Dementsusega tegelemine: näpunäited haigetele
Dementsuse diagnoos tekitab paljudes haigestunutes hirme, muresid ja küsimusi: kui kaua ma saan enda eest hoolitseda? Kuidas peaksin toime tulema dementsuse süvenevate sümptomitega? Mida saan teha nende leevendamiseks?
Kogemus on näidanud, et dementsuse varases staadiumis saavad haiged oma igapäevaelus kõige paremini toime, kui nad on haigusest hästi informeeritud, tegelevad sellega avalikult ja otsivad vajadusel abi.
Sotsiaalsete kontaktide ja hobide hoidmine
Dementsusega hästi toimetulemiseks on oluline jääda aktiivseks. Regulaarsed kohtumised sõpradega, ekskursioonid ja hobid, mida enne diagnoosimist hariti, tuleks säilitada nii kaua kui võimalik. Aktiivsed saavad õpitut kauem säilitada ja iseseisvust treenida. Piisav aktiivsus päevasel ajal tagab ka hea une.
Samuti on mõttekas osaleda meelelahutus- või eakate rühmades. Dementsuse kaugelearenenud staadiumis peaksid haiged liituma dementsusega patsientide hooldusrühmaga.
Vaba aja planeerimisel ja korraldamisel ei tohiks mõjutatud isikud end üle pingutada: parem on tegeleda vabal ajal vähem tegevustega, kui tormata päev läbi ühe tegevuse juurest teise juurde.
Kohandage tegevusi ja õppige uusi asju
Näiteks võib eelistada lugeda novelle ja ajaleheartikleid, võtta ette kergemaid mõistatusi või hankida suuremate komponentidega lihtsamaid mudeleid.
Sellised tegevused on hea aju- ja mälutreening. Dementsusega patsiendid peaksid aga mitte ainult kinni pidama proovitud tegevustest, vaid õppima ka uusi, nagu tantsimine, musitseerimine, maalimine või puslede kokkupanek. Sama kasulikud on mängud dementsusega patsientidele, näiteks salongimängud (võimalik, et lihtsustatud kujul), pallimängud või sõnamängud (näiteks vanasõnade äraarvamine või lõpetamine).
Päeva struktureerimine
Dementsuse ja selle sümptomitega tegelemine on haigetel lihtsam, kui nad oma päeva hästi üles ehitavad. Kõikide tegevuste puhul, nagu magamine, söömine, pesemine, jalutamine, sõpradega kohtumine, sportimine jne, peaksid inimesed harjumuspäraseks võtma nii palju kui võimalik. See aitab orienteeruda ja väldib stressi.
Ole mobiilne
Õige dementsusega tegelemine võimaldab paljudel haigetel inimestel pikka aega ise majapidamist juhtida, näiteks süüa teha, poes käia, pesu pesta või aias töötada. Vajadusel saavad abi osutada lähedased või hooldajad.
Kui kõndimine ja seismine tekitavad probleeme, võivad aidata käimiskäijad ja rullujad.
Sööge tasakaalustatud toitumist ja jooge palju
Kui patsiendid ei söö tasakaalustatud toitumist ja joovad liiga vähe, võib see halvendada dementsuse sümptomeid. Seetõttu on väga oluline mitmekülgne toitumine ja piisav vedeliku tarbimine.
Mõned patsiendid kaotavad aga maitsemeele, toidunaudingu ja isu. Strateegiad selle vastu on toiduainete intensiivsem maitsestamine ja mitmekesisem menüü. Väikesed kausid puuvilja-, juurvilja- ja šokolaaditükkidega saab ka ümber kodu paigutada. See ahvatleb dementsusega patsiente ikka ja jälle selle poole sirutama. Neil, kes ei saa enam ise süüa teha, on võimalus tellida ratastel eineid.
Päevane joogikogus peaks olema vähemalt 1.5 liitrit, eelistatavalt suppide, vee, mahlade või tee kujul. Jällegi on mõttekas paigutada joogipudeleid kodus mitmesse kohta.
Näpunäiteid unustamise vastu
Dementsusega patsiendid peaksid püüdma hoida olulisi asju, mida nad sageli vajavad (võtmed, rahakott, prillid jne) alati samas kohas. Olulised telefoninumbrid ja aadressid olgu alati käeulatuses, soovitavalt nii kindlas kohas kodus kui ka käe-/rahakotis.
