Ageusia: põhjused, tüübid, ravi

Ageusia: Kirjeldus

Ageusia on termin, mida arstid kasutavad maitse tajumise ebaõnnestumise kirjeldamiseks. See üliharuldane maitsehäire (düsgeusia) vorm võib jagada kolme alatüüpi:

  • Täielik ageusia: seda mõistetakse kui maitsmisvõime täielikku kaotust, st haiged ei saa enam üldse midagi maitsta.
  • funktsionaalne ageusia: Maitsmisvõime on väga selgelt piiratud.
  • osaline ageusia: mõjutatud isikud ei taju enam teatud maitseid (nt magusat).

Üldiselt on maitsehäired harvemad kui haistmishäired. Kuid need võivad mõjutatud isikute jaoks olla äärmiselt ebameeldivad ja ängistavad. Normaalne maitsemeel on ju toidu nautimiseks vajalik.

Nii kujuneb maitse

  • Maitsepungad: need on maitse "meeleelund". Inimesel on keele ja suulae piirkonnas mitu tuhat maitsepunga. Need võimaldavad meil eristada viit erinevat maitset: magus, hapu, mõru, soolane ja umami (jaapani keeles soolane-vürtsikas).
  • spetsiifilised kraniaalnärvid: kaheteistkümnest kraniaalnärvist kolm vastutavad maitse eest (VII, X ja IX). Need kolm närviteed juhivad teavet maitsepungadest ajju.
  • Aju: Ajus maitsepungadest tulev teave läheneb, töödeldakse ja seega tajutakse seda ainult maitsena.

Milliseid maitsehäireid veel on?

Hüpogeusia

vähenenud maitsetundlikkus võrreldes noorte tervete isikutega

Hüpergeusia

ülitundlik maitsmismeel võrreldes noorte tervete isikutega

parageusia

maitseelamuste tajumise muutus (nt magusat võib tajuda kibedana)

Fantogeusia

Maitseaistingu tajumine ilma stiimuliallikata (nt seletamatu metallimaitse suus). Seda nimetatakse ka "maitsmishallutsinatsiooniks".

Ageusia: põhjused ja võimalikud haigused

Ageusia võib olla epiteelne, närviline ja/või tsentraalne. See tähendab, et mõjutatud isiku maitsetaju on häiritud vähemalt ühes kolmest maitsetaju jaamast (maitsepungad suu limaskestas – kraniaalnärvid – aju). Selle võimalikud põhjused on mitmesugused. Nende hulka kuuluvad näiteks:

  • Infektsioonid, nagu gripilaadne infektsioon (külm), gripp, sinusiit, covid-19 või suu limaskesta infektsioonid bakterite või seentega
  • Sjögreni sündroom ja muud suukuivuse põhjused
  • psühhiaatrilised haigused nagu depressioon
  • diabeet
  • hüpotüreoidism
  • maksa- ja neeruhaigused
  • ajupõletik (entsefaliit) või kraniaalnärvide põletik (neuriit)
  • Aju kasvajad
  • Traumaatiline ajukahjustus
  • Epilepsia
  • hulgiskleroos
  • Ajurakkude surmaga seotud haigused (neurodegeneratiivsed haigused), nt Alzheimeri tõbi
  • Ravimid, nt antidepressandid, kloorheksidiin (nt suuloputusvahendina suu limaskesta või igemete põletiku korral), terbinafiin (seennakkuste ravim), tsütostaatikumid (keemiaravi ravimid)
  • Kiiritusravi pea ja kaela piirkonnas, nt kõrivähi korral
  • Operatsioonid, nt kõrvaoperatsioon või palataalsete mandlite eemaldamine (tonsillektoomia)
  • kokkupuude mürgiste ainetega (sh nikotiin ja alkohol)
  • halb suuhügieen

Mõnikord ei leita maitsmishäire põhjust. Seejärel nimetatakse seda idiopaatiliseks.

