Lapsed ja noored kardavad sageli ka oma vanemate ja vanavanemate pärast. Ja kuigi nad ise haigestuvad Sars-CoV-2 nakkusse väga harva, kardavad mõned neist ka oma tervise pärast.
Kõik see paneb pandeemia ajal lastele ja noortele tohutu emotsionaalse koormuse – ega ole tagajärgedeta: vaimse tervise probleemid on pandeemia ajal nende seas järsult tõusnud. Umbes 77% oli esimese ja teise sulgemise ajal varasemast rohkem stressis, selgus 1,000 lapse ja noore ning nende vanemate küsitlusest. Ligikaudu kolmandik neist reageeris käitumisprobleemide ja psüühikahäiretega.
Sotsiaalne taust määrab ka psühholoogilised tagajärjed
Lapsed, kes kasvavad stabiilses kodus ja saavad vanematelt abi, on pandeemiast siiani hästi läbi tulnud.
Sotsiaalselt vähekindlustatud peredest pärit noortel on aga sageli kehvemini läinud: neil on väiksemate kodude tõttu vähem kohti, kuhu taganeda. Kõigil neil lastel ei ole sülearvuteid jms digiõppeks vajalikke seadmeid.
Kuid kõige rohkem kannatavad need alaealised, kes puutuvad sulgemise ajal kokku armastuseta või väärkohtlemisega. Neil pole enam kohta, kuhu taganeda. Keegi ei märka kontakti puudumise tõttu väärkohtlemise tagajärgi.
Sümptomid
Kuidas psühholoogilised mõjud avalduvad?
- Ärevus: eksperdid on märganud eelkõige, et ärevus on suurenenud laste ja noorte seas.
- Depressiivne meeleolu: kui ärevus kestab kauem, võib see muutuda depressiivseks meeleoluks, millega kaasneb depressiivne meeleolu, endassetõmbumine ning huvide ja naudingute kaotus.
- Käitumishäired: Mõned lapsed ja noorukid reageerivad käitumishäiretega, nagu hüperaktiivsus ja agressiivsus.
- Psühhosomaatilised sümptomid: mõnel järglasel esineb psühhosomaatilisi sümptomeid, nagu kõhu- või peavalu.
- Söömishäired: koroonaaastal on söömishäirega ravi saavate noorukite arv kasvanud.
- Unehäired: Vaimse stressi teine levinud tagajärg on unehäired. Vanemad juba jälgivad probleeme kõige väiksemate laste magama jäämisega ja magama jäämisega.
- Kaalutõus: kuigi see ei ole psühholoogiline häire, võib see olemasolevaid psühholoogilisi probleeme süvendada.
Seda, kas koroonapandeemial on pikaajaline mõju laste ja noorukite üldisele arengule, tuleb veel näha.
Põhjustab
Kuid ka muud laste ja noorte vaimse seisundi halvenemise põhjused on füüsilist laadi – näiteks kehvem toitumine ja liiga vähene liikumine. Kuni 40 protsenti lastest ja noortest ei olnud sulgemise ajal enam aktiivsed spordiklubide ja vaba aja veetmise puudumise tõttu.
Näpunäiteid toimetulekuks – mis aitab?
On terve rida tegureid, mis aitavad inimestel pandeemia ajal vaimselt stabiilsena püsida. Need sobivad hästi nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele.
Struktuur: Inimesed on harjumuspärased olendid. Rutiinivaba elu on nii stressirohke kui ka halvav. Seetõttu struktureerige oma ja oma laste päeva, eriti koroonaviiruse ajal: millal nad õpivad, millal on neil vaba aega? Millal nad söövad ja millal on lühike spordiprogramm? Ja millal ja kui kaua nad meediat tarbivad? Koostage koos lastega selle jaoks plaan.
Treening: Spordiprogrammidest rääkides: trenn on loomulik stressimaandaja. Treening vähendab stressihormoone. Pärast seda on teie tuju õnneskaalal mitme punkti võrra tõusnud. Tehke näiteks perekondlik jalutuskäik. Kui lastel on igav, saate asju vürtsitada ka mängudega, näiteks "Ma näen seda, mida sina ei näe".
Ühistegevused: Paljud pered on pandeemia ajal ühistegevuse uuesti avastanud. Lauamängud, laulmine, kunst ja meisterdamine ning ühine kokkamine pakuvad rõõmu ka pisematele. Viimast eriti siis, kui igaüks saab ise otsustada, mis laual on.
Leinakarbi aeg: Samuti peaksite planeerima aega vestlusteks, mille käigus küsite oma lastelt, kuidas neil läheb ja mis neid võib-olla praegu eriti häirib. Mõelge koos, mida saaksite vajadusel teha, et lapse enesetunne taas paraneks.
Julgustage positiivseid mõtteid: pandeemia ajal on alati halbu uudiseid. Sellest on teadlikud ka pisemad – ja suuremad veelgi enam. Selle asemel, et lasta negatiivsetel tunnetel end liiga palju alla viia, saate keskenduda positiivsetele asjadele. Näiteks õhtuses rituaalis: kolm asja, mis sel päeval toredad olid. Või rääkida kogemustest, nagu viimati loomaaias käidud, mis oli nii tore.
Selgitage, mis toimub: Lapsed märkavad, kui nende vanemad on mures – ja nad on vähem mures, kui saavad aru, miks mõni asi pole hetkel võimalik. Selgitage oma lapsele lihtsate sõnadega, miks ta ei saa praegu lasteaeda minna või miks kõik kõnnivad ringi, kandes näomaski.
Olge eeskujuks: võtke näpunäited südamesse. Mida rahulikumalt ja enesekindlamalt ise olukorraga toime tulete, seda paremini tulevad toime teie lapsed. Ja sinust saab ka hea eeskuju.
