Eesnäärmevähk: sümptomid ja ravi

Lühiülevaade

  • Mis on eesnäärmevähk? Pahaloomuline kasvaja eesnäärmes ja üks levinumaid vähkkasvajaid meestel.
  • Sümptomid: algul sageli sümptomid puuduvad, hiljem ebaspetsiifilised sümptomid nagu valu urineerimisel ja ejakulatsioonil, veri uriinis ja/või seemnevedelikus, erektsioonihäired
  • Põhjused: pole täpselt teada; võimalikud riskitegurid on peamiselt vanem vanus ja geneetiline eelsoodumus
  • Ravi: varajases staadiumis võib-olla ainult "aktiivne jälgimine". Muidu operatsioon, keemiaravi, kiiritusravi ja/või hormoonravi.
  • Vastutav spetsialist: uroloog.
  • Prognoos: varajase diagnoosimise ja ravi korral on paranemise võimalused head. Kui vähk on juba levinud, väheneb oodatav eluiga tunduvalt.

Eesnäärmevähk: kirjeldus

Eesnäärmevähki ei tohi segi ajada eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga, mis tekib samuti tavaliselt pärast 50. eluaastat ja sageneb vanuse kasvades: 50–59-aastased on haigestunud kaks meest kümnest ja üle 70-aastased seitse meest kümnest.

Eesnäärme anatoomia ja funktsioon

Eesnääre on üks meeste suguelundeid. Selle peamine ülesanne on toota eritist, mis lisatakse seemnevedelikule ejakulatsiooni ajal. Üks selle sekretsiooni komponent on nn eesnäärmespetsiifiline antigeen ehk lühendatult PSA. See ensüüm muudab seemnevedeliku õhemaks. PSA-d toodab eranditult eesnääre. Selle määramist kasutatakse eesnäärmevähi diagnoosimiseks ja progresseerumiseks.

Eesnäärmevähk: sümptomid

  • Probleemid põie tühjendamisel, nt valu urineerimisel, nõrk või katkenud uriinivool, uriinipeetus (= võimetus põit spontaanselt tühjendada)
  • Valu ejakulatsiooni ajal, ejakulatsiooni vähenemine
  • Erektsiooniprobleemid (vähenenud erektsioon või impotentsus)
  • Veri uriinis või seemnevedelikus
  • Valu eesnäärme piirkonnas
  • Probleemid väljaheitega
  • Valu alaseljas, vaagnas, puusades või reites

Kui teil on mõni ülalnimetatud kaebustest, ei tohiks te seetõttu kohe eeldada, et teil on eesnäärme kartsinoom. Kindlasti on aga soovitatav lasta end läbi vaadata uroloogi juures. Ta võib teile öelda, kas teil on eesnäärmevähk või mitte. Kui jah, alustab ta kohe ravi, et saaksite võimalikult kiiresti terveks saada.

Eesnäärmevähk: põhjused ja riskitegurid

vanus

Vanem vanus on eesnäärmevähi kõige olulisem riskitegur. Enne 50. eluaastat ei esine eesnäärme pahaloomulist kasvajat peaaegu kunagi. Näiteks 45-aastaste vanuserühmas haigestub järgmise kümne aasta jooksul eesnäärmevähk ühel mehel 270-st. 75-aastaste rühmas juhtub seda juba ühel mehel 17-st.

Geneetiline eelsoodumus

Üldiselt on selline perekondlik eesnäärmevähk siiski haruldane – 90–95 protsenti kõigist eesnäärmevähkidest tekib tõenäoliselt "iseeneslikult" (ilma pärilike riskigeenideta).

Etnilised tegurid

Tõenäoliselt peituvad selle põhjused erinevates toitumisharjumustes (nt kõrge rasvasisaldusega loomse toitumise eelistamine USA-s vs teravilja- ja köögiviljarikas toitumine, milles on palju soja Aasias) ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Oma osa võivad mängida ka geneetilised tegurid.

Dieet, testosteroon, seks, suitsetamine, alkohol, põletikud?

Varem arvati, et meessuguhormoon testosteroon suurendab eesnäärmevähi riski. Tänapäeval peetakse seda seisukohta aegunuks. Siiski on õige, et pahaloomuline kasvaja kasvab testosteroonist sõltuval viisil. See tähendab, et testosteroon soodustab juba olemasoleva eesnäärmevähi kasvu, kuid see ei vallanda vähki.

Kummutatuks peetakse ka oletust, et seksuaalvahekord mõjutab eesnäärmevähi riski: olenemata sellest, kas mees seksib, seksib vähe või palju – praeguste uuringute kohaselt ei mõjuta see haigestumisriski.

