Lühiülevaade
- Ravi: seenevastaste ainetega salvid, tsingisalvid, hoidke nahk mähkmepiirkonnas puhta ja kuivana
- Põhjused ja riskitegurid: Naha pärmseente põletik Candida albicans'iga (kandidoos), liiga harvast mähkimisest tingitud nahaärritus, beebi kõhulahtisus.
- Sümptomid: punane lööve mähkmepiirkonnas (tuhar, reied, suguelundid), pustulid, ketendavad nahapiirkonnad, valu, sügelus
- Kulg ja prognoos: Sobiva ravi korral paraneb mähkmesoor täielikult. On võimalus, et kandidoos võib korduda.
- Ennetamine: Piisavalt sagedane mähkimine, hoolikas nahahooldus.
Mis on mähkmete soor?
Candida albicans nakatab nii väikelastel kui ka täiskasvanutel teisi kehapiirkondi, näiteks suu limaskesta, niiskeid nahavolte, nagu kubemes, pärakukurru või kaenlaaluseid, soolestikku ja söögitoru ning üksikjuhtudel ka muid siseorganeid. Seda esineb aga palju harvemini kui mähkmepõletikku.
Mähkmepõletikku ei haigestu mitte ainult imikud, vaid ka täiskasvanutel, kes kannavad mähet pidamatuse põhjustel, võivad tekkida mähkmed. Igal juhul on kõige olulisem ravimeede hoida mähkmeala võimalikult puhas ja kuiv.
Kuidas mähkmepõletikku ravitakse?
Kui lapse nahk on mähkmesoori tõttu väga põletikuline, võib arst lühiajaliselt välja kirjutada ka hüdrokortisooniga salvi. Kui soor on ka suus või soolestiku piirkonnas, antakse lapsele alla neelamiseks ka seenevastast ainet (tavaliselt nüstatiini).
Mida saate ise teha mähkmepõletiku vastu
- Vahetage lapse mähkmeid võimalikult lühikeste ajavahemike järel. Soori puhul on ideaalne, kui õhk satub lapse põhja ehk kui laps ei kanna üldse faaside kaupa mähet.
- Kasutage eriti imavaid ja hingavaid ühekordseid mähkmeid või puuvillaseid mähkmeid. Viimaste puhul on oluline neid pärast iga kasutuskorda keeta.
- Mähkmesoor on nakkav – seega kasuta iga kord mähkmete vahetamisel mähkimislaual värsket padjakest ja pese pärast hoolikalt käsi.
- Mähkmehaigete koduse vahendina teevad kerged ja põletikuvastased vannid mõnele beebile head, näiteks õlivannid. Need aitavad nahka uuesti niisutada ja seega toetavad naha barjääri.
Mis on mähkmepõletiku põhjus?
Mähkmesoosi põhjustaja on Candida albicans, pärmseen, mida tuntakse ka soori nime all. See patogeen on laialt levinud: Candida seeni võib tuvastada enamikul tervetel inimestel, eriti soolestikus, suus ja kurgus, sõrmedel ja suguelunditel. Tavaliselt asuvad seened siia ilma sümptomeid põhjustamata.
Mähkmesoor (ka mähkmeseen) põdevatel imikutel juhtub see ühelt poolt seetõttu, et neil pole veel täielikult küpset immuunsüsteemi. Teisalt rünnatakse niikuinii sageli mähkmepiirkonna nahka, mis soodustab seennakkust. Niiske ja soe keskkond mähkmes, mis on sageli rikastatud väljaheite ja uriiniga, pehmendab ja ärritab nahka.
Candida albicans pääseb beebi põhja mitmel viisil – kas väljastpoolt vanemate käte, mähkimisaluse või mähkme enda kaudu. Mõnel juhul settib seen enne märkamatult imiku soolestikku ja areneb lõpuks valutavas pärakupiirkonnas paljunedes mähkmesoojaks.
Soor (kandidoos) esineb ka täiskasvanutel.
Mähkmesoor: sümptomid
Mähkmesoosi iseloomulik tunnus on punased, mõnikord valge servaga villid ja mädavillid, millest mõned ühinevad, moodustades punaseid alasid. Lisaks moodustab nahk sageli lööbe servade ümber valkja ketendava rõnga. Erinevalt limaskestade kandidoossest infestatsioonist ei leidu mähkmesoori puhul tavaliselt valgeid naastud.
Uuringud ja diagnoosimine
Mähkmepõletiku diagnoosi paneb tavaliselt lastearst. Ta uurib beebi hooldajatelt, kui kaua punetus on kestnud ja kuidas see alguse sai. Samuti soovib ta teada, kas imikul esineb muid kõrvalekaldeid ja sümptomeid, näiteks kas on probleeme joomisega.
Mähkmesoore kahtluse korral uurib arst ka teisi beebi kehaosi (eriti suu limaskesta), et kontrollida, kas seen on ka sinna elama asunud.
Seene avastamine kindlustab mähkmesoori diagnoosi
Mõnikord on diagnoosimisel kasulik ka väljaheiteproov. Kui imiku väljaheites on võimalik tuvastada eriti palju seeni, on see märk sellest, et soolestikus esinev tugev seente kolonisatsioon (kandidoos) on vallandanud mähkmepõletiku.
Haiguse kulg ja prognoos
Mähkmesoor: ennetamine
Ohutu ennetamine ei ole mähkmepõletikuga võimalik. Erinevad hügieenimeetmed võivad aga vähemalt vähendada tõenäosust, et teie laps haigestub mähkmete seenhaigusesse:
- Vahetage oma lapse mähet sageli – eriti kui tal on kõhulahtisus.
- Iga kord, kui vahetate mähkme, puhastage nahk kindlasti hoolikalt, kuid õrnalt (ärge kasutage kanget seepi!).
- Olge beebipulbriga ettevaatlik – mõned beebid reageerivad sellele nahaärritusega.
- Laske oma lapsel nii sageli kui võimalik alasti möllata või roomata. Valgus ja õhk põhjas hoiavad ära mähkmete soori ja muid infektsioone.
