Mis on Botox?
Botox on botuliintoksiini üldnimetus. Looduses esineb seda neurotoksiinina, kuid seda kasutatakse ka (esteetilises) meditsiinis.
Nimetus Botox on nüüdseks kasutusel erinevate botuliintoksiini sisaldavate toodete sünonüümina. Tegelikult on see aga tootja kaubamärgiga kaubamärgiga kaubamärk.
Looduslikult esinev botuliintoksiin
See on neurotoksiin, mida eritab bakter Clostridium botulinum, mis põhjustab nn botulismi:
Need mürgistusnähud tekivad tavaliselt halvasti säilinud toiduainete (näiteks konservide) söömisel, millesse on kogunenud bakterimürk. See põhjustab halvatust, sealhulgas südame- ja hingamislihaseid, mis võib lõppeda surmaga. Varem olid paljud surmajuhtumid tingitud botulismist. Tänapäeval saab patsiente ravida antidootidega (antiseerumid).
Botuliintoksiin meditsiinis
Mida Botox kehas teeb?
Lihase ergutamiseks vabastab sellega seotud närv edastava aine atsetüülkoliini. See põhjustab lihaste kokkutõmbumist (kontraktsiooni).
Botoxi toime põhineb atsetüülkoliini vabanemise pöördumatul pärssimisel. Selle tulemusena ei saa lihas kokku tõmbuda – see on mõnda aega halvatud.
Millal Botoxi kasutatakse?
Väga sageli kasutatakse botuliintoksiini A – ühte seitsmest botuliintoksiini serotüübist ning kõige tugevama ja pikema toimega. Toksiini kasutatakse esteetilises meditsiinis kortsude silumiseks.
Teisest küljest leiab botuliintoksiin oma meditsiinilist rakendust eelkõige neuroloogias: Levinud kasutusalad on liikumishäired (düstoonia), mille puhul esinevad tahtmatud ja ebanormaalsed lihasliigutused, näiteks tortikollis. Botox-ravi on osutunud tõhusaks ka silmalaugude spasmide (blefarospasmi) korral.
Lisaks on Botox efektiivne higistamise vastu: hoiab ära suurenenud higistamise (hüperhidroos). Botoxi kasutatakse ka migreeni raviks, kuid seda võib süstida ainult kroonilistel juhtudel.
Mida Botoxi ravi ajal tehakse?
Botox-ravi seisneb närvimürgi süstimises (pärast kahjustatud nahapiirkonna desinfitseerimist). See ei nõua anesteesiat ja tavaliselt ei pea patsient protseduuriks paastuma.
Enne toksiini süstimist küsib arst haiguslugu ja teavitab patsienti ravi võimalikest tüsistustest ja riskidest.
Botox liikumishäirete vastu
Liikumishäirete, spasmide või värinate ravimisel süstib arst botuliintoksiini lihasesse, mida soovitakse halvata. Olenevalt haiguse ulatusest tuleb mõnikord ravida mitut lihast. Sel juhul peab arst jälgima, et Botoxi teatud koguannust ei ületataks.
Botox kortsude vastu
Lihaste kokkutõmbumise vältimiseks kasutatakse Botoxit, mis peaks siluma näiteks miimijooni. Eriti otsmikupiirkonna kulmukortsude silumiseks valivad paljud inimesed Botoxi.
Botox higistamise vastu
Botuliintoksiin A-ravi peetakse üheks kõige tõhusamaks liigse higistamise raviks. Kuna toksiin pärsib atsetüülkoliini vabanemist närvirakkudest, ei stimuleerita higinäärmeid enam tööle – patsient higistab vähem. Muide, sama põhimõte võib aidata suurenenud süljeerituse korral.
Botox migreeni vastu
Kroonilise migreeniga inimestele süstib arst botuliintoksiini vähemalt 31 kohta pea-, kaela- ja õlalihastes. Lihaste lõdvestamine ja muud põletikuvastased protsessid võivad leevendada sümptomeid ja vältida edasisi migreenihooge.
Kui kaua Botoxi efekt kestab?
Täpselt ennustada, kui kaua Botoxi efekt kestab, üldiselt teha ei saa, kuna toksiin laguneb erineva kiirusega. Lisaks moodustab keha harvadel juhtudel selle vastu antikehi, misjärel see laguneb kiiremini.
Millised on Botoxi riskid?
Liiga suur botuliintoksiini annus võib põhjustada düsfaagiat, suukuivust, peavalu, iiveldust või isegi näoilmete tugevat piiramist.
Kui toksiin satub vereringesse, tuleb kohe manustada antiseerum. Kuni antiseerumi mõjumiseni tuleb patsienti ventileerida, sest toksiin halvab hingamislihaseid.
Mida tuleb Botox-ravi ajal arvestada?
Enamasti saab Botoxi süstidega ravi läbi viia ilma probleemideta. Protseduuri ei tohi siiski kasutada neuromuskulaarsete haiguste, nagu myasthenia gravis, Lambert-Eatoni sündroom või amüotroofne lateraalskleroos (ALS) korral.
Botoxil on ka teisi vastunäidustusi: rasedus, imetamine ja allergia bakteritoksiini või mõne muu süstelahuse komponendi suhtes.
Kui pärast Botox-ravi tekib ebamugavus- või nõrkustunne, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.
