Mis on ülemine lõualuu?
Kahest luust koosnev ülalõua on osa näokoljust. See koosneb jässakast kehast (corpus maxillae), millel on neli pinda (facies anterior, infratemporalis, orbitalis ja nasalis) ja neli luuprotsessi (processus frontalis, zygomaticus, alveolaris ja palatinus), mis ulatuvad sellest kehast välja.
Ülalõuakeha sisaldab paarislõualuu siinust, mis on vooderdatud ripsepiteeliga ja on üks ninakõrvalkoobastest.
Ülalõualuu keha esipind.
Ülalõualuu esipinnal (facies anterior), näopinnal, on selle ülemises servas ava (foramen infraorbitale), mille kaudu liiguvad orbiidile samanimelised närv ja veresooned. Selle ava kohal, orbiidi alumises servas kinnitub lihas, mis tõstab ülemisi huuli ja ninasõõrmeid.
Eespinna alumises osas on mitu luust kõrgendikku – hambajuurte paiknemise kohad: keskmises piirkonnas lõikehamba lohk ja koerte piirkonnas koerte lohk. Siia kinnituvad ka erinevad lihased, mis liigutavad nina ja suud.
Ülemise lõualuu keha tagumine pind
Ülalõualuu tagumine pind (facies infratemporalis) on eesmisest pinnast eraldatud sigomaatilise protsessiga (vt allpool) ja esimesest purihammast ülespoole ulatuva luustikuga. Infratemporaalsel faatsiail on küürulaadne esilekutsumine (tuber maxillae) väikeste aukudega, alveolaarkanalid (foramina alveolaria), millest läbivad hambanärvid ja hambasooned.
Ülalõualuu tagumise pinna alumises osas on tarkusehammaste väljapurskekoha kohal tagumise piirkonna kohal luuline väljaulatus (ülalõualuu tuberosity). Siin on ülalõualuu hingedega ühendatud palatina luu külge. Lisaks kinnitub siia lihas, mis on oluline lõualuu sulgemiseks.
Lõualuu keha ülemine pind
Ülalõualuu ülemine pind (facies orbitalis) moodustab osaliselt silmakoopa (orbiidi) põhja. Siin on vagu, mis sulandub kanalisse infraorbitalis ja milles jooksevad samanimelised närvid ja veresooned.
Ülemise lõualuu keha sisepind.
Lõualuu sisepind (facies nasalis) moodustab osaliselt ninaõõne külgseina. Siin asub hiatus maxillaris, suur, ebakorrapäraselt ruudukujuline sissepääs ülalõuaurkasesse, mis on tagant piiratud luuse nina vaheseinaga. Selle ava all olev ala moodustab alumise ninaõõne, kus ninaõõs avaneb turbinaadi ja ninapõhja vahel. Siin on kanal, mille kaudu läbivad suulagi varustavad närvid ja veresooned.
Ülemise lõualuu sisepinna esiosa moodustab osa keskmisest ninaosast. Siin kulgeb luuline hari, kus ülalõualuu ühendub alumise turbinaadiga.
Frontaalne protsess (Processus frontalis).
Frontaalprotsess (Processus frontalis) ulatub ülemise lõualuu kehast nina kõrvale. Siia kinnituvad erinevad näolihased. Lisaks on nina külgseina ehitamisel kaasatud eesmine protsess.
Sügomaatiline protsess (Processus zygomaticus)
Sügomaatiline protsess on suunatud näo välisküljele ja ühendab ülemise lõualuu sarnase luuga.
Hamba- või alveolaarprotsess (Processus alveolaris)
Esimese purihamba taga kinnitub alveolaarprotsessi välispinnale põselihas, mis on vajalik suunurkade külili tõmbamiseks ning huulte surumiseks põskede ja hammaste vastu. Samuti muudab see lihas imemise ajal põsed jäigaks ja närimisel lükkab toitu hammaste vahele.
Alveolaarsel protsessil on käsnjas struktuur (kondiste mugulate kiht), mille trabeekulid on paigutatud nii, et närimisel hammastele avaldatav surve kandub üle ülalõualuule.
Palataalne protsess (Processus palatinus)
Ülalõualuu palatine protsess (Processus palatinus) laskub selle kehast horisontaalselt alla ja ühendab vastaskülje õmblusega (Sutura palatina mediana) ja palatine luu teise õmblusega (Sutura palatina transversa). Need luud koos moodustavad kõvasuulae suurima osa.
Palataalse protsessi alumine pind on kare ja sellel on mitu ava suulae limaskesta varustavate veresoonte ja närvide jaoks.
Ülemiste lõikehammaste taga, mõlemal küljel, on ülemises lõualuus kaks väikest kanalit, mida selles punktis nimetatakse os incisivumiks (intermaxillary). Ülemisest avausest tulev arter ja närv läbivad neid kanaleid. Esimestel eluaastatel eraldatakse see luu kahest ülemise lõualuu luust veel õmblusega.
Mis on ülemise lõualuu funktsioon?
Ülalõug ja alumine lõualuu koos hambaridadega on olulised toidu omastamiseks – iga hammustuse närimiseks ja purustamiseks. Lisaks osaleb ülemine lõualuu silmakoopa, ninaseina ja kõvasuulae ehituses.
Lõualuu siinuste ja teiste siinuste funktsioon pole veel täielikult mõistetav. Eksperdid viitavad sellele, et õhuga täidetud luuõõnsused vähendavad kolju luude raskust ja toimivad hääle resoneeriva kambrina.
Kus asub ülemine lõualuu?
Milliseid probleeme võib põhjustada ülemine lõualuu?
Lõualuu murd on tavaliselt seotud keskmise näo murruga.
Lõualuu tsüstid on lõualuu üks levinumaid haigusi. See mõjutab peamiselt mehi vanuses 20–50. Tsüstid arenevad hambasüsteemi kudedest, mis jäävad alles hammaste moodustumisel. Vedelikuga täidetud õõnsused kasvavad aeglaselt ja tõrjuvad välja ümbritsevad koed (hambad, närvid). Seetõttu tuleb need kirurgiliselt eemaldada.
Otse ülalõuakõrvalurgete põranda all on ülemise lõualuu tagumiste hammaste juured. Lõualuu põskkoopad võivad muutuda põletikuliseks nina kaudu, millega need on ühendatud kanali kaudu; mädapõletiku korral nimetatakse seda empüeemiks. Peas, ülemises lõualuus ja silmade all on valu ja survetunne. Ainsa õhukese luulamelli tõttu hambakambrite ja ülalõuaurke vahel tekib siis ka hambavalu.
Ägedat või kroonilist sinusiiti nimetatakse ülalõua põskkoopapõletikuks. See võib mõjutada ühte või mõlemat ülalõua siinust.
Lõualuu väärarengud võivad olla kaasasündinud, kuid need tulenevad ka pikaajalistest mehaanilistest mõjudest, nagu pöidla imemine, hammaste halb asend või puuduvad hambad. Kui ülemine lõualuu on liiga ettepoole, nimetatakse seda antmaksilliaks; kui see on liiga kaugel, nimetatakse seda retromaksilliaks või ülalõualuu hüpoplaasiaks. Mõlemad vormid toovad kaasa probleeme lõualuu liigesega, pingeid ja hammaste kahjustusi.
