Lühiülevaade
- Põhjused: stress, valesti paigutatud hambad või lõualuud, liiga suured kroonid või täidised, liiga palju alkoholi või kofeiini, teatud ravimid, haigusseisundid, nagu rahutute jalgade sündroom, öised hingamispausid, vereringehäired, ajuverejooks, epilepsia, Huntingtoni tõbi, Parkinsoni tõbi.
- Sümptomid: rütmiline, tahtmatu hammaste kiristamine, sageli koos krigistamise, närimislaadsete liigutustega. Tavaliselt öösel, kuid mõnikord ka päeval. Võimalikud kaasnevad sümptomid: lihaspinge koos peavaluga, kaelavalu, lõualuu valu, näovalu. Valulikud, poorsed hambad, tõsine hambakahjustus kuni hamba väljalangemiseni.
- Ravi: olenevalt põhjusest nt liiga suurte kroonide või täidiste korrigeerimine, hammustuslahas, lõdvestus- ja lõdvestusharjutused stressist tingitud hammaste krigistamise korral, füsioteraapia ja vajadusel lühiajaline valuvaigistite ja/või lihaseid lõdvestavate ravimite kasutamine, psühhoteraapia sügavamal peituvate psühholoogiliste stressorite puhul, biotagasiside protseduurid.
- Prognoos: Varajase ravi korral on prognoos hea. Seejärel saab tavaliselt vältida (rasket) hilisemat hammaste kahjustust.
Hammaste krigistamine: põhjused
Hammaste krigistamise (bruksismi) peamised põhjused on:
- Stress: iga teine inimene reageerib professionaalsele või isiklikule ülepingele ajutise hammaste krigistamisega. Kuid ainult ühel viiest tekib krooniline probleem.
- Häiritud hambumus: kui lõualuude oklusioon on häiritud, võib järgneda hammaste krigistamine. Sellised lõualuuprobleemid võivad vallandada nii valesti asetatud hambad kui ka kroonid või täidised, mis ei sobi. Teine põhjus on hammaste väljakasvamine. See juhtub näiteks siis, kui inimene kaotab hamba. Vastav vaste (vastaslõualuus) ei kohta siis enam vastupanu ja võib takistamatult kasvada – tagajärjeks on ülemise ja alumise lõualuu vaheline hambumushäire, millega sageli kaasneb hammaste krigistamine.
- Haigused: mõnikord on hammaste krigistamise taga sellised haigused nagu rahutute jalgade sündroom (rahutute jalgade sündroom), obstruktiivne uneapnoe (öised hingamispausid), verevoolu vähenemine (isheemia), ajuverejooks, öine epilepsia, Huntingtoni korea, Parkinsoni sündroom.
Kui hammaste krigistamise selget meditsiinilist põhjust ei leita, on haigusseisund primaarne bruksism. Sel juhul võib oma rolli mängida stress. Arstid räägivad sekundaarsest bruksismist, kui on võimalik tuvastada konkreetne hammaste krigistamise vallandaja, näiteks neuroloogiline või psühhiaatriline häire, unehäired või ravimid.
Hammaste krigistamine: beebi ja laps
Umbes pooled beebidest hakkavad hambaid krigistama kümne kuu vanuselt. See ei ole põhjust muretsemiseks, sest nii joonduvad või “lihvitakse” uued piimahambad. Kui viimane piimahammas on välja kukkunud, kaob tavaliselt ka bruksism.
Lisateavet selle teema kohta saate lugeda meie artiklist “Laste ja imikute hammaste krigistamine”.
Hammaste krigistamine: sümptomid
Kui inimesed krigistavad hambaid (bruksism), suruvad nad tahtmatult kokku ülemise ja alumise lõualuu hambad, taotlemata funktsionaalset eesmärki (nt närimine). Võib esineda ka rütmilisi, lihvimis- ja närimislaadseid liigutusi.
Hammaste krigistamise juures saatuslik asi: hammastele ja lõualuu liigestele avaldatakse väga tugevat survet. Võimalik on kuni 480 kilogrammi ruutsentimeetri kohta (kg/cm2) – see on kümme korda suurem kui närimisel tekkiv rõhk! Ja need tohutud jõud ei koorma hambaid ja lõualuid ainult lühiajaliselt – hammaste krigistamine võib kesta kuni 45 minutit päevas.
See tohutu koormus kulutab jäädavalt emaili ja paljastab dentiini (hamba luu) koos närviteedega. Tulemuseks on valutundlikud, üha poorsemad hambad.
