Kaks progresseerumise vormi
Hashimoto türeoidiiti nimetatakse ka krooniliseks lümfotsüütiliseks türeoidiidiks, krooniliseks Hashimoto türeoidiidiks või (harvemini) Hashimoto tõveks. Mõnikord kohtab ka termineid autoimmuunne türeoidiit, Hashimoto sündroom, Hashimoto tõbi või lühendatud nimetus Hashimoto.
See on autoimmuunhaigus. See tähendab, et patsiendi enda immuunsüsteem ründab kilpnääret. Patsiendid moodustavad nn autoantikehi, mis hävitavad nende kilpnääret. Arstid eristavad kliinilisi juhtumeid (koos sümptomitega) juhtudest, kus inimestel on veres autoantikehad, kuid kilpnäärmega siiski probleeme ei esine.
Hashimoto türeoidiidil on kaks kulgu:
- Klassikalise vormi korral kilpnääre suureneb (struuma moodustumine), kuid kaotab funktsiooni.
- Atroofilises vormis kilpnäärme kude hävib ja elund atrofeerub.
Hashimoto türeoidiidi atroofilist vormi täheldatakse sagedamini kui klassikalist vormi. Hashimoto türeoidiit põhjustab pikas perspektiivis hüpotüreoidismi.
Hashimoto türeoidiit: põhjused ja riskitegurid
Hashimoto türeoidiit on autoimmuunne kilpnäärmehaigus, mille puhul organism hakkab seni teadmata põhjustel tootma kilpnäärme valkude vastaseid antikehi. See põhjustab kilpnäärme kroonilist põletikku.
Seejärel ei tooda kahjustatud kilpnääre enam piisavalt hormoone, mille tulemuseks on hüpotüreoidism. Tegelikult on Hashimoto türeoidiit kõige levinum hüpotüreoidismi põhjus.
Hashimoto türeoidiit võib esineda perekondades. Kuigi täpne päritolu on ebaselge, näivad Hashimoto haiguse aluseks olevat geenimutatsioonid. Kui lisanduvad muud tegurid, näiteks infektsioonid (eriti C-tüüpi maksapõletik/C-hepatiit) või stress, soodustab see haiguse arengut. Liigne jood ja suitsetamine suurendavad veelgi haigestumise riski.
Tundub, et haiguse arengus mängib rolli ka sugu. Arstid eeldavad, et naissoost östrogeenid soosivad Hashimoto tõbe, samas kui progesteroon ja testosteroon takistavad seda.
Mõnikord põevad Hashimoto türeoidiidiga patsiendid ka muid autoimmuunhaigusi, nagu Addisoni tõbi, 1. tüüpi diabeet, tsöliaakia või aneemia raske vorm (kahjulik aneemia).
Hashimoto türeoidiit on levinud haigus, mis mõjutab umbes viis kuni kümme protsenti elanikkonnast, peamiselt naised (umbes üheksa korda sagedamini kui mehed). Tavaliselt ilmneb haigus vanuses 30 kuni 50 aastat.
Hashimoto türeoidiit: sümptomid
- pidev väsimus, nõrkus ja väsimus
- huvitus ja loidus
- Keskendumisprobleemid ja halb mälu
- Hoarsus
- Ülitundlikkus külma suhtes
- kõhukinnisus
- kaalutõus hoolimata muutumatutest toitumisharjumustest
- kuiv nahk ja haprad küüned
- rabedad juuksed ja suurenenud juuste väljalangemine
- tsüklihäired ja vähenenud viljakus
- vere lipiidide taseme tõus
Esialgne staadium hüpertüreoidismiga
Haiguse algstaadiumis võib patsientidel esineda ka ajutist hüpertüreoidismi. Võimalike sümptomite hulka kuuluvad:
- rahutus, närvilisus, ärrituvus, meeleolu kõikumine
- Unehäired
- südamepekslemine ja südamepekslemine (tahhükardia) kuni südame arütmiani
- kõrgenenud vererõhk
- suurenenud higistamine
- soe ja niiske nahk
Kuid need sümptomid taanduvad mõne aja pärast ja tekib hüpotüreoidism.
Hashimoto entsefalopaatia
Seoses Hashimoto türeoidiidiga võib areneda ajuhaigus. See Hashimoto entsefalopaatia põhjustab mitmeid neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi sümptomeid, nagu kognitiivsed häired, segasusseisundid, psühhoos, mööduv unisus kuni kooma, epilepsiahood ja liikumishäired (ataksia). Käivitajad on ilmselt need autoantikehad, mis ka kilpnääret põletikku tekitavad.
