Läbipõlemine: sümptomid, ravi, ennetamine

Lühiülevaade

• Sümptomid: Sügav kurnatus, puudub võimalus “välja lülitada”, psühhosomaatilised kaebused, tunnustuse puudumise tunne, “kohusetunne raamatu järgi”, eemalolek, küünilisus, sooritusvõime langus, vajadusel depressioon.
• Ravi: Erinevad meetodid, psühhoteraapia, käitumisteraapia, kehateraapia, lõõgastustehnikate õppimine, vajadusel depressiooniravi
• Haiguse kulg ja prognoos: Varajase ravi korral head paranemisvõimalused, ravimata jätmisel ähvardab püsiv töövõimetus.
• Põhjused: enese pingutamine või välistest asjaoludest tingitud stress, perfektsionism, sooritusest ja tunnustusest toidetud enesekindlus, probleemid "ei" ütlemisega või piiride seadmisega

Mis on läbipõlemine?

Läbipõlemine on emotsionaalse ja füüsilise kurnatuse seisund. Läbipõlemine ei ole rahvusvahelise diagnooside klassifikaatorite (ICD-10) kataloogis eraldi haigusterminina välja toodud. Seal kirjeldatakse läbipõlemist koodiga “eluga toimetulekuraskustega seotud probleemid”.

Läbipõlemine on erinevate vaimsete ja füüsiliste haiguste riskitegur. Selle häirega ei kaasne sageli depressioon, kuid see ei pea tingimata olema.

Läbipõlemist võib sagedamini leida abistavatel ja sotsiaalsetel ametikohtadel. Seda esineb aga ka paljudel teiste elukutsete esindajatel.

Millised on läbipõlemise sümptomid?

Läbipõlemise peamine sümptom on aga sügava kurnatuse tunne.

Läbipõlemise sümptomid varases faasis

Läbipõlemise varases faasis paneb kannatanu tavaliselt oma ülesannetesse äärmuslikult palju energiat. Mõnikord juhtub see vabatahtlikult idealismist või ambitsioonidest, kuid mõnikord ka vajadusest – näiteks mitmekordse koorma tõttu, nagu omaste eest hoolitsemine või hirm töökoha kaotamise ees.

Muud läbipõlemise sümptomid varases staadiumis on järgmised:

• Asendamatu olemise tunne
• Tunne, et pole kunagi piisavalt aega
• Enda vajaduste eitamine
• Ebaõnnestumise ja pettumuste mahasurumine
• Sotsiaalsete kontaktide piiramine klientidele, patsientidele, klientidele jne.

Peagi ilmnevad esimesed kurnatuse läbipõlemismärgid. Need sisaldavad:

• rahutus
• Energiapuudus
• Vähene uni
• Suurenenud õnnetusoht
• Suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele

2. faas: vähenenud seotus

Sisemine ülesastumine: kannatanud teevad tavapärasest pikemaid pause, tulevad tööle hilja ja lahkuvad liiga vara. Nad sisenevad üha enam "sisemise resignatsiooni" seisundisse. Tugev vastumeelsus töö vastu sunnib neid tegema ainult seda, mis on vajalik – kui üldse.

Mõju perekonnale: sellised läbipõlemise märgid mõjutavad sageli pereelu. Mõjutatud isikud esitavad oma partnerile üha suuremaid nõudmisi, andmata midagi tagasi. Neil ei jätku enam jõudu ega kannatust oma lastega aega veeta.

Tüüpilised läbipõlemise sümptomid selles faasis on:

• Kahanev idealism
• Pühendumise alandamine
• Tunnustuse puudumise tunne
• Ärakasutamise tunne
• Õitsemine vabal ajal
• Teiste empaatiavõime vähenemine
• Emotsionaalne külmus ja küünilisus
• Negatiivsed tunded kolleegide, klientide või ülemuste suhtes

3. emotsionaalsed reaktsioonid – depressioon, agressiivsus, teiste süüdistamine

Läbipõlemisnähud väljenduvad ka emotsionaalsetes reaktsioonides. Kui liigne pühendumus läheb aeglaselt üle frustratsiooniks, tekib sageli pettumus. Inimesed mõistavad, et tegelikkus ei vasta nende endi soovidele.

