Lühiülevaade
- Mida tähendab šoki positsioneerimine? Šokiasendis asetab esmaabiandja selili lamava kannatanu jalad peast kõrgemale. Selle eesmärk on vältida nende teadvuse kaotamist või vereringe kokkuvarisemist.
- Šokiasend toimib nii: aseta kannatanu põrandale selili, aseta jalad ülakehast/peast umbes 20–30 kraadi kõrgemale kindlale esemele (nt taburetile) või hoia üleval.
- Millistel juhtudel? Erinevat tüüpi šokkide jaoks.
- Riskid: puuduvad, välja arvatud juhul, kui põrutuspositsiooni kasutatakse valedel juhtudel (vt jaotist "Ettevaatust!").
Ettevaatust!
- Ärge kasutage šoki positsioneerimist südamest pärineva šoki korral (kardiogeenne šokk, nt südameatakk) – šokiasend koormaks südant täiendavalt!
- Ärge kasutage šokiasendit raske hüpotermia, hingamisraskuste, luumurdude, rindkere ja kõhu vigastuste või pea- ja selgroovigastuste korral! Vigastuste ja puusa kohal olevate haavade korral suurendaks põrutusasend seal verevoolu.
Kuidas põrutuspositsioneerimine töötab?
Šoki positsioneerimist (šokiasend) kasutatakse esmaabis patsiendi vereringe stabiliseerimiseks kuni kiirabi saabumiseni. Seda kasutatakse juhul, kui ohver on endiselt teadvusel.
Kuidas põrutuspositsioneerimisega edasi minna:
- Asetage tema jalad umbes 20–30 kraadi või umbes 30 sentimeetrit ülakehast/peast kõrgemale. Saate neid hoida või asetada kastile, astmele jne. See parandab aju ja teiste organite verevarustust.
- Hoia kannatanu soojas, näiteks jope või (pääste)tekiga.
- Rääkige lamava inimesega rahustavalt ja vältige temas edasise erutuse tekitamist.
- Kontrollige regulaarselt patsiendi hingamist ja pulssi, kuni kiirabi saabub.
- Püüdke peatada igasugune verejooks (nt survesidemega).
Jalgade veri voolab põrutuspositsioneerimisel tagasi keha keskele. Elutähtsad organid on seega paremini hapnikuga varustatud. Parim on panna kannatanu teki peale ja mähkida. See hoiab ära hüpotermia. Rääkige patsiendiga rahustavalt ja vältige tarbetut pinget. Kui patsient kaotab teadvuse enne kiirabi kohalejõudmist, asetage ta lamamisasendisse.
Ärge lubage patsiendil midagi süüa ega juua, kui ta on šokis.
Mis on šokk?
Arstid eristavad erinevaid šokitüüpe, sealhulgas
- Hüpovoleemiline šokk (vallandub mahu puudumisest, st raskest vedeliku/verekaotusest)
- Kardiogeenne šokk (vallandub südame ebapiisavast pumpamisvõimest, nt südameataki, müokardiidi või kopsuemboolia korral)
- Anafülaktiline šokk (raske allergiline reaktsioon)
- Septiline šokk (vere mürgituse kontekstis = sepsis)
- Neurogeenne šokk (närviga seotud vererõhu regulatsiooni ebaõnnestumise korral, nt seljaaju vigastused)
Šoki saab ära tunda selliste sümptomite järgi nagu kahvatu nahk, värisemine, värisemine, külm higi, rahutus ja ärevus. Loksus ja teadvusehäired on samuti šoki tunnused.
Vigastatud ja/või haigete inimeste puhul tuleb alati oodata šokki. Eriti väikesed lapsed võivad esialgu tunduda korras olevat, kuni nad ootamatult kokku kukuvad.
Millal teha põrutuspositsioneerimist?
Šoki positsioneerimine viiakse läbi, kui kannatanu on endiselt teadvusel ja hingab iseseisvalt. Seda peetakse üldiselt järgmistel juhtudel:
- mahupuuduse šokk (välja arvatud juhul, kui see on tingitud tugevast verejooksust keha ülaosas, kuna šokiasend suurendab seal verevoolu ja seega verekaotust)
- anafülaktiline (allergiline) šokk
- Septiline šokk
Millal ei tohiks põrutuspositsioneerimist kasutada?
Ärge kasutage põrutuspositsioneerimist
- kardiogeenne šokk ja südamehaigused üldiselt
- respiratoorne distress
- Pea ja selgroo vigastused
- Rindkere ja kõhu vigastused (tavaliselt puusa kohal olevate haavade korral)
- murtud luud
- raske hüpotermia
Šoki positsioneerimisega seotud riskid
Esmaabiandjana ei saa põrutusasendiga palju valesti teha – kui just ei kasuta seda juhtudel, kui põrutusasend pole soovitatav. Näiteks kui tõstate peast, rindkerest või kõhust veritseva patsiendi jalad üles, võib see verejooksu suurendada.
Kui asetate selgroovigastusega patsiendi šokiasendisse, võib nende liigutamine vigastust süvendada.
Kui kellelgi on tõsine alajahtumine, võib heade kavatsustega šokiasend põhjustada rohke külma vere tagasivoolu keha keskele. See võib süvendada hüpotermiat.
Šokiasend võib olla väga ohtlik ka südamest lähtuva šokiga patsientidele (kardiogeenne šokk) – jalgade ülestõstmisest tingitud suurenenud vere refluks annab täiendava koormuse pumbatavale nõrgale südamele.