Kohtumised ja kuupäevad tuleks sisestada kalendrisse.
Lähedastel ja hooldajatel on kergem dementsusega toime tulla, nagu ka haigetel, kui nad teavad haiguse tüübist ja võimalikust kulgemisest. On ka teisi näpunäiteid, mis võivad parandada ja hõlbustada dementsusega patsientidega tegelemist.
Suhtle õigesti
Hea dementsuse ravi hõlmab korralikku suhtlemist patsientidega. See muutub aga haiguse edenedes aina raskemaks – patsiendid on üha unustavamad, ei mäleta enam nimesid, kuupäevi, sõnade tähendusi ning sageli sõnastavad lauseid vaid aeglaselt. See nõuab teistelt suurt mõistmist ja kannatlikkust.
Siin võivad abiks olla meeldetuletused: Väikestele paberitükkidele saab üles kirjutada näiteks teabe päevakava kohta või vastused patsientide sagedastele küsimustele (nt nädalapäev, elukoht jne). Neid märkmeid saab seejärel kleepida sagedastesse kohtadesse, nagu külmkapp või vannitoa uks.
Veel üks meeldetuletus, mis võib dementsuse korral suhtlemist hõlbustada ja edendada, on mäluraamat. Raamatusse on kleebitud fotod olulistest sündmustest ja inimestest patsiendi elust ning alla on kirjutatud lühike märge (sündmuse liik, nimi jne).
Dementsusega patsientidega vesteldes tuleks meeles pidada järgmisi suhtlusnäpunäiteid:
- Oodake kannatlikult, kuni patsient vastab küsimustele või täidab taotluse.
- Võimalusel sõnastada küsimused nii, et patsient saaks vastata “jah” või “ei”.
- Enne iga vestlust looge silmside ja pöörduge patsiendi poole nimepidi.
- Rääkige aeglaselt, selgelt ja lühikeste lausetega.
- Vältige iroonilisi või satiirilisi märkusi – dementse patsient ei saa neist tavaliselt aru.
- Korrake mitu korda olulist teavet, näiteks arsti vastuvõtule või jalutuskäigule mineku aega.
- Väldi arutelusid.
- Ignoreeri dementse inimese süüdistusi ja etteheiteid nii palju kui võimalik – sageli ei ole need mõeldud isiklikult, vaid peegeldavad vaid kannatanu hirmu, frustratsiooni ja abitust.
- Ärge pakkuge rohkem kui kahte valikut (nt toit või joogid) – kõik muu ajab dementsusega patsiendid segadusse.
Olulist mudelit dementsusega inimestega suhtlemisel nimetatakse valideerimiseks: dementsusega patsientideni püütakse jõuda nii-öelda seal, kus nad on. Inimene jätab nad oma maailma ega kahtle nende arvamustes ja seisukohtades. Seetõttu tuleb dementsusega patsienti hinnata ja tõsiselt võtta (= valideerida).
Abi nii palju kui vaja – mitte rohkem!
Siiski on parem mitte kõike patsiendi käest võtta, vaid anda talle aega asjadega ise tegelemiseks. See mitte ainult ei treeni aju, vaid hoiab ära ka dementsetel patsientidel end koheldud nagu last.
Samuti ei ole väga kasulik kannatamatult kõrval seista. Dementsusega patsiendid tunnevad end seejärel täiendava surve all.
Meelte stimuleerimine
Minevikust tuttavad lõhnad võivad äratada mälestusi, mis arvati olevat maetud. See võib olla ema parfüüm või masinaõli lõhn, kui dementsusega inimene töötas autoremonditöökojas.
Teised sensoorsed stiimulid (puudutus, maitse, nägemine) võivad samuti dementset patsienti ergutada, neile naudingut pakkuda ja mälestusi äratada.
Pakkuge endale leevendust
Kannatlikkust, jõudu, aega, mõistmist – dementsetega tegelemine on kurnav ning nõuab pereliikmetelt ja hooldajatelt palju. Regulaarne puhkus ja kergendus on seetõttu väga olulised.
