Istumisvann: millal seda kasutatakse?

Mis on istumisvann?

Istumisvann on üks balneoteraapia (vanniteraapia) vorm, st vannide meditsiiniline rakendamine, kasutades looduslikke aineid nagu tervendav vesi või tervendav maa. Balneoteraapia on vesiravi haru.

Istumisvanni ajal istub patsient vannis nii, et vees on ainult alakeha. Vee temperatuur ja kõik vannis kasutatavad lisandid sõltuvad ravitavatest kaebustest. Keskendutakse suguelundite ja pärakupiirkonna ning ümbritseva naha haigustele. Siin võib istumisvann toetada muid ravimeetmeid.

Enne istumisvanni kasutamist paluge oma arstil oma sümptomeid selgitada. Ta saab kindlaks teha põhjuse ja hinnata, kas istumisvann on raviks sobiv.

Millal peaksite istumisvanni kasutama?

Sõltuvalt vee temperatuurist sobib istumisvann erinevate kaebuste raviks.

Soe istumisvann

Soe istumisvann võib ainuüksi veetemperatuuri tõttu suurendada vereringet ja lõdvestada lihaseid. Olenevalt vannilisandist võib lisanduda ka muid toimeid, näiteks põletikuvastast või nahka ja limaskesti hooldavat toimet. Soe istumisvann on üldiselt sobiv

  • hemorroidid
  • Rebendid päraku nahas/limaskestas (pärakulõhed)
  • Sügelus suguelundite või päraku piirkonnas
  • Tsüstiit, eriti kui see põhjustab uriinipeetust ja valu
  • psoriaas
  • Mähkmedermatiit ja mähkmelööve

Temperatuuri tõstev istumisvann

Temperatuuri tõstev istumisvann on abiks

  • pärakulõhed
  • kõhukinnisus
  • Korduv põie- või eesnäärmepõletik
  • Ärritatud põis (üleaktiivne põis koos sagedase urineerimistungiga)
  • Neeru- ja soolekoolikud ning neerukivid
  • Valu koksiuksis ja lihaspinge
  • Menstruatsioonikrambid (sealhulgas liiga rasked või puudulikud menstruatsioonid)

Külmad istumisvannid on suhteliselt ebameeldivad ja neid kasutatakse tänapäeval harva.

Mida sa istumisvanniga teed?

Istumisvannis on veega kaetud ainult alakõhtu ja reiepõhi. Spetsiaalsed istumisvannid (nt tualettruumi vahetükina) muudavad selle asendi lihtsamaks. Need on saadaval sanitaarseadmete jaemüüjatelt.

Põhimõtteliselt on aga istumisvann võimalik ka tavalises vannis: toeta seljaga vastu vanni äärt ja tõsta jalad üles, näiteks dušitaburile. Väikelastele sobib istumisvanniks kraanikauss või suur kauss.

Istumisvanni ajal tuleks keha väljaspool vett hoida soojas (nt vannilina, teki, sokkidega). Vee temperatuuri ja vanni kestuse kohta kehtivad järgmised soovitused:

  • Temperatuuri tõstva istumisvanniga lisatakse pealekandmise ajal üha rohkem sooja vett, nii et temperatuur tõuseb aeglaselt 36 °C-lt 40 °C-ni. Ka siin kestab vann kümme kuni 15 minutit.
  • Külmade istumisvannide jaoks valitakse veetemperatuur umbes 18 °C. Kasutamise kestus on oluliselt lühem kui soojade istumisvannide puhul.

Kohe pärast sooja või temperatuuri tõstvat istumisvanni võid end korraks külma veega jahutada.

Lisandid istumisvannile

Võimalikud vannilisandid on kummel, tammekoor ja muud ravimtaimed. Küll aga saab kasutada ka teisi lisandeid, näiteks nn kaaliumpermanganaadi istumisvann. Otsustavaks teguriks on see, milliseid kaebusi ravida. Näited:

  • Kummeliõied: põletikuvastane, antibakteriaalne ja soodustab haavade paranemist. Abiks erinevate põletikuliste nahamuutuste korral, näiteks naiste välissuguelundite piirkonnas (vulviit).
  • Tammekoore ekstrakt: selles sisalduvatel tanniinidel on kudesid kokkutõmbav toime. Aitab nii kergete nahapõletike kui ka põletuse, nõre ja sügeluse korral, näiteks hemorroidide korral.
  • Hamamelis (lehed või koor): kokkutõmbav, põletikuvastane ja valuvaigistav, nt hemorroidide puhul.
  • Kaaliumpermanganaat: desinfitseeriv ja sügelusvastane. Sageli ette nähtud mähkmedermatiidi korral

Näide: istumisvann mähkmedermatiidi korral

Istumisvanni mähkmedermatiidiga (mähkme ümbritseva naha põletik) põdevatele lastele saab valmistada järgmiselt:

  • tammekooreekstraktiga: vala 25–50 grammile liiter keeva veega, lase veerand tundi tõmmata ja lisa seejärel tõmmis vannivette.
  • pansikarohuga: Leotage kaks kuni kolm supilusikatäit ühes liitris keevas vees ja lisage seejärel vannivette.
  • kummeliga: Leotage 25 grammi kummeliõisi liitris kuumas vees ja lisage vannivette (võimalik, et koos 10–20 ml kummelitinktuuriga).

Millised on istumisvanni riskid?

Sõltuvalt teie põhiseadusest koormavad istumisvannid teie vereringet. Olemasolevate südame-veresoonkonna haiguste korral võivad isegi väikesed pulsi- ja vererõhu muutused olla ohtlikud. Jalade tõstmine istumisvanni ajal võib samuti avaldada negatiivset mõju südame-veresoonkonna süsteemile. Kui teil on südame-veresoonkonna haigus (nt südamepuudulikkus), peate enne istumisvanni kasutamist konsulteerima oma arstiga. Ta võib tungivalt soovitada teil istumisvanni mitte kasutada.

Kui teil on hemorroidid, ei tohiks vannivesi olla liiga kuum!

Valesti valitud temperatuurid – st liiga kuum või liiga külm veetemperatuur – võivad põhjustada nahaärritust.

Vannilisandid võivad nahka ärritada ja põhjustada allergilisi reaktsioone.

Pärast istumisvanni tuleks end täielikult kuivatada ja ainult haigeid või vigastatud nahapiirkondi hoolikalt tupsutada. Eriti kuivad peaksid olema nahavoldid.

Laske oma kehal pärast istumisvanni piisavalt puhata – vajadusel heitke tund aega pikali.

Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui teie sümptomid püsivad pikema aja jooksul ega leevene või isegi süvenevad, peate alati konsulteerima arstiga.