Ageusia: Millal peaksite arsti poole pöörduma?

Kui maitseaisting puudub (ageusia) või on muul viisil muutunud (hüpogeusia, parageusia jne), võib see viidata varem avastamata tervisehäirele. Maitsehäire põhjustena on võimalikud nii üsna kahjutud põhjused kui ka ohtlikud haigused.

Kes kahtlustab, et tal on maitsehäire, ei tohiks kõhkleda, vaid minna perearsti juurde. Ta oskab hinnata, kas on vaja täiendavaid spetsialistide selgitusi.

Ageusia: Mida arst teeb?

Maitsehäire (näiteks ageusia) esimene kontaktpunkt on perearst. Esialgse hinnangu saab ta anda, võttes üksikasjaliku intervjuu (anamneesi) käigus patsiendi haigusloo ning tehes füüsilised ja laboratoorsed uuringud.

Vajadusel suunab ta patsiendi eriarsti – kõrva-nina-kurguarsti juurde. Sõltuvalt ageusia (kahtlustatavast) põhjusest võidakse konsulteerida ka teiste spetsialistidega, näiteks neuroloogi (närviarst) või radioloogi (röntgeni spetsialist).

Haiguslugu (anamnees)

Arsti visiidi alguses toimub patsiendi ja arsti vahel detailne arutelu, millest võib saada olulist infot maitsehäire põhjuse kohta. Teie arst esitab teile erinevaid küsimusi. Näiteks:

  • Kas te ei maitse enam üldse midagi (ageusia) või on maitseaisting muutunud mingil muul viisil?
  • Kui kaua teil maitsehäire on olnud?
  • Kas maitsehäire tekkis äkki või tekkis järk-järgult?
  • Kas maitsehäire esineb alati või ainult vahelduvalt?
  • Kas teil on lisaks maitsehäirele probleeme ka haistmisega?
  • Kas te võtate mingeid ravimeid? Kui jah, siis milliseid?
  • Kas sa suitsetad? Kas te joote alkoholi? Kui palju igal juhul ja millal?
  • Kas teil on varasemaid haigusi (nt suhkurtõbi, autoimmuunhaigused)?
  • Kas olete varem saanud peavigastuse?
  • Kas olete saanud/kas teid ravitakse vähivastase kiiritus- või keemiaraviga?
  • Kas teil on peale maitsehäirete muid sümptomeid, nagu pearinglus, nägemishäired, peavalud või sensoorsed häired kätes või jalgades?

Füüsiline läbivaatus

Järgmises etapis uurib arst põhjalikult suu, nina ja kurku. See võib tuvastada mitmeid ilmseid ageusia põhjuseid, näiteks põletikku. Lisaks palpeerib arst pea- ja kaelapiirkonna lümfisõlmi. Kui need on paistes, võib see muu hulgas viidata põletikulisele haigusele.

Kuna ageusia põhjus on mõnikord kraniaalnärvides või ajus, viib arst läbi ka orienteeriva neuroloogilise uuringu: kasutatakse lihtsaid teste, et teha kindlaks, kas kraniaalnärvis või ajufunktsioonis võib esineda puudujääke.

Maitsetestid

Klassikalise gustomeetria raames saab üksteise järel manustada erineva maitsega (magus, hapu jne) testlahuseid – näiteks tilkade kujul keelele või pihustuslahusena suhu –, et sõeluda üldist ( globaalne) maitsefunktsioon (kogu suus). Patsient peaks püüdma neid õigesti tuvastada.

Samuti on võimalik katsetada iga maitseaine lahuse erinevaid lahjendusi (kontsentratsioone). See mitte ainult ei aita kindlaks teha, kas patsient suudab tuvastada erinevaid maitseid, vaid ka määrata lahjenduse põhjal, kui hea maitseaisting konkreetse maitse puhul on (intensiivsuse hinnang).

