Lühiülevaade
- Mida teha lõikehaava korral? Puhastage haav, desinfitseerige, sulgege (plaastri/sidemega), võimalikud arstipoolsed täiendavad meetmed (nt haava õmblemine või liimimine, teetanuse vaktsineerimine).
- Lõikamisriskid: Rasked naha-, lihas-, kõõluste-, närvi- ja veresoontevigastused, haavainfektsioon, suur verekaotus, armistumine.
- Millal pöörduda arsti poole? Haigutavate haavaservadega sügavatele haavadele, tugevalt saastunud haavadele ja haavadele, kus verejooksu on raske peatada.
Tähelepanu!
- Kui lõikekoht veritseb väga tugevalt, võib viga saada suurem veresoon. Sellistel juhtudel peate vigastatud kehaosa lahti siduma. Seejärel kutsuge kiirabi!
Lõigatud haav: mida teha?
Kui sisselõige on vaid väike lihahaav, saate seda tavaliselt ilma probleemideta ise ravida. Kuid puhastage ja desinfitseerige haav hoolikalt. Vastasel juhul on oht, et haav nakatub. Tõsisemaid lõikehaavu peaks alati ravima arst.
Lõigatud haav: paranemisaeg
Esmaabimeetmed kärbete korral
Lõigete korral peaksite esmaabi andma, nagu on kirjeldatud siin:
- Laske väikestel haavadel veritseda: Laske väikestel haavadel enne sidumist veidi veritseda. See loputab mustuseosakesed koest välja.
- Loputage haavu: tugevalt määrdunud lõikekohti tuleb hoolikalt loputada jaheda kraaniveega.
- Verejooksu peatamine: vajutage haavale kergelt steriilset sidet viis kuni kümme minutit, kuni verejooks taandub.
- Katke haav: Väikese lõike puhul piisab tavaliselt plaastrist. Suuremaid, rohkem veritsevaid haavu tuleks ravida steriilse padja ja marli kompressiga. Vajadusel tuleb kasuks ka surveside.
- Tõstke haavatud kehaosa kõrgemale, et sisse voolaks vähem verd.
- Arsti juurde: Tugevamad verejooksud, suuremad haavad, narmendunud või haigutavate haavaservadega haavad ja tugevalt määrdunud haavad tuleb ravida arstiga!
Haavad peaksid jääma võimalikult steriilseks. Seetõttu:
- Hoiduge kodustest abinõudest, nagu jahu, või või sibulamahla kasutamine.
- Ärge puudutage haava suuga, ärge imege seda, ärge puhuge peale (“puhu ära ai”) – sülg sisaldab palju mikroobe.
- Ärge hõõruge ega pigistage haava.
Lõika sõrmele
- Puhastage ja desinfitseerige lõikekoht.
- Lõika kleeplindi tükk u. 10 cm pikk.
- Lõika paremal ja vasakul küljel riba keskele väike kolmnurk.
- Kõigepealt asetage kips sõrme ühele küljele nii, et kolmnurga väljalõiked oleksid sõrmeotsa ülaosas.
- Seejärel keera teine pool kokku ja vajuta tugevasti.
Kui lõikekoht sõrmel tuikab, on see tavaliselt infektsiooni tunnuseks.
Sõrmeots ära lõigatud
Köögiviljade lõikamisel või viilutamisel võib see juhtuda kiiresti: Sõrmeotsas haigutab sügav lõige, võib-olla on see isegi suures osas või täielikult katkenud. Tavaliselt voolab siis palju verd. Sellistel juhtudel tuleb teha järgmist:
- Steriilse kompressiga tuleks sõrmeotsa lahtine tükk tugevasti vajutada.
- Kinnitage kompress kipsi või marli sidemega.
Rebestus: riskid
Enamasti paranevad lõikehaavad probleemideta. Siiski võivad tekkida tüsistused.
Lõigatud haav: infektsioon
Kuna lõikehaava puhul on naha kaitsebarjäär katki, võivad mikroobid kergesti haava sisse tungida. Kui see põhjustab sisselõike nakatumist, ravib arst infektsiooni antibiootikume sisaldavate salvide või tablettidega.
Ravimata jätmise korral võivad haavainfektsioonid levida kudedesse või muudesse organitesse. Halvimal juhul areneb välja eluohtlik veremürgitus (sepsis).
Lõikuse korral pöörake hoolikalt tähelepanu hoiatavatele infektsiooninähtudele, nagu tugev turse, valu või haavaeritise ja mäda eritumine. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kindlasti pöörduda arsti poole!
Ulatuslikumad vigastused
Lõikehaav: millal pöörduda arsti poole?
Vaevalt veritseva pindmise lõike, mille haavaservad on lähestikku, saab desinfektsioonivahendi ja sidemete abil ise ravida. Abiks on klambriplaastrid, mis sulgevad haava pingevabalt.
Sügav, tugevalt veritsev või haigutavate haavaservadega sisselõige on seevastu põhjus arsti külastamiseks.
Arsti poole pöördumine on soovitatav ka sügava haavahaava korral, sest patsient võib vajada teetanusevastast vaktsineerimist. Seda tuleks manustada võimalikult kiiresti pärast vigastust.
Lõikehaav: arsti läbivaatus
Esiteks vestleb arst patsiendiga (või vigastatud laste puhul vanematega), et saada haiguslugu. Võimalikud küsimused, mida esitada, hõlmavad järgmist:
- Millal ja millega sa (või su laps) end lõikasid?
- Kas palavikku on tekkinud?
- Kas on kaebusi, nagu tuimus või probleemid kahjustatud kehaosa liigutamisel?
- Kas on olemas mingeid haigusi (nt diabeet – halvendab haavade paranemist)?
- Kas te (või teie laps) võtate mingeid ravimeid (nt kortisooni või muid immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid)?
Füüsiline läbivaatus
Vereanalüüs
Arst saab vereanalüüsi abil kindlaks teha, kas patsient on vigastuse tagajärjel kaotanud suures koguses verd. Infektsioon ilmneb ka verepildis: teatud vereväärtused on tavaliselt kõrgenenud, kui kehas on põletik, näiteks valgete vereliblede (leukotsüütide) arv.
Lõikehaav: ravi arsti poolt
- Lõikekoha puhastamine
- Haava niisutamine soolalahusega
- Haava sulgemine kipsi, kudede liimi, klambrite või õmblusega
- Bakteriaalse haavainfektsiooni ravi antibiootikumidega
- Teetanuse vaktsineerimine sügavate, saastunud haavade jaoks
- vajadusel vigastatud kehaosa immobiliseerimine (eriti haavainfektsiooni korral)
- vajadusel statsionaarne ravi (raskete või tugevalt nakatunud lõikehaavade korral)
- vajadusel operatsioon, nt. veresoonte, sidemete ja närvide vigastuste või väljendunud haavapõletike korral
