Lühiülevaade
- Mis on hallutsinatsioonid? Sensoorsed illusioonid, mida kogetakse tõelistena. Mõjutada saavad kõik meeled – kuulmine, haistmine, maitse, nägemine, kompimine. Võimalikud on erinevused intensiivsuses ja kestuses.
- Põhjused: nt unepuudus, kurnatus, sotsiaalne isoleeritus, migreen, tinnitus, silmahaigused, kõrge palavik, vedelikupuudus, hüpotermia, insult, traumaatiline ajukahjustus, epilepsia, dementsus, skisofreenia, depressioon, alkohol või muud ravimid, mürgistus, ravimid.
- Mida arst teeb? Eelintervjuu (anamnees), füüsiline läbivaatus, vajadusel vereanalüüsid ja edasised meetmed nagu kõrva-nina-kurgu- või silmauuring, neuroloogiline uuring, elektroentsefalograafia (EEG), kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI), psühholoogilised testid.
Hallutsinatsioonid: Kirjeldus
- Kuulmishallutsinatsioonid: kannatajad kuulevad kujuteldavaid helisid, näiteks susisemist, praginat või muusikat.
- Teleoloogilised hallutsinatsioonid: kuulmishallutsinatsioonide erivorm, mille puhul mõjutatud isik kuuleb kujuteldavaid hääli, näiteks käskude andmist või oletatava ohu eest hoiatamist.
- Optilised hallutsinatsioonid: mõjutatud isikud näevad näiteks valgussähvatusi või sädemeid, aga ka inimesi, loomi või objekte, mis ei ole tõelised.
- Maitsehallutsinatsioonid (maitsehallutsinatsioonid): need sensoorsed illusioonid esinevad sageli koos haistmishallutsinatsioonidega. Tavaliselt registreerib mõjutatud isik ebameeldiva (nt soolase, seebitaolise, väävli või fekaalse) lõhna.
- Keha hallutsinatsioonid (tsenesteesiad): nende sensoorsete illusioonide korral on keha tunnetus häiritud. Tüüpiline on veendumus, et siseorganid on muutunud või kaks ajupoolkera hõõruvad üksteise vastu. Üleminek keha- ja puutehallutsinatsioonide vahel on vedel.
- Kehalised hallutsinatsioonid: mõjutatud inimestel on tunne, et nende keha manipuleeritakse väljastpoolt (nt kiiritatakse või elektriseeritakse).
- Vestibulaarsed hallutsinatsioonid: kannatajatel on hõljumise või kukkumise tunne.
- Hüpnagoogilised ja hüpnopompilised hallutsinatsioonid: need enamasti visuaalsed või kuulmis-sensoorsed luulud tekivad poolune ajal uinumise ajal (hüpnagoogiline) või ärkamisel (hüpnopomp).
Hallutsinatsioonid algavad tavaliselt ootamatult. See kestab mõne tunni, päeva või nädala, kuid võib muutuda ka krooniliseks ja muutuda deliiriumiks. Selles olekus ei saa mõjutatud isik enam struktureeritult teavet vastu võtta, töödelda ega talletada. Seetõttu ei suuda nad enam orienteeruda ja asju korralikult meelde jätta ning sageli hallutsineerivad veelgi rohkem. Lisaks on ärevus, vahel ka agitatsioon, samuti äge oht endale või teistele.
Eksperdid nimetavad hallutsinoosi korduvateks hallutsinatsioonideks. Mõjutatud isiku teadvus ei ole aga kahjustatud. Üheks näiteks on alkohoolne hallutsinoos – psühhoos, millega kaasnevad tagakiusamise luulud ja tugevad hallutsinatsioonid, eriti dermatozoossed luulud, mis tekivad pikaajalise kroonilise alkoholismi korral. See viitab tundele, et väikesed putukad, ussid, parasiidid või muud kahjurid roomavad nahal ja naha all.
Erinevus pseudohallutsinatsioonidest
Erinevus pettekujutlustest
Kui hallutsinatsioonid on sensoorsed valed ettekujutused, siis luulud on valed mõtted ja uskumused, näiteks tagakiusavad luulud. Kannatajad ei saa neist lihtsalt loobuda, isegi kui kaasinimesed pakuvad neile „tõendeid vastupidise kohta”.
Hallutsinatsioonid: põhjused
Hallutsinatsioonide peamised põhjused on:
- Märkimisväärne unepuudus või täielik kurnatus.
- Sotsiaalne isolatsioon, näiteks üksikvangistus või pikaajaline viibimine madala stiimuliga keskkonnas (nt pimedas ja vaikses ruumis): Hallutsinatsioonid on keha loomulik reaktsioon väliste stiimulite puudumisele. Sensoorseid illusioone meditatiivsete harjutuste ajal (vaimne ekstaas ja nägemused) peetakse erivormideks.
- Tinnitus (helin kõrvus): kui kõrvus kostab või tormab ilma välise heliallikata, on tinnitus olemas.
