Tahtmatult rase – statistika
Paljudele – mõnikord väga noortele – naistele pole positiivne üllatus, kui rasedustest on positiivne. Paljud otsustavad lapse lõpuni kandmise vastu. Föderaalse statistikaameti andmetel valis 100,000. aastal abordi umbes 2020 0.9 rasedat naist. See on eelmise aastaga võrreldes väike langus (umbes XNUMX protsenti).
Abort – raske otsus
Otsus aborti teha ei ole lihtne. Lisaks meditsiinilistele aspektidele on olulised ka isiklikud, eetilised ja juriidilised küsimused. Abordid on kohati tuliste sotsiaalsete ja poliitiliste arutelude teemaks, sest naise valikuvabadus on vastuolus sündimata lapse kaitsega.
Abort Saksamaal: õiguslik olukord
Saksamaa kriminaalkoodeksi (StGB) paragrahvi 218 järgi on abort põhimõtteliselt ebaseaduslik ja karistatav, kuid jääb teatud tingimustel nn nõustamismääruse alusel karistusest vabastatuks. Samuti on võimalik rasedust katkestada meditsiinilise või kriminoloogilise näidustuse alusel – see pole siis ebaseaduslik.
Nõustamismäärus
Nõustamismäärus näeb ette, et abort jääb karistamata, kui on täidetud järgmised tingimused:
- Aborti peab taotlema rase ise (mitte näiteks naise isa või lapse isa).
- Naine peab pöörduma nõustamisele riiklikult tunnustatud nõustamiskeskusesse, vähemalt kolm päeva enne protseduuri (raseduskonflikti nõustamine).
- Konsultatsiooni ei tohi läbi viia sama arst, kes seejärel aborti teeb.
Raseduse konfliktinõustamise protseduur
Kui soovite aborti teha (olgu siis meditsiiniliselt abordipillidega või kirurgiliselt imemise teel), peate esmalt pöörduma nõustamise poole riiklikult tunnustatud kontorisse, näiteks "Pro Familiasse". Teie piirkonna tunnustatud nõustamiskeskuste kontaktandmed leiate siit.
Raseduskonfliktinõustamist saab teie soovil läbi viia anonüümselt. Nõustaja peab diskussiooni hoidma avatuna – teisisõnu ta ei tohi mõjutada teie otsust sündimata lapse poolt või vastu. Lisaks on nõustaja seotud ametisaladuse hoidmisega.
Mõnikord soovitab nõustaja rasedal enne konsultatsioonitõendi väljastamist enne konsultatsioonitõendi väljastamist rasedal uue aja kokku leppida. Siiski võib ta seda teha vaid siis, kui pärast seda on veel piisavalt aega, et seaduslikult lubatud aja jooksul (12 nädalat pärast rasestumist) rasedus katkestada, kui naine seda soovib.
Meditsiiniline või kriminoloogiline näidustus
Meditsiiniline näidustus
Abort ei ole ebaseaduslik, kui raseda elu on ohus või tema füüsilise või vaimse tervise tõsiseks kahjustamiseks ja seda ohtu ei ole võimalik vältida muul naisele mõistlikul viisil.
- Arst ei või meditsiinilist näidustust väljastada kohe pärast naisele diagnoosi teatavakstegemist, kuid mitte varem kui kolm päeva pärast seda – välja arvatud juhul, kui raseda elu on otseses ohus.
- Enne väljastamist peab arst informeerima naist abordi meditsiinilistest aspektidest ja psühhosotsiaalse nõustamise võimalusest. Arst peab andma naisele tema nõudmisel kontaktid nõustamiskeskustesse.
Kriminoloogiline näidustus
Abort ei ole ebaseaduslik ka siis, kui arsti hinnangul on rasedus tekkinud seksuaalkuriteo (vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine) tagajärjel. Kriminoloogiline näidustus kehtib alati kõigile tüdrukutele, kes rasestuvad enne 14-aastaseks saamist.
Abort: kuni võimalik?