Hammaste krigistamine une ajal ja päeval
Enamik haigeid krigistab magamise ajal hambaid. Arstid räägivad siis öisest bruksismist või une bruksismist.
Vähem levinud on päevane bruksism (ärkvel bruksism) ehk hammaste krigistamine päeva jooksul. Sel juhul surutakse lõuad tavaliselt ainult tugevalt kokku, ilma hambaid krigistamata.
Tsentriline ja ekstsentriline bruksism
Mõned inimesed suruvad alateadlikult väga kõvasti hambaid kokku. Selle keskse bruksismi korral mõjuvad hammastele ja lõualuu liigestele ülitugevad jõud.
Ekstsentrilise bruksismi korral hõõrutakse hambaid üksteise vastu, mis tekitab enam-vähem tugevat krigistamist.
Hammaste krigistamine: mis aitab?
Kui ükski neist ei aita, pidage nõu oma arsti või hambaarstiga. Ta annab teile nõu sobiva ravi valikul. Kui hammaste krigistamise põhjuseks on näiteks liiga suur kroon või täidis, saab hambaarst selle maha lihvida ja seeläbi bruksismi lihtsalt kõrvaldada. Hammustuslahas kaitseb hambaid hõõrdumise ja edasiste kahjustuste eest. Kui hammaste krigistamise vallandab haigusseisund (nt rahutute jalgade sündroom), tuleb seda vastavalt ravida.
Allpool saate rohkem teada hammaste krigistamise oluliste ravivõimaluste kohta.
Lõdvestusharjutused
Stressist tingitud hammaste krigistamise puhul tasuks proovida ka lõõgastusmeetodeid. See võib vähendada sisemist pinget ja takistada hammaste krigistamist. Harjutused võivad aidata ka hammaste krigistamisega seotud peavalude ja lõualuuvalu vastu.
Tõestatud meetodid stressi vähendamiseks on järgmised:
- Autogeenne koolitus
- Progressiivne lihaste lõdvestamine Jakobseni järgi
Hammustuse lahas
Hammustuslahas (oklusaallahas) paigaldab hambaarst individuaalselt. See takistab hammaste vahelist otsekontakti allahammustamisel, kaitstes nii hamba struktuuri ja parodonti, ning aitab kaasa ülemiste ja alumiste lõualuude pingevabale asendile.
Näpunäide: laske oma hambaarstil regulaarselt (iga kuue kuu järel) oma hambaid kontrollida. Nii on võimalik varakult avastada hammaste kahjustusi.
Füsioteraapia
Ravim
Teatud juhtudel on hammaste krigistamise korral kasulikud valuvaigistavad ravimid või lihasrelaksandid. Neid tuleks siiski kasutada vaid lühikest aega.
Psühhoteraapia
Sageli põhjustab stress hammaste krigistamise. Kui sellel stressil on sügavamad psühholoogilised põhjused, võib aidata psühhoteraapia, lisaks lõdvestusharjutused nagu autogeenne treening või progresseeruv lihaste lõdvestamine Jakobseni sõnul.
Biotagasiside protseduurid
Biotagasiside meetodid on tõhusad ka hammaste krigistamise korral. Elektrooniliste seadmete abil õpivad inimesed teadvustama teadvustamata füüsilisi protsesse nagu hammaste krigistamine. See võimaldab neid vabatahtlikult kontrollida – näiteks lõualihaseid teadlikult lõdvestades.
Hammaste krigistamine: diagnoos
Hambaarst kontrollib, kui väljendunud on bruksism ja kui suures ulatuses on hambad juba kahjustatud. Bruksismi tunnuste hulka kuuluvad:
- survetundlikud närimislihased
- hambajäljed keelel ja põsel
- siledad poleeritud oklusaalpinnad
- hambaemaili praod ja kiibid
- hambastruktuuri, hambakaelte ja intsisaalservade lõhestamine
- valu suhtes tundlikud hambad
Hammaste krigistamine: prognoos
Enamikku bruksismi põdejaid saab hästi aidata. Prognoos on seda parem, mida varem hammaste krigistamist ravitakse. Kui ootate liiga kaua, on tõsine hambakahjustus ja sellega kaasnevad sümptomid nagu valu ja pinge tavaliselt vältimatud. Seetõttu peaksite hammaste krigistamise kahtluse korral kohe midagi ette võtma. Mõnikord piisab lihtsatest lõdvestusharjutustest, et hammaste krigistamine kontrolli alla saada. Kui ei, siis võtke ühendust oma arsti või hambaarstiga.