- Silmahaigused, nagu võrkkesta irdumine, nägemisnärvi kahjustus või nägemiskeskuse kahjustus, võivad samuti põhjustada optilisi hallutsinatsioone, näiteks valgussähvatusi, laike, mustreid, valgus- või värvilaike.
- Kõrge palavik: kõrge palavikuga võivad tekkida hallutsinatsioonid erutuvuse, rahutuse, orienteerumise puudumisega jne.
- Hüpotermia: raske hüpotermia korral on võimalikud ka hallutsinatsioonid.
- Insult: insuldi ajal võivad tekkida hallutsinatsioonid, luulud, segasus, mälu ja teadvuse halvenemine.
- Kraniotserebraalne trauma: kolju-ajukahjustuse taustal tekivad mõnikord hallutsinatsioonid ja luulud.
- Epilepsia: mõnel juhul kaasnevad epilepsiahoogudega sensoorsed hallutsinatsioonid, nagu lõhna- ja maitsehallutsinatsioonid.
- Huntingtoni tõbi (Huntingtoni korea): Huntingtoni tõbi on pärilik, progresseeruv ajuhaigus, mis põhjustab liikumishäireid ja vaimseid muutusi. Võimalikud on ka hallutsinatsioonid ja luulud.
- Depressioon: ängistavad hallutsinatsioonid ja/või meelepetted, millega kaasneb masendus ja isu puudumine, võivad olla depressiooni tunnused.
- Alkoholi kuritarvitamine: alkoholimürgistuse ajal võivad tekkida hallutsinatsioonid (eriti kuulmis-sensoorsed luulud) ja luulud. Alkoholi kuritarvitajatel võivad võõrutuse ajal tekkida hallutsinatsioonid.
- Mürgistus: silmatorkavalt laienenud pupillidega seotud hallutsinatsioonid ja luulud näitavad mürgistust, näiteks belladonna või daturaga. Nende taimede osi tarbitakse mõnikord hallutsinogeensete ravimitena või lapsed söövad neid kogemata.
Hallutsinatsioonid: millal on vaja arsti poole pöörduda?
Sensoorsed illusioonid, mis tekivad näiteks tugeva unepuuduse korral, ei vaja üldjuhul arstiabi. Muidu tuleks aga hallutsinatsioonide korral alati arstiga nõu pidada, et selgitada võimalikku põhjust. See kehtib eriti järgmistel juhtudel:
- Hallutsinatsioonid ja luulud ravimite võtmise ajal: Rääkige viivitamatult raviarstiga.
- Silmatorkavalt laienenud pupillidega hallutsinatsioonid ja luulud: mürgistuse kahtlus (nt datura või belladonnaga)! Helistage viivitamatult kiirabiarstile ja ärge jätke haiget üksi!
- Hallutsinatsioonid (nagu väikesed loomad nahal) ja luulud koos äreva rahutuse või agitatsiooniga, segasusseisundiga, halvenenud mäluga ja võib-olla ka teadvuse, higistamise ja värisemisega: ägeda orgaanilise psühhoosi ja deliiriumi kahtlus alkoholist võõrutuse, kõrge palaviku, hüpotermia, insult, entsefaliit jne. Helistage kiirabiarstile ja ärge jätke haiget üksi.
Hallutsinatsioonid: mida arst teeb?
Esmalt küsib arst patsiendilt üksikasjalikult haiguslugu (anamneesi). Oluline on näiteks see, millal ja kui sageli hallutsinatsioonid esinevad ning mis tüüpi need on. See teave, võimalusel koos erinevate uuringutega, aitab arstil kindlaks teha hallutsinatsioonide põhjuse.
- Füüsiline läbivaatus on rutiinne, kui keegi tuleb arsti juurde ebamääraste kaebustega, nagu hallutsinatsioonid.
- ENT arstlik läbivaatus on oluline, kui keegi kuuleb helisid, mida ei ole (kahtlustatakse tinnitust).
- Oftalmoloogiline läbivaatus on vajalik, kui teatud silmahaigused või nägemisnärvi või nägemiskeskuse kahjustused võivad põhjustada optilisi hallutsinatsioone.
- Närviteede neuroloogiline uuring võib olla informatiivne, kui hallutsinatsioonide võimalikuks põhjuseks on näiteks migreen, insult, epilepsia või ajupõletik.
- Kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI) võivad olla abiks insuldi, entsefaliidi, traumaatilise ajukahjustuse või dementsuse kahtluse korral.
- Ajupõletiku tuvastamiseks või välistamiseks kasutatakse seljaajust võetud tserebrospinaalvedeliku (CSF) uuringut (CSF punktsioon).
Hallutsinatsioonid: mida saate ise teha
Hallutsinatsioonid on tavaliselt arsti juhtumid ja nõuavad põhihaiguse ravi. Kui aga sensoorsete pettekujutluste põhjuseks on väljendunud unepuudus ja täielik kurnatus, saate ise midagi ette võtta: magada korralikult välja ja puhata ning hallutsinatsioonid kaovad.
