Mis on kompressioonside?
Kompressioonside on mähisside, mis asetatakse ümber jala elastsete kangassidemetega. See toetab vere tagasivoolu sügavatest jalaveenidest südamesse. Koevedeliku imendumist lümfisoontesse soodustab ka kompressioonside. Eristatakse erinevaid kompressioonravi tehnikaid:
- Kompressioon Pütteri järgi
- Kompressioon Fischeri järgi
- Kompressioon terakõrva sidemega
Kompressioonsideme võib panna nii arst kui ka vastava väljaõppe saanud õenduspersonal.
Millal kompressioonsideme paigaldatakse?
Kompressioonsidemeid kasutatakse üldiselt näiteks pärast operatsioone, et vältida veepeetust (turse) ja trombide teket (tromboos). Seda kasutatakse järgmistes tähtkujudes:
- Vedeliku kogunemine kudedesse (turse)
- Veenilaiendid
- Krooniline venoosne puudulikkus
- Tromboflebiit (veenide põletik koos verehüüvete moodustumisega)
- Verehüüvete moodustumise ennetamine
- Seisund pärast verehüübeid jala süvaveenides
- Säärehaavand (ulcus cruris, "avatud jalg")
Kompressioon või kompressioonsukk?
Nii kompressioonside kui ka kompressioonsukk soodustavad venoosse vere ja lümfivedeliku tagasivoolu jalgadest kehatüvesse. Kompressioonside on algselt hea tursunud jalgade ummistuse leevendamiseks, sest see kohandub iga mähisega jala hetkeseisundiga. Kompressioonsukki saab jalga panna lihtsamalt ehk ka patsient ise. Seega kasutatakse sukki sageli pikaajalises teraapias.
Mida tehakse kompressioonravi ajal?
Kõigepealt riietub patsient lahti, et jalgu saaks ravida, ja lamab selili. Nüüd tõstab arst jala üles ja kallutab patsiendi jalalaba hüppeliigeses 90°.
Kompressioonside: mähkimistehnika Pütteri järgi
Kompressioonside: Fischeri mähkimistehnika ja teraviljakõrvaside
Fischeri mähkimistehnikas asetatakse riidest sidemed range spiraalina ümber jala, viljakõrvaside puhul aga jooksevad sidemed ümber jala kaheksanurkselt.
Kompressioonsidemete õige pealekandmine
Põhimõtteliselt tuleks kompressioonsideme peale kanda vastavalt järgmisele mustrile:
- Üksikud sidemed peavad kattuma ja olema kortsudeta.
- Hüppeliigese peaks asetsema täisnurga all.
- Kangasidemete kontaktsurve peaks vähenema jalast põlveni.
- Side ei tohiks põhjustada survepunkte, rebendeid ega valu.
- Kand peaks olema kaetud.
- Tundlikud kehapiirkonnad, nagu luulised väljaulatuvad kohad, tuleks piisavalt polsterdada imava puuvillaga.
Millised on kompressioonsidemega seotud ohud?
Liiga tiheda sideme paigaldamisel on jala verevarustus halb ja kude võib hukkuda (nekroos). Lisaks võib tekkida närvide survekahjustus. Tulemuseks on puutetundlikkuse häired, tuimus või valulik surisemine. Tüsistuste vältimiseks kontrollib arst sidet regulaarselt.
Kompressioonsideme paigaldamisel tuleks juba kontrollida, kas side surub, lõikab või valutab. Selleks kõndige veidi ringi ja kontrollige siis uuesti, ega side pole libisenud või liiga tugevasti mässitud. Jälgige kipitust või tuimust – need võivad olla märk jala ebapiisavast verevarustusest. Kui teil tekib ebamugavustunne, peate sellest kiiresti oma arsti teavitama. Kui sääre turse on aja jooksul taandunud, võib arst määrata kompressioonsideme asemel eritellimusel valmistatud kompressioonsukki.