Läbipõlemise depressiivsed sümptomid on:

• Jõuetuse ja abituse tunne
• Sisemise tühjuse tunne
• Murdev enesehinnang
• Pessimism
• Mure
• Masendus
• Loodusetus

Läbipõlemise agressiivsed sümptomid on:

• süüdistades teisi, kolleege, ülemusi või „süsteemi
• tujukus, ärrituvus, kannatamatus
• Sagedased konfliktid teistega, sallimatus
• Viha

4. lagunemine, efektiivsuse vähenemine

• Loomingulisuse vähenemine
• Suutmatus keeruliste ülesannetega toime tulla
• Probleemid otsuste tegemisel
• “Teenindus raamatu järgi”
• Eristamatu must-valge mõtlemine
• Muudatuste tagasilükkamine

Lähemal vaatlusel põhinevad ka kaks viimast läbipõlemisnähtut sooritusvõime langusel. Seda seetõttu, et diferentseeritud mõtlemine ja muutused nõuavad jõudu, kuid läbipõlenud ei suuda seda enam koguda.

5. lamestamine, mittehuvitus

6. psühhosomaatilised reaktsioonid

Tohutu psühholoogiline stress kajastub ka füüsilistes kaebustes. Sellised psühhosomaatilised tunnused ilmnevad juba läbipõlemise algfaasis. Füüsiliste sümptomite hulka kuuluvad:

• Unehäired ja õudusunenäod
• Lihaspinged, seljavalu, peavalud
• Kõrgenenud vererõhk, südamepekslemine ja pigistustunne rinnus
• Iiveldus ja seedeprobleemid (oksendamine või kõhulahtisus)
• Seksuaalsed probleemid
• Suurenenud nikotiini, alkoholi või kofeiini tarbimine
• Suurenenud vastuvõtlikkus nakkustele

7. ja viimane etapp: meeleheide

Viimases läbipõlemise etapis tugevneb abituse tunne üldiseks lootusetuks. Elu tundub selles etapis mõttetu ja tekivad enesetapumõtted. Miski ei paku enam naudingut ja kõik muutub ükskõikseks. Mõjutatud vajuvad raskesse läbipõlemisdepressiooni.

Milline on läbipõlemise ravi?

Mida teha läbipõlemise vastu?

Läbipõlemisteraapia koosneb paljudest erinevatest komponentidest, mis on individuaalselt kohandatud vastavalt patsiendi probleemidele ja isiksusele. Lisaks stressimeditsiinile ja psühhoteraapilisele toele võivad läbipõlemise korral aidata ka ravimid – eriti depressiivsete sümptomite ilmnemisel.

Läbipõlemise väljapääsud – alguses on sissevaade haigusesse

• Kui palju ma ise raskesse olukorda panustan?
• Kus ma ületan oma piire?
• Millised keskkonnategurid on sellega seotud?
• Milliseid saab muuta, milliseid mitte?

Läbipõlenud inimestel, kes ei tunnista oma panust olukorda, ei õnnestu ka ise probleemi juurteni jõuda. Läbipõlemisest väljapääsu leidmisel on abiks vestlemine teiste läbipõlenutega, näiteks eneseabigruppides või kogemusaruannete kaudu.

Kui läbipõlemisprotsess on alles algfaasis, piisab sageli esmase läbipõlemisabina kriisisekkumisest või mõnetunnisest lühiajalisest teraapiast. Eesmärgiks on arendada paremaid oskusi konfliktide ja probleemide lahendamiseks ning saada peenem tunnetus enda vastupanuvõime piiridest.

Läbipõlemisravi toetamisel on mõnikord abi ka lõdvestustehnikatest nagu autogeenne treening või progressiivne lihaslõõgastus Jacobsoni järgi.

Stressimeditsiin on psühhosomaatikas suhteliselt uus valdkond. Tervikliku lähenemisega hõlmab see isiksust, individuaalset keskkonda ja geneetilisi aspekte diagnoosimisel ja teraapias. Laboratoorsete väärtuste abil uuritakse ka stressiga seotud hormonaalseid muutusi.

Stressimeditsiin hõlmab psühholoogia, immunoloogia, neuroloogia ja hormonaalsüsteemi aspekte. Ka autonoomsesse närvisüsteemi sekkuv nõelravi (eriti NADA kõrvanõelravi) toob vahel edu.

Psühhoteraapia

Käitumisteraapia

Kognitiivse käitumisteraapia abil saab lahustada väärarusaamu ja käitumismustreid, mida läbipõlenud patsiendid on sageli sisendanud.

Süvapsühholoogilised meetodid

Paljude läbipõlemise all kannatajate jaoks on fookus stabiilsema enesehinnangu loomisel. Kui nende enesehinnang kasvab, väheneb nende sõltuvus välisest tunnustusest. Sageli on see salajane mootor inimese enda jõudude ammendumise taga.