Uuringute kohaselt võib eesnäärmevähi ja tubakatarbimise vahel olla vähemalt nõrk seos. Seda tuleb aga edasi uurida. Samuti näib olevat seos alkoholitarbimisega (vähemalt suure alkoholitarbimisega).

Eesnäärmevähk: uuringud ja diagnoosimine

Eesnäärmevähi sõeluuring

Esimene samm on intervjuu: arst küsib nii üldiste tervisekaebuste (urineerimisprobleemid, kõhukinnisus, kõrge vererõhk, erektsioonihäired jne) kui ka varasemate haiguste ja ravimite kasutamise kohta. Samuti küsib ta, kas mehe suguvõsas on teada eesnäärmevähi juhtumeid.

See tähendab, et digitaal-rektaalne uuring võib anda märke suurtest muutustest eesnäärmes. Need muutused võivad olla tingitud juba kaugelearenenud eesnäärmekartsinoomist (varajases staadiumis ei ole muutused veel tuntavad) või neil võib olla kahjutum põhjus. Seda saab selgitada ainult täiendavate uuringutega.

Eesnäärmevähi diagnoosimine

Igaüks, kes avastab endas võimalikud eesnäärmevähi sümptomid, peaks kindlasti minema arsti juurde. Õige kontaktisik eesnäärmevähi kahtluse korral on uroloog. Esmalt räägib ta patsiendiga, et saada tema haiguslugu (anamnees). Selleks võib arst küsida näiteks:

  • Kas teie peres on eesnäärme- või rinnavähi juhtumeid?
  • Kas teil on urineerimisega probleeme?
  • Kas teil on probleeme erektsiooniga?
  • Kas olete viimasel ajal tahtmatult kaalust alla võtnud?
  • Kas teil on viimasel ajal olnud palavik või öine higistamine?
  • Kuidas on teie üldine füüsiline sooritusvõime?
  • Kas teil on probleeme seedimisega?
  • Kas olete märganud verd oma uriinis või väljaheites?
  • Kas tunnete valu alaseljas ("istmikuvalu")?

Sellele järgneb digitaalne rektaalne palpatsioon (vt eespool: eesnäärmevähi sõeluuring).

PSA väärtus

Tänapäeval määratakse verest sageli lisaks palpatsiooniuuringule ka konkreetne väärtus: PSA väärtus. PSA (eesnäärme-spetsiifiline antigeen) on valk, mida moodustavad peaaegu eranditult eesnäärmerakud ja mis tavaliselt jõuab verre vaid väikestes kogustes. Kõrgenenud veresisaldus viitab seetõttu eesnäärmekoe suurenenud aktiivsusele – näiteks eesnäärmevähi korral.

PSA väärtus on vaieldamatult kasulik kontrollparameetrina eesnäärmevähi kulgu hindamisel pärast ravi. Selle kasulikkust varajasel avastamisel arutatakse aga vastuoluliselt. Põhjus on selles, et PSA väärtus tuvastab ka eesnäärme rakumuutusi, mis muidu poleks ilmselt kunagi ilmsiks tulnud ega oleks viinud eesnäärmevähi tekkeni. Seetõttu tähendab testi tulemus asjaomastele meestele asjatut psühholoogilist koormust ja asjatut kohtlemist.

Transrektaalne ultraheli (TRUS)

Lisaks rektaalsele palpatsioonile ja PSA väärtuse määramisele on eesnäärmevähi diagnoosimiseks tavaliselt vajalikud täiendavad uuringud. Nende hulka kuuluvad transrektaalne ultraheli (TRUS). Siin uuritakse eesnääret ultraheliuuringu abil pärasoole kaudu. See võimaldab arstil täpsemalt hinnata eesnäärme suurust ja kuju.

Magnetresonantstomograafia (MRI)

Magnetresonantstomograafiat (MRI) kasutatakse mõnikord kuvamisprotseduurina kahtlustatava eesnäärmevähi selgitamiseks. See annab palju üksikasjalikumaid pilte kui transrektaalne ultraheli (TRUS).

Koeproovide võtmine eesnäärmest

Kui eelnevatel uuringutel (rektaalne uuring, PSA mõõtmine, ultraheli) ilmnevad eesnäärmevähi näidustused, on järgmise sammuna eesnäärmest koeproovi võtmine ja selle üksikasjalik laboratoorne uurimine (eesnäärme biopsia). Alles siis saab kindlalt öelda, kas eesnäärmevähk on tegelikult olemas või mitte.