Teine võimalus piirkondliku maitsmisvõime testimiseks on elektrogustomeetria. See hõlmab väga väikese voolu rakendamist keele pinnale. See ärritab maitsepungasid (nagu lõhna- ja maitseaine) ja kutsub seega tavaliselt esile patsiendi hapu või metallilise maitse tajumise. Seejärel määratakse iga keelepoole jaoks eraldi maitselävi – st madalaim stiimul (väikseima voolutugevuse kujul), mis kutsub esile patsiendi maitsetaju.

Edasised testid

Lisaks nendele spetsiifilistele maitsmismeele testidele on ageusia (või muu maitsehäire) põhjuse tuvastamiseks sageli vaja muid uuringuid. Nende hulka kuuluvad, kuid mitte ainult:

  • Vereanalüüsid, nt vitamiini-, tsingi- või rauavaeguse, avastamata diabeedi, maksahaiguse või infektsiooni kahtluse korral (patogeenide spetsiifiliste antikehade otsimine)
  • Sülje tootmise mõõtmine
  • keele ja suu limaskesta biopsiate (koeproovide) peenkoe (histopatoloogiline) uurimine
  • hammaste läbivaatus

Raviviisid

Maitsehäire, nagu ageusia, puhul sõltub ravi selle põhjusest. Tavaliselt nõutakse patsiendilt kannatlikkust. Maitsmissüsteemil on erakordselt kõrge võime pärast kahjustusi spontaanselt taastuda. Kui aga maitsehäire põhjus ei ole lihtne külmetus või samalaadne ajutine ja kahjutu, võib paranemine võtta kaua aega (tavaliselt kuid või isegi aastaid).

Siin on mõned näited ageusia põhjustavatest ravivõimalustest:

  • Raua- või vitamiinipuuduse korral võib arst määrata kompenseerimiseks sobivaid toidulisandeid. Kilpnäärme alatalitluse korral on vajalikud ka asenduspreparaadid – ehk hormoonpreparaadid, mis kompenseerivad kilpnäärmehormoonide puudust.
  • Kui ageusia põhjuseks on ravimid, võib raviarst soovitada võimalusel preparaadi manustamise katkestada või teisele preparaadile üle minna.
  • Kui mõni ravim on tekitanud tsingipuuduse, mis omakorda põhjustab maitsehäireid, on kasulik tsingipreparaat. Muudel maitsehäirete korral soovitatakse mõnikord ka tsinki tarbida, kuigi tõhusus pole siin alati tõestatud.
  • Kui kasvajahaigus on maitsehäire, näiteks ageusia, vallandaja, võib olla näidustatud konservatiivne ravi ravimite, kiirituse või operatsiooniga.
  • Professionaalselt tuleb ravida ka muid põhihaigusi, mis on seotud ageusia või mõne muu maitsehäirega (nt diabeet, hulgiskleroos jne).

Ageusia: Mida saate ise teha

Mõnedel funktsionaalse ageusiaga inimestel on maitsestiimulite suhtes endiselt väike jääktaju. Eriti neile võib toidu maitsestamine kasulik olla. Üldjuhul on soovitav süüa tervislikku ja mitmekülgset toitu, et vältida puudujääke, mis omakorda võivad halvendada maitsemeelt.

Kõik, kes söövad ageusia tõttu liiga vähe ja on seetõttu juba palju kaalust alla võtnud, peaksid minema toitumisnõustaja juurde.

Kõikide maitsmishäirete korral on soovitav hoiduda nikotiinist ja muudest maitsevõimet kahjustavatest ainetest. Teie arst võib teile selle kohta üksikasjalikumalt nõu anda.

Pöörake tähelepanu õigele suuhügieenile (regulaarne harjamine, hambaniidi kasutamine jne). See aitab vältida nakkusi (nt bakterite või seentega), mis võivad kahjustada limaskesta (ja seega ka maitsemeeli).