Sügelus (pruritus): Kirjeldus

Lühiülevaade

• Hooldus: nahahooldus, puuvillased kindad magamise ajal kriimustuste vältimiseks, õhulised riided, jahedad kompressid, lõõgastustehnikad, põhihaiguse ravi.
• Põhjused: allergiad, psoriaas, ekseem, parasiidid, neeru- ja maksahaigused, vere- ja lümfisüsteemi haigused, ainevahetushäired.
• Diagnostika: patsiendi küsitlus (anamnees), füüsiline läbivaatus, vereanalüüs, määrded ja koeproovid, pildistamisprotseduurid (nt ultraheli, röntgen)

Kuidas ja kus võib sügelus avalduda?

Sügelus (sügelus) vallandab soovi vastavat kohta kratsida. Nahapiirkond, mis sügeleb, tundub mõnikord normaalne, mõnel juhul on seda muutnud (naha)haigus. Kui kuue nädala pärast sügelus ei taandu, räägivad arstid kroonilisest sügelusest.

See, kas sügelus esineb näol, seljal, põlve tagaküljel, puusas või ülakehal, sõltub selle põhjusest: mõnikord on selle taga allergia või nahahaigus, näiteks neurodermatiit (atoopiline ekseem), mõnikord on tegemist seeninfektsiooniga või lihtsalt. kuiv nahk. Sõltuvalt põhjusest on sügelus erineva raskusastmega. Mõnikord esineb see päeval ja öösel, mõnikord tekib sügelus alles puhkama tulles.

Sügeluse päritolu

Pikka aega eeldati, et sügeluse vallandavad samad närvilõpmed, mis valu stiimuli. Uuemad leiud viitavad aga sellele, et tegemist on eraldiseisva närvikiudude alarühmaga, mida erutavad teatud neurotransmitterid, eelkõige histamiin ja serotoniin. Seda teesi toetab näiteks asjaolu, et opiaadid pärsivad valu, kuid vallandavad sügeluse.

Kratsimine tekitab valu stiimuleid, mis varjavad sügelust lühiajaliselt ja pakuvad leevendust. Naha mehhaanilisel stimulatsioonil eralduvad aga sõnumikandjad, mis omakorda soodustavad sügelust – tekib nõiaring. Mõjutatud isikud tajuvad mõnikord sügelev nahk põleva või kergelt valulikuna.

Sügeluse klassifikatsioon

Sügelust võib naha iseloomu järgi jagada:

• Pruritus cum materia: Sügelus põhineb juba selgelt nähtaval nahahaigusel.
• Pruritus sine materia: Sel juhul tundub nahk siiski nähtavalt terve ja muutusteta.
• Krooniliste kriimustusjälgedega kihelus: siin on nahk niivõrd kriimustatud, et pole enam näha, kas selle põhjuseks on nahahaigus.

Mis aitab sügeluse vastu?

Mida saate ise teha

Sõltumata sügeluse põhjusest – ravimit ja leevendust saate sageli luua isegi lihtsate näpunäidetega:

• Vältige naha kuivamist: Hoiduge kuivast ruumikliimast, sagedastest duššidest, vannidest, saunaskäikudest või alkoholi sisaldavatest hooldustoodetest. Kuiv nahk on sageli ka sügelev nahk.
• Vähendage ärritavaid tegureid: Väga vürtsikas toit, alkohol, stress, põnevus ja viha põhjustavad sageli sügelust. Proovige neid tegureid oma elus piirata.
• Võtke nahasõbralik vann: mitte rohkem kui 20-minutiline vann leiges vees asendab kiire dušši. Seda tehes hoiduge kuivatavate dušigeelide kasutamisest. Ärge nühkige nahka rätikuga nahahaiguste või tugevate kriimustusjälgede korral, vaid tupsutage õrnalt. Seejärel määrige uuesti losjoonidega.
• Valige õhuline riietus: kandke avaraid riideid, mis ei hõõru keha ega ärrita nahka, näiteks puuvillast.
• Pakkuge kiiret leevendust: Äkilise tugeva sügeluse korral aitavad jahedad, niisked kompressid jogurti või vähese äädikaga. Hästi sobivad ka kompressid musta teega. Kõigi niiskete kompressidega kandke pärast nahale uuesti kreemi. Karbamiidi või mentooliga vedelikud jahutavad ja niisutavad sügelevat nahka.
• Kasutage lõdvestustehnikaid: mõned meetodid, nagu autogeenne treening, progresseeruv lihaste lõdvestamine või jooga, mitte ainult ei aita vähendada stressi, vaid on mõeldud ka kriimustustest kõrvalejuhtimiseks, eriti kroonilise sügeluse korral.