Puudub oht, et vähirakud paiskuvad koe eemaldamise tagajärjel laiali ümbritsevasse koesse. Kuid protseduur võib põhjustada lokaalset põletikku. Seetõttu saab patsient ennetava meetmena antibiootikume protseduuri päeval ja võib-olla veel paar päeva.

Koeproovide uurimine

Eesnäärme koeproove uurib patoloog mikroskoobi all vähirakkude tuvastamiseks (histopatoloogiline uuring). See näitab ka, mil määral on vähirakud muutunud (degenereerunud) võrreldes normaalse eesnäärmekoega.

Teine võimalus kasvaja klassifitseerimiseks on TNM-süsteem.

Eesnäärmevähk: staadium

Kui koeproovide histopatoloogiline uuring kinnitab eesnäärmevähi kahtlust, tuleb uurida kasvaja levikut organismis. Nii saab kindlaks teha, millises staadiumis eesnäärmevähk paikneb (staadium). Sellest sõltub individuaalne teraapia planeerimine.

  • Magnetresonantstomograafia (MRI): see võib visualiseerida suurenenud lümfisõlmed vaagnas - võimalik vähirakkude nakatumise märk -, aga ka kaugemaid tütarkolonisatsioone. MRI alternatiiviks on kompuutertomograafia (CT).
  • Skeleti stsintigraafia (luu stsintigraafia): selle nukleaarmeditsiini uuringuga saab tüüp teada, kas eesnäärmevähk on juba luudesse metastaseerunud.
  • Kõhuõõne ultraheliuuring: seda kasutatakse näiteks võimalike eesnäärmevähi metastaaside tuvastamiseks maksas. Ultraheli abil saab tuvastada ka võimaliku uriini staasi, mis on tingitud kasvaja survest ureetrale.

Eesnäärmevähk: klassifikatsioon

  • Seega tähistab T1 väikest eesnäärmekartsinoomi, mis ei põhjusta ebamugavust ja ei ole pildistamisel palpeeritav ega nähtav, kuid see tuvastati alles biopsiaga. Skaala teises otsas tähistab T4 kaugelearenenud kasvajat, mis on kasvanud eesnääret ümbritsevasse koesse (nt pärasoole).
  • N väärtuse jaoks on võimalikud kaks väljendit: N0 tähistab "lümfisõlmed puuduvad" ja N1 "piirkondlikud lümfisõlmed sisaldavad vähirakke".

Eesnäärmevähk: ravi

See, kuidas eesnäärmevähi ravi üksikjuhtudel välja näeb, sõltub mitmest tegurist. Otsustavad on eelkõige vähi staadium ja patsiendi vanus. Arst võtab võimalusel arvesse ka muid tegureid, nagu kaasuvad haigused ja patsiendi ravisoovid (näiteks keemiaravist keeldumine).

Kui kasvaja ei kasva või kasvab väga aeglaselt, kui see ei põhjusta mingeid sümptomeid ja kui patsient on juba kõrges eas, võib ravist esialgu loobuda ja kasvajat lihtsalt regulaarselt arsti juures kontrollida. .

Millisel teraapial on mõtet millal ja millised kõrvalmõjud võivad üksikutel ravivormidel olla, saate lugeda artiklist Eesnäärmevähk – ravi.

Eesnäärmevähk: järelhooldus

  1. Avastage eesnäärmevähi kordumine (retsidiiv) võimalikult varakult. Sellele aitavad kaasa füüsiline läbivaatus ja vereanalüüsid (nt PSA väärtuse määramine).

Jälgimine peaks algama hiljemalt 3 nädalat pärast eesnäärmevähi ravi lõpetamist. Esimesel kahel aastal peaks järelkontroll toimuma kord kvartalis ning 4. ja 5. aastal kaks korda aastas. Alates XNUMX. eluaastast on soovitatav kord aastas eesnäärmevähi jälgimine. Võimalusel peaks uuringud tegema vähihaigete ravi kogemusega uroloog (onkoloogia fookuspraksis).

Eesnäärmevähk kasvab sageli aeglaselt ja seda saab hästi ravida, mistõttu on prognoos üldiselt soodne. Siiski on ka juhtumeid, kus kasvaja levib väga kiiresti ja agressiivselt. Siis on paranemisvõimalused halvemad.

Statistika kohaselt on viis aastat pärast diagnoosimist veel elus 89 protsenti patsientidest, ülejäänud 5 protsenti on surnud eesnäärme pahaloomulise kasvaja tõttu (suhteline XNUMX-aastane elulemus). Seega on eesnäärmevähi oodatav eluiga võrreldes teiste vähiliikidega üsna hea.