Grupiteraapia

Rühmateraapia pakub vajadusel olulist tuge ka läbipõlemisel. Paljudele patsientidele on esialgu võõras oma probleemide jagamine võõraste inimestega. Küll aga mõjub tavaliselt leevendavalt mõttevahetus teiste kannatajatega.

Kehateraapia ja sport

Ka füüsiline aktiivsus toetab taastumisprotsessi, näitavad erinevad uuringud. Sellel on positiivne mõju keha enesetundele ja enesekindlusele.

Läbipõlemiskliinikutes pakutav teraapia

Teraapiaplaan koostatakse patsiendile individuaalselt. Statsionaarne seade võimaldab patsientidel oma probleemidega intensiivselt tegeleda, avastada põhjuseid ning harjutada uusi käitumis- ja mõttemustreid. Patsiendid õpivad ka oma ressursse pikemas perspektiivis paremini haldama.

Ravimid läbipõlemise vastu

Läbipõlemise ennetamine

Isegi inimestel, kes tavaliselt probleemidega hästi toime tulevad, on tõsise stressi korral oht läbi põleda. Hea uudis on see, et te ei ole selle protsessi vastu abitu. Läbipõlemist saate vältida, kasutades järgmisi läbipõlemise ennetusstrateegiaid:

Avastage põhivajadused: läbipõlemine tuleneb frustratsioonist. Leidke ülesandeid, kus teie individuaalsed põhivajadused on rahuldatud. Loovus, näiteks maine, mitmekesine sotsiaalne kontakt või treening. Seetõttu on töökoha valikul oluline, et tunneksite täpselt igapäevast rutiini soovitud erialal.

Eneseteadvus: läbipõlemine tuleb tavaliselt märkamatult. Küsige endalt regulaarselt, kui palju stressi teil on ja kui rahul olete oma eluga.

Sotsiaalsed kontaktid: Suhtlusvõrgustikud on läbipõlemise ennetamisel oluline tegur. Leidke aega oma sõprade ja pere jaoks. Suhtlemine lähedaste inimestega annab teile tööelus vajaliku tasakaalu.

Määrake selged elueesmärgid: saate teada, millised eesmärgid on teie jaoks elus tõeliselt olulised. Nii kasutate oma energiat sihipäraselt. Proovige ka teiste poolt teile sisendatud ideedega hüvasti jätta. Nii ei takerdu te energiat säästvatesse projektidesse, mis teid lõpuks ei rahulda.

Tervislik eluviis: Tervislik eluviis aitab ka läbipõlemist vältida. See hõlmab tasakaalustatud toitumist, aga ennekõike regulaarset sporti ja rohket liikumist – see aitab vähendada stressi. Piirake stimulantide (näiteks nikotiin, kofeiin) või stimulantide (näiteks alkohol, suhkur) tarbimist. See mitte ainult ei muuda teid end vormis, vaid väldite ka suurema tõenäosusega oma isiklikest piiridest kaugemale nihutamist.

Enneta läbipõlemist – mida teha tööl?

Kuna läbipõlemissündroom areneb sageli koos tööga rahulolematusega, on oluline ülaltoodud strateegiaid rakendada ka tööl. Järgmised punktid aitavad teil läbipõlemist vältida ja töökliimat parandada:

Eesmärk autonoomia poole: inimestel, kes planeerivad oma ülesandeid ja tööaega paindlikult, on läbipõlemise oht palju väiksem. Proovige oma tööandjaga kokku leppida võimalikult paindliku tööaja mudeli üle.

Ei ütlemine: võime ülesande täitmisest keelduda on oluline profülaktika läbipõlemise vastu. Muidu võtad kiiresti liiga palju enda peale. See kehtib ülesannete kohta, mis on teile väljastpoolt määratud, aga ka nende kohta, mille olete endale peale pannud.

Elu ja töö tasakaalus: mõiste "töö- ja eraelu tasakaal" – tasakaal töö ja vaba aja vahel – hõlmab inimese olulist põhivajadust. Need, kes ei luba endale piisavalt puhkust, langevad suurema tõenäosusega läbipõlemise lõksu.

Läbipõlemise vältimiseks saavad läbipõlemisele spetsialiseerunud treenerid aidata teil strateegiaid ka tööl rakendada.

Milline on läbipõlemise prognoos ja millised on hilised tagajärjed?

