest üksi.
Kui olete teadvuseta, eemaldage kiiver järgmiselt: Toetage ühe käega pea tagaosa. Teise käega võtke kinni kiivri alumisest servast ja tõmmake see ettevaatlikult ära. Pead tuleb liigutada nii vähe kui võimalik. See toimib kõige paremini teise abilisega. Üks toetab pead ja kaela, teine tõmbab ülalt ettevaatlikult kiivri ära. Vältige pärast tarbetut pinget või liikumist. Esmaabi tuleks alustada alles siis, kui kiiver on maas.
Kui vigastatu lamab väljaspool sõidukit, tuleks ka ta ohutsoonist päästa, kasutades selleks ka päästekangi. Lähene kannatanule pea otsast, libista käsivarred tema pea, kaela ja selgroo alla ning siruta ettevaatlikult ülakeha. Sirutage ohver ümber ja haarake käest (ühel kehapoolel küünarnukist, teiselt randmest) ning tõmmake see üles ja ohutsoonist välja.
Andke esmaabi
Kui kannatanu on teadvuseta, kuid hingab, asetage ta lamamisasendisse. Kui nad enam ei hinga, tuleb kohe alustada elustamist (südamemassaaž ja päästehingamine).
Millal turvan õnnetuspaiga?
Seaduse järgi loetakse õnnetuse osaliseks igaüks, kelle käitumine võis õnnetusele mingil moel kaasa aidata. Iga õnnetusse sattunu on kohustatud pärast hädaabikõnet peatuma, kindlustama õnnetuspaiga, saama ülevaate õnnetuse tagajärgedest ja osutama vajalikku esmaabi.
Õnnetuskoha kindlustamine ei pruugi olla vajalik ainult liiklusõnnetuste korral, vaid ka koolis või lasteaias, kodus või tööl juhtuvate õnnetuste korral. Õnnetuskoha turvamine hõlmab näiteks elektri väljalülitamist, töötava masinate väljalülitamist ja/või kinnitamata esemete eemaldamist ohualast.
Riskide kindlustamine õnnetuskohal
Esmaabiandjana tuleks õnnetuskoha turvamisel alati mõelda enda ohutusele. Näiteks kui kõnnite ohukolmnurga püstitamise asemel mööda tee äärt, võib liikuv liiklus teid tabada. Kui te enne lähenemist ei kontrolli, kas õnnetusse sattunud sõidukil on kütus otsa saamas, võite end ähvardava plahvatuse tõttu ohtu seada.
Kannatanute päästmisel olge ettevaatlik, et te ei põletaks end avanenud turvapatjade peal. Samuti hoidke distantsi turvapatjadest, mis ei ole rakendunud. Need võivad seejärel plahvatada ja teid vigastada või auto osi läbi sõiduki katapulteerida.
