Esimesel kokkupuutel suudab immuunsüsteem klassifitseerida potentsiaalselt allergeense aine (allergeeni) ohtlikuks ja jätta selle meelde. Seda mehhanismi nimetatakse sensibiliseerimiseks. Järgmisel korral, kui puutute kokku kõnealuse allergeeniga, tekivad allergilised reaktsioonid esimest korda. Need võivad aja jooksul muutuda üha raskemaks. Kui allergiat ei ravita, võib see põhjustada ka kroonilisi sümptomeid, nagu bronhiaalastma.
Seetõttu on soovitatav allergiaid võimalikult palju ennetada – ideaaljuhul juba varajases eas. Põhjus on selles, et allergia eelsoodumus on pärilik. See tähendab, et kui isal või emal on mõni allergiline haigus (nagu heinapalavik, astma või neurodermatiit), on ka lapsel suurem risk allergiliseks muutuda. See risk on veelgi suurem, kui mõlemad vanemad on millegi suhtes allergilised – eriti kui tegemist on ka sama tüüpi allergiahaigusega (nt heinapalavik). Riskirühma (kõrgenenud allergiarisk) kuuluvad ka lapsed, kellel on allergikuid õdesid-vendi.
Esmane ennetus
Ei mingit nikotiini
Aktiivne ja passiivne suitsetamine raseduse ja rinnaga toitmise ajal ning pärast sünnitust suurendab lapsel allergiate (eriti astma) riski. Peale selle võib tubakasuits teid haigeks teha ka muul viisil, näiteks põhjustades vähki.
Seega on mitu põhjust, miks suitsuvaba keskkond on põhimõtteliselt oluline – eriti rasedatele, imetavatele emadele ja lastele.
Toitumine raseduse ja rinnaga toitmise ajal
Selle aja jooksul soovitavad eksperdid tasakaalustatud mitmekesist toitumist, mis vastab naise toitumisvajadustele. Toit peaks sisaldama köögivilju, piima ja piimatooteid (nagu jogurt ja juust), puuvilju, pähkleid, mune ja kala.
Rasedad ja imetavad naised ei pea oma toidus vältima tavalisi allergia vallandajaid (nagu lehmapiim või maapähklid) – see ei mõjuta lapse allergiaohtu.
Tervislik kehakaal
Laste astma ennetamiseks peaksid naised enne rasedust ja raseduse ajal vältima ülekaalulisust või rasvumist. Tervislik kehakaal on oluline ka lastele ja noorukitele endile: ülekaalulistel/rasvunud lastel esineb astmat sagedamini kui normaalkaalulistel.
Võimaluse korral "tavaline" kohaletoimetamine
Keisrilõikega sündinud lastel on veidi suurem risk astma tekkeks võrreldes normaalselt (vaginaalselt) sünnitatud imikutega. Vanemad peaksid seda meeles pidama, kui kaaluvad plaanilist keisrilõiget (st keisrilõiget, mis pole meditsiiniliselt vajalik).
Rinnaga
Ideaalis peaksid emad oma lapsi esimese nelja kuni kuue kuu jooksul täielikult imetama. Kui nad seejärel lisatoitu järk-järgult kasutusele võtavad, peaksid nad esialgu jätkama oma laste rinnaga toitmist.
Imetamise kestuse kohta saab täpsemalt lugeda artiklist “Kui kaua imetada?”.
Imiku piimasegu
Imikutele, keda ei saa rinnaga toita või ei saa piisavalt rinnaga toita, tuleks anda imiku piimasegu.
Esimestel elupäevadel ei tohi aga toita lehmapiimal põhinevat tööstuslikult toodetud imiku piimasegu (lehmapiima baasil valmistatud piimasegu), kui ema soovib last rinnaga toita (piima tulekuni võib kuluda paar päeva). . Selle asemel peaksid emad esimestel elupäevadel ajutiseks piimaseguks toitmiseks valima preparaadi, milles piimavalgud on tugevalt lagundatud (laialdaselt hüdrolüüsitud ravisegu) või mis sisaldab ainult valgu ehitusplokke (aminohappevalem).