Uuring näitas ka keskmise läbipõlemise tõttu kaotatud aja tõusu: kui 2005. aastal moodustasid läbipõlemisdiagnoosid 13.9 liikmest 1,000 töövõimetuse päeva, siis 2019. aastal oli see näitaja 129.9 haiguse tõttu kaotatud päeva.

Selle kohta, kui kaua läbipõlemise tõttu haige ollakse, ei saa aga teha koondlauset. Reeglina, mida varem ravi saab, seda lühem on puudumise periood.

Asjaomased inimesed investeerivad aga oma ülesannetesse rohkem energiat, kui nad pikemas perspektiivis toime tulevad. Mõnikord on see alguse saanud idealismist, mõnikord aga ka hädast.

Sage hoiatussignaal on see, et haiged ei saa pärast tööd enam välja lülituda ja taastumistunnet ei ole enam tunda. Selles faasis tuntakse läbipõlemisohtu aga harva.

Kurnatus, ärritus ja frustratsioon järgivad seejärel (enese)ülemääraseid nõudmisi. Tohutu vaimne pinge ei jäta kehale jälge. Seetõttu on psühhosomaatilised kaebused, nagu peavalu, kõhuvalu või unehäired, läbipõlemissündroomi tunnusteks.

Läbipõlemise kohta kehtib sama, mis paljude teiste haiguste ja häirete kohta: mida varem probleemist aru saadakse ja sellega tegeletakse, seda paremini saab seda parandada.

Puude oht

Läbipõlemisest tingitud osaline või isegi täielik puue pole haruldane. Seetõttu tuleks eelseisvasse läbipõlemisse tõsiselt suhtuda ja kiiresti ravida.

Läbipõlemine: millised on teadaolevad põhjused?

Läbipõlemise põhjused on mitmesugused. Läbipõlemissündroomi tekkes on alati kaasatud sisemised (isiksuse) ja välistegurid (keskkond).

Keda läbipõlemine mõjutab?

Esmakordselt kirjeldati haigust vabatahtlikel ning ravi- ja õendusaladel töötavatel inimestel. Nendel ametitel töötavad inimesed toovad sageli lauale kõrge idealismi, pingutades üle oma füüsiliste ja emotsionaalsete piiride, saamata vastutasuks palju tunnustust.

Vastupidavuse küsimus

Teised tulevad hästi toime ka väga keeruliste olukordadega. Kuid on ka olukordi, mis on objektiivselt nii stressirohked ja lootusetud, et vähesed inimesed elavad neist üle ilma läbipõlemiseta. Viimast nimetavad eksperdid ka kui “ware out”, “hõõrumine” või “passiivne läbipõlemine”.

Läbipõlemise põhjused

Läbipõlemise põhjused on individuaalselt sama erinevad, kui inimesed ise mõjutasid. Iga inimese vajadused ja eesmärgid on tema konkreetses tähtkujus ainulaadsed. Keskkond, kus nad elavad, on sama erinev.

Läbipõlemise riskifaktorid

Põhimõtteliselt näib, et on kahte tüüpi inimesi, kellel on suurenenud läbipõlemise oht:

1. Samuti leiab läbipõlemiskandidaatide hulgast dünaamilisi, väga sihikindlaid inimesi, kes soovivad saavutada kõrget eesmärki suure ambitsiooni, idealismi ja pühendumisega.

Need kaks tüüpi on väga vastandlikud, kuid neil on siiski ühiseid jooni. Mõlemal tüübil on raskusi oma tunnete väljendamisega ja suur soov saada oma keskkonna tunnustust.

Läbipõlemise sisemised riskitegurid on ka:

• Kahtlused enda tegude mõistuse suhtes
• Ebareaalselt kõrged eesmärgid, mida ei ole võimalik saavutada või on võimalik saavutada vaid ebaproportsionaalselt suure energiahulgaga.
• Eesmärgid, mis ei vasta enda vajadustele, vaid pigem teiste ootustele
• Kõrged ootused tasule, mis järgneb konkreetse eesmärgi saavutamisele
• Raskused tunnistada isiklikku nõrkust ja abitust

Välised põhjused, mis suurendavad läbipõlemise ohtu

Paljud läbipõlemisprotsessid saavad alguse siis, kui elusituatsioon muutub põhjalikult. See on näiteks õpingute algus, karjääri algus, töökohavahetus või uus ülemus. Sellistes läbipõlemise faasides lööb inimese enda minapilt vahel kõvasti kõikuma, pettuvad ootused või hävivad isegi elueesmärgid.