Kui naine on tahtmatult rase, kehtivad Saksamaal trahvivaba abordi jaoks järgmised ajaperioodid:
- Abort vastavalt konsultatsioonimäärusele: viljastumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kaksteist nädalat. See vastab 14. rasedusnädalale, kui seda arvutatakse viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Aborti ei tohi teha sama arst, kelle juures naine on käinud rasedusnõustamas.
- Abort kriminoloogilisel näidustusel: viljastumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kaksteist nädalat. Aborti ei tohi teha kriminoloogilise näidustuse kinnitanud arst.
Kirurgiline või medikamentoosne abort
Meditsiiniline abort
Saksamaal on ravimiabort mifepristooni (abordipilli) toimeainega lubatud kuni 63. päevani pärast viimase menstruatsiooni esimest päeva. Seda saab teha varem kui kirurgilist aborti.
Mifepristoon pärsib hormooni progesterooni toimet, mis muuhulgas tagab raseduse säilimise. Lisaks pehmendab ja avab toimeaine emakakaela.
Umbes 95 protsendil ravi saanud naistest täidab ravimiabort oma eesmärki. Kui aga rasedus jätkub pärast ravimi kasutamist, raseduse katkemist ei ole toimunud või esineb rasket verejooksu, võib osutuda vajalikuks ravimi uuesti manustamine või operatsioon (aspiratsioon – vt allpool: „Raseduse kirurgiline katkestamine”).
Kirurgiline raseduse katkestamine
Varem tehti kirurgilist aborti tavaliselt kuretaaži abil – see tähendab lusikataolise instrumendiga, millega arst emakaõõne välja kraapis. Tüsistuste oht on aga suurem kui imemisel. Sel põhjusel ei soovitata tänapäeval enam kraapimist.
Abordi võimalikud tüsistused
Viimast võib juhtuda ka ravimabordi puhul – kui naine ei ilmu arstlikule järelkontrollile, mis on planeeritud umbes 14–21 päeva pärast ravimiabordi tegemist. Sellel vastuvõtul kontrollib arst mitte ainult seda, kas rasedus katkes plaanipäraselt, vaid ka seda, kas keha on raseduskoe täielikult eemaldanud.
Järgnev kehtib nii kirurgilise kui ka medikamentoosse abordi kohta: Kui abort kulgeb tüsistusteta, ei avalda see tavaliselt mingit mõju naise viljakusele ja võimalikule järgnevale rasedusele.
Psühholoogilised tagajärjed pärast aborti?
Pärast seda, kui raske otsus kaalub sageli kergenduse üles
Hinge erakordne olukord
Kõigele vaatamata võib abort olla hinge erandlik olukord. Teatud asjaoludel võivad psühholoogilised kaebused tekkida kohe pärast aborti. Paljudel juhtudel on see aga tingitud pigem muudest stressirohketest eluoludest (vaesus, vägivallakogemused, varasem vaimuhaigus) kui abordist endast.
Hormonaalsed muutused kehas võivad lühiajaliselt mõjuda ka hingele. Aeg-ajalt räägitakse nn abordijärgsest sündroomist (PAS). See termin tähistab abordi psühholoogilisi tagajärgi. Kuid uuringud ei ole seni suutnud anda selgeid tõendeid PAS-i kohta.
Abort: kulud
Sotsiaalselt puudustkannatavatel naistel võib olla õigus oma kulude katmisele: föderaalosariik, kus nad elavad, maksab teatud juhtudel abordi ja mis tahes vajaliku meditsiinilise järelravi eest. Avaldus selleks tuleb eelnevalt esitada naise enda haigekassasse (sh sissetulekut tõendav dokument).
Meditsiinilise või kriminoloogilise näidustuse järgi tehtud abordi korral katavad kõik kulud kohustuslikud ravikindlustused. Eraravikindlustused seevastu maksavad abordi eest enamasti ainult meditsiinilise näidustuse alusel. Võimalik abordi kulude hüvitamine kriminoloogilise näidustuse järgi tuleb igal üksikjuhul selgitada patsiendi enda eraravikindlustusega.