Teistel loomsetel piimadel nagu kitsepiim (kasutatakse ka imiku piimasegu aluseks), lamba- või märapiim ei oma allergiat ennetavat toimet. Sama kehtib ka sojapõhiste imiku piimasegude kohta (sojatooted võivad siiski olla osa lisatoidust – olenemata allergia ennetamise eesmärgist).
Täiendav toit ja üleminek pere toitumisele
Olenevalt beebi valmisolekust peaksid emad alustama lisatoidu juurutamisega kõige varem 5. kuu algusest ja hiljemalt 7. kuu algusest.
Üldlevinud toiduallergeenide (nagu lehmapiim, maasikad) vältimine esimesel eluaastal ei too allergiate ennetamise seisukohalt kasu. Seetõttu soovitavad eksperdid seda mitte teha. Selle asemel on tõendeid selle kohta, et mitmekesine toitumine esimesel eluaastal võib kaitsta atoopiliste haiguste, nagu heinapalavik või allergiline astma, eest. Mitmekülgne toit sisaldab ka kala, piiratud koguses piima/naturaalset jogurtit (kuni 200 ml päevas) ja kanamune:
Kanamunaallergia vältimiseks soovitavad eksperdid põhjalikult kuumutatud kanamune, näiteks küpsetatud või kõvaks keedetud mune. Emad peaksid neile lisatoitu tutvustama ja oma lapsele regulaarselt andma. “Toored” kanamunad (ka munapuder!) pole aga soovitatavad.
Soovitatavad vaktsineerimised
Seetõttu tuleb kõiki lapsi vaktsineerida vastavalt kehtivatele soovitustele (sealhulgas lapsed, kellel on suurenenud allergiaoht).
Ei mingit liigset hügieeni
Liigne hügieen lapsepõlves soodustab ilmselt allergiate teket. Hügieenihüpoteesi kohaselt vajab lapse immuunsüsteem küpsemiseks mikroobe ja mustust. Seda toetab asjaolu, et talus kasvavad lapsed on vähem vastuvõtlikud allergiahaigustele.
Vältige hallitust ja siseõhu saasteaineid
Veenduge, et siseruumides (eriti magamistubades) ei tekiks hallitust. Selleks tuleks regulaarselt ventileerida, et ruumides õhuniiskus liiga kõrgele ei tõuseks.
Allergiate vältimiseks tuleks võimaluste piires vältida ka õhusaasteaineid ruumides. Siia kuuluvad lisaks tubakasuitsule ka saasteained, mis eralduvad näiteks põrandakatetest või mööblist väljudes.
Ettevaatust auto heitgaaside eest
Lämmastikoksiidid ja liiklusheidetest tulenevad väikesed osakesed võivad muu hulgas suurendada astmariski. Seetõttu peaksid lapsed (ja täiskasvanud) selliste emissioonidega võimalikult vähe kokku puutuma (nt vältige võimalusel mängimist või elamist tiheda liiklusega teede läheduses).
Teisene ennetamine
Sekundaarne ennetus on oluline kõrgendatud allergiariskiga inimestele, kes (veel) ei ole haiged (nt allergiliste vanemate beebid). Teisalt on soovitav, kui immuunsüsteem on juba sensibiliseeritud – esimene samm allergia suunas.
Hüdrolüüsitud imiku piimasegu
Paljude tootjate reklaamiväidete kohaselt on hüdrolüüsitud (hüpoallergeensed) imiku piimasegud (HA-segud) eriti kasulikud allergilise haiguse ennetamiseks ohustatud lastele. Seni aga ei saa selliseid tooteid üldiselt allergia ennetamiseks soovitada.
Selle üheks põhjuseks on see, et saadaolevad tooted erinevad oluliselt erinevates aspektides – näiteks nendes sisalduva valguallika ja valkude lagunemise poolest tootmise käigus.