Välised tegurid, mis suurendavad läbipõlemise riski, on järgmised:

• Töö ülekoormus
• Kontrolli puudumine
• Autonoomia puudumine
• Tunnustuse puudumine
• Õigluse puudumine
• Ebapiisavad preemiad
• Bürokraatlikud takistused
• Konflikt enda väärtuste ja uskumuste ning nõuete vahel
• Sotsiaalse toetuse puudumine eraelus
• Lahendamata konfliktid ülemuste või töökaaslastega

Kuidas arst "läbipõlemist" diagnoosib?

Võimalikud küsimused, mida küsida läbipõlemise kahtluse korral, on järgmised:

• Kas sulle tundub, et sa ei puhka kunagi?
• Kas teile tundub, et ainult teie saate teha palju ülesandeid?
• Kas olete viimasel ajal tavapärasest rohkem töötanud?
• Kas sa magad öösel hästi?
• Kas tunnete päeva jooksul sageli väsimust?
• Kas tunnete end oma töös väärtustatuna?
• Kas teile tundub, et teid kasutatakse ära?
• Kas tunnete end lootusetuna?
• Kas teil on muid füüsilisi kaebusi?

Milline arst on läbipõlemise jaoks õige kontakt?

Kui aga läbipõlemiskahtlus leiab kinnitust, suunab perearst eriarsti vastuvõtule. Sel juhul on selleks psühholoogiline või meditsiiniline psühhoterapeut.

Läbipõlemise testid

Psühhoterapeut kasutab kliinilisel intervjuul küsimusi, et selgitada, kas teie sümptomid viitavad tegelikult läbipõlemissündroomile.

Maslachi läbipõlemise inventuur (MBI)

• Professionaalne emotsionaalne kurnatus
• Depersonaliseerimine/küünilisus (umbisikuline/küüniline suhtumine klientidesse, kolleegidesse ja juhendajatesse)
• Isiklik eneseteostus/sooritusega rahulolu

Tüüpilised väited on järgmised: "Tunnen end oma tööst emotsionaalselt kurnatuna", "olen pärast selle töö tegemist muutunud inimeste suhtes ükskõiksemaks", "Ma tunnen, et olen oma vaimukuse otsas."

Tüütu mõõt (läbipõlemise mõõt)

Tüütu mõõt, tuntud ka kui läbipõlemismeede, koosneb 21 küsimusest. Skaalal ühest seitsmeni näitavad mõjutatud isikud, mil määral iga küsimus nende kohta kehtib (1 = ei kehti kunagi; 7 = kehtib alati).

Läbipõlemistestid Internetis

Internetist leiab arvukalt tasuta läbipõlemise teste. Selline läbipõlemise enesekontroll ei asenda aga kunagi meditsiinilist või psühholoogilist diagnoosi. Veebikontroll võib aga aidata teadvustada enda stressi ja töö pettumust.

Kui on märke läbipõlemisest, on soovitatav konsulteerida arsti või psühholoogiga.

Diferentsiaaldiagnostika läbipõlemine

Läbipõlemise sümptomid kattuvad teiste häirete, näiteks kroonilise väsimussündroomi (väsimuse) sümptomitega. Eelkõige on aga kattuvusi depressiooniga, mis teeb diagnoosimise keerulisemaks.

Läbipõlemine või depressioon?

Mõned eksperdid kahtlevad isegi põhimõtteliselt, et läbipõlemine on iseseisev haigus. Nad eeldavad, et selle haigusega inimesed kannatavad põhiliselt depressiooni all.

Paljud läbipõlemise sümptomid, eriti sügav emotsionaalne kurnatus, on tegelikult iseloomulikud ka depressioonile. Sellised märgid nagu huvi ja motivatsiooni kaotus on samuti depressiooni tunnused.

Mõned eksperdid peavad läbipõlemist ka pigem vaimse tervise probleemide riskiteguriks kui omaette haiguseks. Teised kirjeldavad haigust kui protsessi, mis, kui seda ei peata, viib kurnatuse depressioonini. Seega jääb piir läbipõlemise ja depressiooni vahel häguseks.

Eneseabi

Mõned läbipõlenud inimesed leiavad tuge ja kogemuste vahetamist eneseabirühmades, näiteks siit:

• Eneseabirühmade algatamise ja toetamise riiklik kontakt- ja teabekeskus (NAKOS): https://www.nakos.de