Meditsiiniline ravi

Ravi sõltub alati põhihaigusest ja varieerub vastavalt.

Mis võivad olla sügeluse põhjused?

Sügelus võib olla erinevatel põhjustel. Võimalused ulatuvad putukahammustustest nahahaigusteni kuni süsteemsete haigusteni.

Nahareaktsioonid ja nahahaigused

Nahareaktsioonid (näiteks kiired temperatuurimuutused) ja nahahaigused on peamised sügeluse põhjused. Näiteks sügelusel on järgmised käivitajad:

• Neurodermatiit (atoopiline ekseem): see väljendub tugevalt sügelevates nahapiirkondades, millega mõnikord kaasneb punetus ja villid. Tüüpiline on sügelemine kätes ja kätekõverdused, samuti põlvede tagaosa. Sageli on kahjustatud ka käed, jalad ja kael.
• Psoriaas: psoriaasi korral tekivad punetavale taustale ketendavad, sügelevad nahapiirkonnad. Need arenevad eriti juuksepiiril, küünarnukkidel ja põlvedel.
• Seeninfektsioon: Nahaseene Candida nakatumine põhjustab kaenlaaluste või (naistel) rindade all naha sügelevat punetust, mis mõnikord lõhnab ebameeldivalt, eriti nahavoltides. Võimalikud on ka muud seenhaigused, näiteks kubemesamblik (tinea inguinalis). Siin sügelevad sageli reie siseosa ja kubemepiirkond.
• Parasiidid: eriti sügelised (scabies lestad) jätavad paljud inimesed unest ilma; sügelus esineb sageli õhtul ja öösel ning sooja ilmaga.
• Keskkonnategurid: putukahammustusest, taimedest, kemikaalidest või parasiitidest vabanevad toksiinid põhjustavad lisaks tugevale sügelusele sageli ka valu.
• Vesisügelus: siin tekib kipitav sügelus kokkupuutel veega või õhutemperatuuri muutustega.
• Kuiv nahk: Suvise päevituse tekkimisel tekkiv ketendus, niiskuse puudumine, duši all käimine või nahahooldustoodete kuivamine põhjustavad naha sügelust.

Need autoimmuunhaigused avalduvad erinevate sümptomitena, kuid kõigil on ühine sügelev nahk.

Siseorganite ja organsüsteemide haigused

Paljude teiste haigustega kaasneb ka sügelus:

• Neeruhaigused: suur osa raske neerupuudulikkusega patsientidest, kes saavad verepuhastust (dialüüsi), kannatavad vahetult pärast ravi tugevat üldistatud sügelust. Täpsed põhjused on siiani ebaselged.
• Kilpnäärme häired: ülekuumenenud, sügelev nahk on hüpertüreoidismi korral tavaline. Hüpotüreoidismi korral esineb sügelus harva.
• Suhkurtõbi: Närvikahjustused (neuropaatiad) ja suurenenud vastuvõtlikkus naha seeninfektsioonidele põhjustavad mõnikord diabeetikutel sügelevaid nahareaktsioone.
• HIV-nakkus: immuunpuudulikkus soodustab seente või parasiitide põhjustatud nahahaigusi, mis on silmapaistmatud, kuid millega mõnikord kaasneb tugev sügelus. Sügelemist esineb mõnikord ka viirusevastase ravi käigus.
• Muud nakkushaigused: tuulerõugete ja leetritega kaasneb sageli pidev sügelus.
• Vera polütsüteemia: vere paksenemine vererakkude liigsest moodustumisest ilmneb esmalt vesisügelusena (sügelus pärast kokkupuudet veega).
• Mõnikord kaasnevad sügelusega anorexia nervosa, gluteenitalumatus või alatoitumus.
• Neuroloogilised haigused: kesknärvisüsteemi kahjustused, nagu hulgiskleroos (kesknärvisüsteemi põletikuline haigus, millega kaasnevad halvatuse ja jäikuse sümptomid), polüneuropaatiad (perifeersete närvide kahjustused, näiteks kätes või jalgades) või viirushaigused, nagu nagu vöötohatis (vöötohatis).