Teiseks on uuringud, milles selliseid hüpoallergeenseid imiku piimasegusid uuriti, väga heterogeensed – näiteks uuringu kestuse, rühmade suuruse või tööstuse mõju osas.
Seetõttu peaksid allergiariskiga imikud kontrollima, kas saadaval on imiku piimasegu, mis on uuringutes osutunud tõhusaks allergiate ennetamisel. Seda soovitab praegune allergia ennetamise juhend.
Euroopa juhend imikute ja väikelaste toiduallergiate ennetamise kohta ei sisalda samuti soovitust hüdrolüüsitud imiku piimasegu kasutamiseks, aga ka mitte ühtegi soovitust selle vastu. Puuduvad selged tõendid selle kohta, et need imiku piimasegud võivad lastel toiduallergiaid ära hoida. Samas puuduvad ka tõendid selle kohta, et HA-toidud on lastele kahjulikud.
Riskirühma kuuluvate laste vanemad peaksid hüpoallergilise imiku piimasegu teemal nõu küsima, näiteks oma lastearstilt.
Majapidamine
Suurenenud allergiariskiga pered või lapsed ei tohiks uut kassi hankida. Siiski ei soovita olemasolevast lemmikloomast vabaneda – puuduvad tõendid selle kohta, et see mõjutaks allergiaohtu.
Kolmanda astme ennetus
Olemasolevate allergiahaiguste tertsiaarse ennetamise eesmärk on ennetada, piirata või kompenseerida haiguse ägenemist ja võimalikke tagajärgi.
Näiteks on allergilise astmaga patsientidel mõnikord kasu kliimateraapiast (nt spaas viibimine mere ääres, madalates ja kõrgetes mägedes). Kasulik võib olla ka statsionaarne taastusravi.
Allergilise riniidi korral (koos allergilise konjunktiviidiga või ilma) soovitavad eksperdid spetsiifilist immunoteraapiat, et vältida allergilise astma teket. Protseduuri nimetatakse ka hüposensibiliseerimiseks:
Arst manustab haigetele allergeeni järk-järgult suurenevaid annuseid – kas lahuse või tableti kujul keele alla (sublingvaalne immunoteraapia, SLIT) või nahaaluse süstina (süstal) (subkutaanne immunoteraapia, SCIT). Eesmärk on järk-järgult harjutada immuunsüsteemi allergia vallandajaga, et see reageeriks sellele vähem tundlikult.
Allergiline riniit (võib-olla koos allergilise konjunktiviidiga) on näiteks õietolmuallergia (heinapalavik), loomakarvade allergia ja kodutolmuallergia sümptom.
Kui olete kodutolmulestade suhtes allergiline (majatolmuallergia), peaksite jälgima, et teie kodus oleks võimalikult vähe lestasid ja lestade väljaheiteid. See tähendab näiteks järgmist:
- Vaipkattega põrandaid tuleks tolmuimejaga puhastada mitu korda nädalas, kasutades eelistatavalt spetsiaalse peentolmufiltriga seadet.
- Siledaid põrandaid tuleks niiske moppida üks või kaks korda nädalas.
Atoopilise dermatiidiga imikud, kelle perekond tarbivad regulaarselt maapähkleid, võivad olla kasulikud, kui maapähklitooteid lisatakse eakohases vormis (nt maapähklivõi) koos täiendava toiduga ja antakse seejärel regulaarselt. Maapähklid on üks toiduaineid, mis sageli vallandavad atoopilise dermatiidi ägenemisi või süvendavad sümptomeid. Arstid peaksid aga esmalt välistama maapähkliallergia, eriti mõõduka kuni raske atoopilise dermatiidiga väikelaste puhul.
Atoopilise dermatiidiga laste kolmanda taseme allergia ennetamine hõlmab ka nõuannet uut kassi mitte hankida.
