Mis on fosfaat?
Fosfaat on fosforhappe sool. Seda leidub 85 protsendil luudest ja hammastest, 14 protsendil keharakkudest ja XNUMX protsendil rakkudevahelisest ruumist. Luus seostub fosfaat kaltsiumiga ja seda säilitatakse kaltsiumfosfaadina (kaltsiumfosfaat).
Lisaks on fosfaat oluline energiatarnija: rakuplasmas on energiarikkad fosfaatühendid (ATP), mis varustavad rakke keemilise reaktsiooni kaudu energiaga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Fosfaat on ka DNA komponent ja toimib happepuhvrina veres ja uriinis.
Nn parathormoon, mis moodustub kõrvalkilpnäärmetes, soodustab fosfaadi eritumist neerude kaudu. Kasvuhormoonid, kilpnäärmehormoonid, insuliin ja kortisoon vähendavad fosfaatide eritumist.
Fosfaatide metabolism on tihedalt seotud kaltsiumi ja D-vitamiini tasakaaluga. Kui veri sisaldab palju fosfaate, on see samal ajal kaltsiumivaene ja vastupidi.
Kui veres on liiga palju fosfaate, nimetatakse seda hüperfosfateemiaks. See võib põhjustada tugevat sügelust, südameklappide lupjumist või podagralaadseid liigesekaebusi.
Millal määratakse fosfaadi tase?
Arst määrab patsiendi fosfaaditaseme, kui ta kahtlustab kaltsiumi metabolismi häiret. Mõõtmine on näidustatud ka neerukivide korral. Lisaks määratakse fosfaatide tase kroonilise neerupuudulikkuse kontrolli raames, kilpnäärmeoperatsiooni järgselt, raskete seedehäirete ja alkoholi kuritarvitamise korral.
Fosfaat määratakse vereseerumist, hepariini plasmast või uriinist, mis on kogutud 24 tunni jooksul (24-tunnine uriin). Patsient peab vere võtmise ajal paastuma.
Fosfaat – normaalväärtused
|
Normaalväärtus |
||
|
Täiskasvanud |
0.84 – 1.45 mmol/l |
|
|
Lapsed |
Vastsündinud |
1.6 – 3.1 mmol/l |
|
kuni 12 kuud |
1.56 – 2.8 mmol/l |
|
|
1 - 6 aastat |
1.3 – 2.0 mmol/l |
|
|
7 - 13 aastat |
1.0 – 1.7 mmol/l |
|
|
üle 13 aasta |
0.8 – 1.5 mmol/l |
Fosfaadi normaalne vahemik 24 tunni jooksul kogutud uriinis on 16 kuni 58 mmol/24 tundi.
Millal on fosfaadi väärtus tõusnud?
Kui veres on liiga palju anorgaanilist fosfaati, nimetatakse seda hüperfosfateemiaks. Põhjuseks võivad olla järgmised tingimused:
- Neeru nõrkus (neerupuudulikkus)
- Akromegaalia (hormonaalne haigus koos kasvuhormooni ületootmisega)
- Luu kasvajad ja metastaasid (vt kasvaja markerid)
- Vererakkude lagunemine (fosfaadi vabanemine vererakkudest)
Fosfaadi tase veres tõuseb ka D-vitamiini üleannustamise korral.
Millal on fosfaadi tase langenud?
Vere fosfaatide tase väheneb:
- alkoholist loobumine kroonilise alkoholismi korral
- langetanud vere kaltsiumisisaldust
- D-vitamiini puudus
- neerude nõrkus (neerupuudulikkus)
- kunstlik toitumine (vahel)
Kõrgenenud fosfaadisisaldus uriinis võib viidata hüperparatüreoidismile.
Mida teha fosfaadiväärtuste muutumise korral?
Kui teil on fosfaadipuudus, peaksite sööma toite, mis sisaldavad palju fosfaate ja D-vitamiini. Nende hulka kuuluvad näiteks piim ja gaseeritud joogid. Hüperfosfateemia korral tuleks vastupidiselt vähendada fosfaadi ja D-vitamiini tarbimist. Fosfaatide tasakaalu reguleerimine peab aga alati toimuma arsti järelevalve all, sest fosfaadi kontsentratsioon võib muu hulgas mõjutada ka südame tööd.
