Sünonüümid
Hüperpigmentatsiooniga otsmik, hüpopigmentatsiooniga otsmik, depigmentatsiooniga otsmik, valge laiguhaigus, vitiligo
Määratlus
Mõiste “pigmendihäire” võtab kokku rea haigusi, mida iseloomustab naha värvipigmentide häiritud moodustumine. See häire võib põhjustada naha muutumist inimestel, kellel on pigmendi häired otsmikul. Nahapinna loomulikku pigmentatsiooni kontrollivad epidermise teatud rakud (melanotsüüdid).
Need epidermise rakud moodustavad pruunikas-musta värvipigmendi (melaniini), mis annab inimese nahale loomuliku värvi. Nende värvipigmentide teket stimuleerib päikesevalgus naha pinnal. Melanin põhimõtteliselt kaitsefunktsioon.
Värvipigment on mõeldud selleks, et vältida UV-kiirte tungimist epidermisse ja jõudmist sügavamatesse nahakihtidesse. Pigmendi häired ilmnevad siis, kui värvipigmentide süntees ei saa sobival viisil kulgeda. Selle tagajärjel tekivad kahjustatud isikutel lokaliseeritud või ulatuslikud värvimuutused.
Üldiselt tuleb eristada kahte erinevat vormi pigmendi häired otsmikul. Kuigi nn "hüperpigmentatsioon", mis põhineb üle melaniini, viib tumedamate nahapiirkondade tekkimiseni, hüpopigmentatsiooni iseloomustab melaniinipuudus, mis viib heledamate laikudeni. Otsmiku piirkonnas hüperpigmentatsioon nagu vanuse laigud, freckles ja nn melasma on kõige levinumad pigmentatsioonihäired.
Hüpopigmentatsioonid otsmikul on siiski suhteliselt haruldased. Pigmendihäire esinemine otsmikul ei ole haruldane. Selles kontekstis võib aga pigmendihäire erinevaid vorme täheldada peamiselt teatud vanuserühmades.
Kui frekke leidub peamiselt noortel, vanuse laigud moodustuvad ainult inimestel, kes on jõudnud 40-aastaseks. Lisaks on mõned tüüpilised pigmendihäired otsmikul soospetsiifilised. Üldiselt võib eeldada, et otsaesisel pigmendihäirel pole patoloogilist iseloomu. Sellest hoolimata kannatavad paljud kannatanud silmatorkavate kohtade all. Seetõttu on otsmiku pigmendihäire pigem koormus mõne mõjutatu enesekindlusele ja psüühikale.