Hashimoto türeoidiit: diagnoos
Järgnev vereanalüüs võib tuvastada kilpnäärme talitlushäireid. Mõõdetakse kilpnäärmehormoonide T3 ja T4 ning TSH kontsentratsiooni. TSH on hüpofüüsi poolt toodetud hormoon, mis stimuleerib kilpnääret hormoone tootma. Kilpnäärmehormoonide määramise kohta veres saab täpsemalt lugeda artiklist Kilpnäärme tase.
Lisaks testitakse vereproovi kilpnäärme valkude vastaste autoantikehade suhtes. Need viitavad autoimmuunhaigusele. Paljudel Hashimoto türeoidiidiga patsientidel leitakse antikehi kahe spetsiifilise valgu vastu, muu hulgas: tüperoksidaasi (TPO) ja türeoglobuliini (Tg) vastu. Mõlemad mängivad olulist rolli kilpnäärmehormoonide tootmisel.
Kilpnäärme ultraheliuuring toetab Hashimoto diagnoosimist pildistamisprotseduurina. See on Hashimoto tüüpiline leid: kilpnääre on normaalsest väiksem ja ultraheliuuringul ühtlaselt tumeda struktuuriga.
Harvadel juhtudel teeb arst ka kilpnäärme stsintigraafia. Hashimoto türeoidiidiga patsientidel on vähenenud ainevahetus.
Peennõela biopsia abil saab arst võtta kilpnäärme koeproovi, et seda lähemalt uurida: Hashimoto türeoidiidi korral võib koest leida normaalsest oluliselt rohkem valgeid vereliblesid.
Hashimoto türeoidiit: ravi
Hashimoto tõve põhjuseid ei ravita. Tekkivast hüpotüreoidismist tulenevaid sümptomeid saab aga ravida puuduva kilpnäärmehormooni asendamisega: Patsientidele antakse kunstlikku hormooni levotüroksiini sisaldavad tabletid. See vastab T4-le ja muundatakse organismis metaboolselt aktiivsemaks T3-ks.
Kui haigus on kaasa toonud kilpnäärme suurenemise (struuma), eemaldatakse organ (või selle osad). Hashimoto entsefalopaatiat saab tavaliselt hästi ravida suure annuse kortisooniga (prednisolooniga). Kortisoon on aga Hashimoto türeoidiidi vastu kasutu.
Mõned arstid soovitavad ka seleeni võtta, kui kilpnäärme T3 ja T4 tase on normaalne. Uuringud on aga ebaselged.
Hashimotoga elamine: dieet
Suurenenud joodi tarbimine võib mängida rolli Hashimoto türeoidiidi tekkes ja samuti võib see haiguse kulgu negatiivselt mõjutada. Seetõttu peaksid Hashimoto tõvega patsiendid vältima joodi suurtes annustes.
See tähendab, et jooditablette ei tohi võtta ning toiduga joodi omastamist tuleb hoida kontrolli all. Näiteks on väga joodirikkad merekalad (nagu makrell, heeringas, pollock), merevetikad ja mereannid.
Hashimoto ravi raseduse ajal
Eksperdid soovitavad üldiselt rasedatel võtta täiendavalt joodi. See kehtib ka Hashimoto patsientide kohta, kes muidu peaksid oma jooditarbimist piirides hoidma. Kõige parem on haigetel enne toidulisandi võtmist konsulteerida oma arstiga.
Hashimoto lastel ja noorukitel
Kui Hashimoto türeoidiidiga lastel ja noorukitel tekib struuma või hüpotüreoidism, määrab arst kilpnäärmehormoonid.
Hashimoto türeoidiit: prognoos
Hashimoto türeoidiidi haiguse kulgu ei saa ennustada. Ainult harva taandub haigus spontaanselt. Oluline on regulaarselt kontrollida kilpnäärme taset. Raseduse ajal, aga ka vanemas eas hormoonivajadus muutub.
Põletiku põhjustatud kilpnäärmekoe hävimist ei saa tagasi pöörata. Hashimoto türeoidiidi käigus tekkiv hüpotüreoidism nõuab kilpnäärmehormoonide elukestvat kasutamist. Enamik patsiente tuleb sellega hästi toime ja neil pole muid piiranguid, samuti normaalne eluiga.