Ravimid

On palju ravimeid, mis võivad põhjustada sügelust:

• Antibiootikumid
• Opiaadid
• Põletikuvastased ravimid
• Malaariavastased ravimid
• Psühhotroopsed ravimid (vaimsete haiguste raviks)
• Hormoonid
• Diureetikumid (drenaažiravimid, diureetikumid)
• Tsütostaatikumid (ained, mis pärsivad rakkude kasvu ja/või jagunemist)
• antihüpertensiivsete ravimite
• Kuld (kullaühendeid kasutatakse või kasutati näiteks reumaravis)
• Antikoagulandid

Muud sügeluse põhjused

Lisaks on naha sügelusel ka teisi põhjuseid:

• Hormonaalsed kõikumised: mõnikord esineb üldine sügelus raseduse ajal, menstruaaltsükli ajal või pärast menopausi (kliimakteriaalne).
• Vähiravi: paljudel vähipatsientidel tekib nahasügelus selliste teraapiate nagu kiiritusravi või erinevate ravimite tõttu.

Sügelemine: uuringud ja diagnoosimine

Esimene kontaktisik on nahaarst, kes tunneb ära nahamuutused ja nahahaigused. Teiste erialade arstid (nt sisearstid või psühhiaatrid) kutsutakse kohale, kui nahasügeluse põhjus ei ole “nahal selge”, vaid on kehas peidus.

Olemasolevad allergiad, pereliikmete nakatumine parasiitidega, hiljuti külastatud puhkusekohad ja ravimite võtmine annavad arstile ka olulisi vihjeid sügeluse põhjuste kohta. Märkige ka kõik muud kaebused, isegi kui need tunduvad tähtsusetud (nt pearinglus või nõrkus).

Füüsiline läbivaatus hõlmab maksa, põrna, lümfisõlmede ja neerude palpeerimist orgaaniliste haiguste tuvastamiseks.

Kui sügelev nahk ilmneb ilma nähtava põhjuseta, järgnevad täiendavad uuringud. Vereanalüüsi abil saab tuvastada muutusi maksas, sapipõies, neerudes, aga ka põletikke või muid murettekitavaid muutusi. Edasistes analüüsides kontrollib arst verd näiteks autoimmuunhaiguste suhtes.

Kui kahtlustatakse siseorganite haigust nagu maksa-, neeru- või kasvajahaigused, on sageli informatiivsed pildiuuringud nagu röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI).

Sügelus: millal pöörduda arsti poole?

Nahasügelus pärast putukahammustust või allergilist reaktsiooni on väga ebameeldiv, kuid taandub tavaliselt lühikese aja jooksul iseenesest. Need ühekordsed sündmused ei ole põhjus arsti poole pöördumiseks. Kui aga püsiv sügelemine ilmneb ikka ja jälle ilma nähtava põhjuseta, soovitatakse spetsialistil sügelust lähemalt uurida.

Üldiselt on soovitatav pöörduda arsti poole, kui:

• Sügelus esineb ebatavaliselt pikka aega ja ilma nähtava põhjuseta (kogu kehas)
• Esinevad täiendavad kaebused, nagu väsimus, väsimus või palavik
• Nahal on peale sügeluse ka muid muutusi